TALLINNA ÜLIKOOL Õigusakadeemia Õigusteaduse õppekava Viktoria Gratšjova Anna Vinogradova KOHTUPRAKTIKA ANALÜÜS Pankrotimenetluse raugemine, teooria ja praktika Juhendaja: Mare Merimaa AKOB-13 Õigusteadus Tallinn 2015 Sissejuhatus Selles töös on meil eesmärk uurida, mis on pankrotimenetluse raugemine ja kuidas see kohaldatakse praktikas. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel
Pärast pankrotiavalduse esitamist ostustab kohus,kas võtta see menetlusse või keelduda. Keeldumise aluseks võib olla asjaolu,et võlausaldaja avaldusest ei selgu,kas avalduse esitajal on nõue võlgniku vastu või ei ole võlausaldaja põhistanud pankrotiavalduses võlgniku maksejõuestust või esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused. Kui võtab vastu siis seadsuandja on annud kohtule käsu pidada võlgniku kaitseks eelistund,kus selgitatakse välja pankrotimenetluse algatamisega seonduvad asjaolud. Seal on võlgnikul võimalus võlausaldaja nõuded vaidlustad või tõendad,et ta ei ole maksejõuetu. Kohus võib kohustada pankrotiavaldse esitanud võlausaldajat maksma ajutise pankrotihalduri tasu ning kulutuste katteks kohtu deposiiti määratud rahasumma. Pankrotimenetluse algatamise korral nimetab kohus ajutise pankrotihalduri.Samuti määrab kohus kindlaks kohtuistundi toimumise aja.Ajutise pankrotihalduri ülesanne on välja selgitada
PANKROTIÕIGUSE EKSAM 1 . Pankroti mõiste, eesmärgid, menetlusosalised ja pankrotimenetluse õiguslik tähendus. Pankrot on kohtumäärusega väljakuulutatud võlgniku maksejõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
Pankroti mõiste- Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus Maksejõuetuse tunnused ■Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. ■ Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotimenetluse eesmärgid ■ Pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. 2. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest käesolevas seaduses ettenähtud korras. 3. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. PANKROTIMENETLUS Pankrotimenetlus toimub: 1. kohtumenetlusena 2
Kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse. Pankroti- ja täitemenetlusalased süüteod Maksejõuetuse põhjustamine (maksevõime oluline vähenemine või enda maksejõuetuks muutmine) KS § 384 Vara ja võlgade varjamine pankroti- ja täitemenetluses KS § 385 Pankrotivõlgnik: 1. Füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes kohus on algatanud pankrotimenetluse 2. Iga füüsiline või juriidiline isik 3. Ei saa olla riik ega kohalik omavalitsus Pankrotivõlausaldaja - Isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Võlgniku pankrotiavaldus: 1. Avaldus põhistab oma maksejõuetuse 2. Seletus maksejõuetue põhjused + kirjutab alla 3. Võlanimekiri + kirjutab alla: A) võlausaldajad ja nende nõuded B) andmed võlgniku vara kohta Võlausaldaja pankrotiavaldus: 1
Volinikuks võib valida ühistu liikme. Kui põhikirjaga ei ole sätestatud teisiti, on igal volinikul 1 hääl. Ühistu loetakse lõpetatuks: 1)üldkoosoleku otsusega, 2)kohtuotsusega, 3)tähtaja möödumisel. Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Pankroti- võlausaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Pankrotimenetluse eesmärgid-pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel PS ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamisel või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Tehingu tagasivõtmise üldised alused-kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mis oli tehtud: 1)pankrotimenetluse algatamisest kuni pankroti väljakuulutamiseni; 2)ühe aasta jooksul enne pankrotimenetluse algatamist, kui teine pool teadis, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve
