Kreeka finantskriisi olemus ning mõju euroopa ja eesti majandusele
pingutustest, peamiselt elektroonika ja ravimitööstuse sektorites, ning riigi poolt kontrollitud
ettevõtted, mis ei tooda peaaegu mitte midagi, otsides endiselt oma kohta tulevikus. Kreeka
välisvõlg on hiiglaslik, samas kui koguvõlgnevus, nii riigi kui erasektori oma, on Euroopas
üks madalamaid. Defitsiit on koletuslik, inimesed kardavad, et nad töötavad kuni surmani,
kõikjal on kuulda termineid nagu ,,SKP", ,,defitsiit" jne, värskelt on toimunud streigid jne. On
olemas pankrotistsenaarium, kui keegi peale valitsuse ei tea, mis tegelikult juhtuma hakkab.
Samas poleks see sugugi esimene kord, kui Kreeka riik kuulutaks enda pankroti välja. Ajaloos
on seda juhtunud varemgi: 1827.a., 1843.a., 1893.a. ja 1932. aastal. Üsnagi muljetavaldavalt
on Kreeka viimase 200 aasta jooksul olnud neli korda pankrotis! Tundub, et on kaks
võimalust: kas Kreekal on probleeme riigi majanduse haldamisega (samas, kui kreeklastel
annaabi.ee 