Seda peaks pankrotiõigusest ja saneerimisest teadma igaüks Pankrotiks nimetatakse võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetust. Võlgnik on maksejõuetu siis, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui ta vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotimenetluse algatamiseks tuleb esitada pankrotiavaldus. Avalduse võib esitada nii võlgnik ise kui ka võlausaldaja. Pankrotivõlausaldajaks nimetatakse isikut, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Pankrotivõlgnikuks nimetatakse füüsilist või juriidilist isikut, kelle suhtes kohus on välja kuulutanud pankroti (PankrS § 8 lg 1). Võlgnikuks ei saa olla riik ega kohalik omavalitsus, sest ilma selliste
tõendab nõude olemasolu ; Tõendid nõude suuruse aluse, täitmise tähtaja kohta. 3. Kirjelda võlgniku pankrotiavaldust tulenevalt PankrS § 13. * 1. Avaldus – põhistab oma maksejõuetuse 2. Seletus – Maksejõuetuse põhjused + kirjutab alla 3. Võlanimekiri + kirjutab alla: A) võlausaldajad ja nende nõuded B) andmed võlgniku vara kohta 4. Mis on deposiit (PankrS § 30)? Mis on käsutuskeeld (PankrS § 20, 21)? * Deposiit – (Raha hoiustamine) Kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja Käsutuskeeld – Kohus võib võlgnikul keelata vara käsutada 5. Millistel juhtudel keeldub kohus pankrotiavalduse menetlusse võtmisest (PankrS § 14)? * (1) Kohus keeldub määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast, kui:
Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võib juhtuda, et võlgnikul on vaid ajutiselt makseraskusi ning on piisavalt reaalne, et olukord paraneb mõistlikul ajal. Sel juhul ei ole tegemist pankrotisituatsiooniga.1 Pankrotivõlgnik (võlgnik) on füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes kohus on algatanud pankrotimenetluse (PankrS § 8 lg 1). Võlgnikuks võib olla iga füüsiline ja juriidiline isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotivõlgnikuks ei saa olla riik ega kohalik omavalitsusüksus, sest ilma selliste institutsioonideta ei ole riigijuhtimine ja ühiskonnaelu korraldamine võimalik.2 Pankrotivõlausaldajaks (võlausaldajaks) nimetatakse isikut, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist (PankrS § 8 lg 3). 1.2. EESMÄRK
Pankroti olemus Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) koostamisel on eeskujuks võetud paljude riikide seadusi, kõige tähtsamaks aluseks oli Rootsi pankrotiseadus, arvestatud on aga ka Saksamaa, USA, Prantsusmaa, Soome ja teiste maade seadusi, sealhulgas enne 1940. aastat Eestis kehtinud tsaariaegseid seadusi pankrotimenetluse kohta. Pankrotiseadused võib oma lähtealustelt tinglikult jaotada kahte gruppi, sõltuvalt sellest, kas esiplaanil on võlgniku või võlausaldajate huvide kaitsmine. Nii on USA-s ja Prantsusmaal enam tähelepanu pööratud sellele, et anda maksejõuetule võlgnikule pääsemise võimalus, mujal lähtutakse eelkõige võlausaldajate huvidest. Nähes PankrSi ühe ülesandena krediidisüsteemi
Pankrotiõigus Sisukord 1 Pankroti olemus, selle väljakuulutamine ja pankroti väljakuulutamise tagajärjed 4 1.1 Pankroti olemus ja pankrotimenetluse üldiseloomustus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 4 1.2 Pankrotiavaldus ja selle esitajad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 1.2.1 Võlgniku pankrotiavaldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 7 1.2.2 Võlausaldaja pankrotiavaldus . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1
4.1 Pankroti mõiste · Pankrot on võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. · Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. · Juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenebalt ajutine. 4.2 Pankrotimenetluse eesmärgid · Pankrotimenetluse kaudu rahuldatakse võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel käesolevas seaduses ettenähtud korras võlniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabandeda oma kohustustes käesolaveas seaduses ettenähtud korras. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused.
(edaspidi PankrS) juba 01.09.1992, ei sisaldanud see esialgu füüsilisest isikust võlgnikule võimalust võlgadest vabaneda. Ka olulised muudatused, mis pankrotiseaduses 1997. aastal kehtima hakkasid, ei toonud kaasa füüsilisele isikule võlgadest vabastamise võimalusi. Alles 2004. aastal jõustunud muudatused tõid pankrotiseadusesse eriregulatsiooni, mis võimaldab füüsilisest isikutest võlgnikele võlgadest (kohustustest) vabastamise. Vajadus füüsiliste isikute pankrotimenetluse eriregulatsiooni järele tulenes rahulolematusest varasema regulatsiooniga. Füüsilisest isikust võlgniku võlgadest vabastamine pankrotimenetluses on poliitiline otsus. Eestis võeti selline otsus vastu 2003. aastal ja see väljendub 01.01.2004 jõustunud pankrotiseaduse muudatustes. Füüsilise isiku võlgadest vabastamine peaks olema kooskõlas põhiseadusega. Kuni 2010. aasta jaanuarini ei osutanud riik füüsilisest isikust
3 5) pankrotivara müügiga seonduva otsustamine seaduses sätestatud ulatuses; 6) nõuete kaitsmine; 7) halduri tegevuse peale esitatud kaebuste lahendamine; 8) pankrotitoimkonna liikmete tasustamise otsustamine; 9) muude seadusega võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste lahendamine. VÕLAUSALDAJATE ÜLDKOOSOLEK – ÕIGUS Võlausaldajate üldkoosolekul osalevad konkreetse pankrotimenetluse võlausaldajad. Isikud, kes ei ole konkreetse pankrotimenetluse võlausaldajad, ei või olla võlausaldajate üldkoosoleku liikmed, küll aga võib seal võlausaldaja esindajana osaleda selleks volitatud isik. Võlausaldajate üldkoosolekul võivad osaleda ka pankrotivõlgnik ning üldkoosolekule kutsutud või lubatud isikud. Võlausaldajate üldkoosolekuid juhatab pankrotihaldur. Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul osaleb ka pankrotimenetluse üle järelevalvet teostav kohtunik
Juriidiliste isikute lõpetamise üldised alused sätestab TsÜS-i § 39 ja sundlõpetamise alused sama seaduse § 40. Osaühingu lõpetamise alused näeb ette ÄS-i § 201 ja sundlõpetamise alused § 203. ÄS-i vastavad normid täiendavad TsÜS-i sätteid, olles viimaste suhtes erinormiks. Osaühing lõpetatakse: osanike poolt vastava otsuse vastuvõtmisel; kohtuotsuse või -määruse alusel; osaühingu pankroti väljakuulutamisega; osaühingu pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist; teistel seaduses või põhikirjas sätestatud alustel. Seadus ei sätesta otseselt, milliseid täiendavaid aluseid võib põhikirjas ette näha. Osaühingut ei ole näiteks võimalik luua tähtajalisena ega sätestada põhikirjas, et ühing lõpeb automaatselt teatud tähtaja saabumisel. TsÜS-i § 27 lõike 1 järgi asutatakse juriidiline isik üldjuhul määramata ajaks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti
PANKROTI MÕJUD MAJANDUSES Essee Kõige lihtsamalt öeldes on pankrot võlgniku maksejõuetuks kuulutamine kohtu poolt. Pankrotimenetluse alustamise tingimuseks on avalduse esitamine kohtule, mida võivad teha nii võlgnik, võlausaldaja kui ka muud seadusega määratud isikud. Pankrot on lai mõiste, see võib olla suunatud nii juriidilisele kui ka füüsilisele isikule ning oma olemuselt võib see olla nii likvideeriv kui ka tervendav. Pankroti nime kandev nähtus mõjutab oluliselt ka majanduse käekäiku, üldiselt kannab see endas negatiivseid emotsioone ja sündmusi, kuid pole halba ilma heata ning igal asjal on ka
valdkonnas, samuti eksportivate ettevõtete saneerimine perspektiivikam kui näiteks kinnisvaraarendajate jalule upitamine. Saneerimismenetlus Saneerimismenetlus annab makseraskustesse sattunud ettevõtetele võimaluse majandusraskused ületada, sest menetluse käigus räägitakse võlausaldajatega läbi võla tasumise võimalused, korraldatakse ümber ettevõtte majandustegevus ning ettevõtja saab saneerimismenetluse ajaks ka kaitse pankrotimenetluse algatamise eest. Saneerimismenetlus saneerimismenetlus mõeldud ettevõtetele, kelle maksejõuetus pole veel saabunud, kuid majanduslik olukord viitab võimalusele, et maksejõuetus ei pruugi olla mägede taga. saneerimine on maksevõime taastamine Mida peab arvestama! "Tuleb välja selgitada, kas maksevõimetus on lühiajaline, rahavooline probleem. Kui jah, siis aitab rahavoogude parem planeerimine, käibekrediit ja kreeditoride informeerimine.
võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ei ole see suutmatus ajutine. Pankroti kuulutab välja kohus. Pankroti väljakuulutamise avalduse esitab kohtule kas võlgnik ise, tema võlausaldajad, võlgniku pärijad või teised seadusega määratud isikud. Juriidilise isiku püsiva maksejõuetuse korral on tema juhatuse liikmed või likvideerijad kohustatud ise pankrotiavalduse esitama. § 1 (1) (pankrotiseadus) 3) Mida tähendab pankrotimenetluse raugemine? Kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis,
Kui vaadata seda, et auto parkis eramaal, siis on AS Pujäänil õigus küsida mõistlikku tasu, siiani, kuni pole küsitud, ei pea Oksana Mänd midagi maksma. 4. Palun selgita mille poolest erineb pankrotimenetlus saneerimismenetlusest? Kui pankrotimenetlus on juriidilise isiku puhul enamasti suunatud isiku lõpetamisele, siis saneerimismenetluse eesmärk on isiku ettevõtte tegevuse jätkumise tagamine ning seega ka pankrotimenetluse algatamise aluse tekkimise vältimine. Pankrotimenetluse peamine eesmärk on võlausaldajate kaitsmine nende nõuete rahuldamise näol võlgniku lõpetamisel, sellal kui saneerimismenetluse eesmärk on pigemini kaitsta makseraskustes või makseraskustesse sattuda võivate võlgnike ettevõtete jätkusuutlikkust. Pankrotimenetluses toimub sisuliselt ettevõtte likvideerimine, saneerimismenetlus on aga suunatud ettevõtte säilitamisele.
Koondamine Koondamine ehk teisisõnu töölepingu erakorraline üles ütlemine, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub töömaht väiksemaks või kui töö korraltatakse ümber või muul töö lõppemise juhul. Koondamise aluseks võib olla töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja tegevuse lõppemisel, tööandja pankroti väljakuulutamisel või raugemise tõttu(kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu). Tööandja kohus on pakkuda töötajale teist tööd juhul kui tööandja ei ütle töölepingut üles pankrotistumise või raugemise tõttu. Kui tööandja on otsustanud, et töötaja täiendusõppe ei põhjusta suuri kulutisi võib töötaja jääda edasi sellese ettevõtesse tööle. Samuti võib tööandja hoopiski muuta töötaja töötingimusi.
Koondamine ja selle rakendamine töösuhetes Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Koondamine on ka töölepingu erakorraline ülesütlemine: 1. Tööandja tegevuse lõppemisel 2. Tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle mittevõrdeliselt suuri kulusid. Töölepingu ülesütlemisel koondamise tõttu on tööle jäämise eelisõigus
Etteteatamise tähtaeg sõltub tööstaazist (sh ettevõtte üleminekul üleandja juures töötatud aeg). Etteteatamine töölepingu peatumise ajal: Kirjaliku teate töötaja poolt tööandjale teatatud viibimiskohta saatmine. Hüvitise maksmise kohustus lepingu lõpetamisel (TLS § 90) : likvideerimise, koondamise, töötaja mittevastavuse tõttu. Pankroti väljakuulutamisel või tööandja pankrotimenetluse raugemisel maksab hüvitist Eesti Töötukassa. Töö- või kollektiivlepinguga või tööandja otsuse alusel võib maksta suuremat hüvitist. Töölepingu lõpetamise ajalised piirangud Tööandjal on keelatud lõpetada tööleping (TLS § 91): töötaja ajutise töövõimetuse ajal; töötaja mis tahes puhkuse ajal; ajal, mil töötaja osaleb seaduslikus streigis; Aaal, mil töötaja täidab talle riigi või KOV poolt pandud ülesandeid.
Nimeta õigusvastasust välistavad asjaolud Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Koondamine on ka töölepingu erakorraline ülesütlemine: a) tööandja tegevuse lõppemisel; b) tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Tööandja peab töölepingu ülesütlemisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet. Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel( tööandja tegevuse lõppemisel; tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja). 17
ülevaate ühistu majandustegevusest ja majanduslikust olukorrast, samuti teatama kohe ühistu majandusliku seisundi olulisest halvenemisest ja muudest ühistu majandustegevusega seotud olulistest asjaoludest. 8. Ühistu lõpetamise alused. Ühistu lõpetamise alused: üldkoosoleku otsus kohtulahend tähtaja möödumine, kui ühistu oli tähtajaline ühistu pankroti väljakuulutamine ühistu pankrotimenetluse raugemine enne pankroti väljakuulutamist muud seaduse või põhikirjaga sätestatud alused Ühistu sundlõpetamise puhul toimub lõpetamine kohtumäärusega. Seadusest tulenevalt kohtumäärusega võib ühistu lõpetada kui üldkoosolek ei ole vastu võtnud lõpetamise otsust, kuid selle vastuvõtmine oli seaduse või põhikirja alusel kohustuslik juhatuse ametiaeg on lõppenud enam kui kaks aastata tagasi ja uut juhatust pole valitud
on tööks vajalik ja tööandja on talle selleks tingimused loonud vastavalt kokkulepitud korrale. Töötaja tervise halvenemine võib olla töölepingu lõpetamise põhjuseks, kui see on püsiva iseloomuga ja takistab senise töö jätkamist või välistab senise töö jätkamise. 1) ettevõtte, asutuse või muu organisatsiooni likvideerimisel ette teatama mitte vähem kui 2 kuud 2) tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse raugemisel pankrotiseaduses sätestatud korras; Tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse raugemisel on lubatud tööleping lõpetada töötajale ette teatamata 3) töötajate koondamisel; mitte vähem kui 2 kuud 4) töötaja mittevastavusel oma ametikohale või tehtavale tööle tööoskuse või tervise tõttu mitte vähem kui 1 kuu 5) katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu; 6) töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel; 7) töötaja suhtes usalduse kaotamisel;
10. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt tööandja majanduslikel põhjustel. Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Koondamine on ka töölepingu erakorraline ülesütlemine: 1) tööandja tegevuse lõppemisel; 2) tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Tööandja peab töölepingu ülesütlemisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet. Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel( tööandja tegevuse lõppemisel; tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja). 11
osaühingu kohustuste eest. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2500 eurot. Osaühingu võib asutada üks või mitu isikut. Asutajaks võib olla füüsiline isik või juriidiline isik. Osaniku häälte arv peab olema võrdeline tema osa suurusega. Osaühing lõpetatakse: 1) osanike otsusel; 2) kohtulahendiga; 3) osaühingu pankroti väljakuulutamisega; 4) osaühingu pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist; 5) teistel seaduses või põhikirjas ettenähtud alustel. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest, aktsiaselts aga vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Aktsiakapitali väljendatakse eurodes. Aktsiakapital peab olema vähemalt 25 000 eurot. Iga aktsia annab eraldi hääleõiguse, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti
Juhatus on aktsiaseltsi juhtorgan, mis esindab ja juhib aktsiaseltsi. Juhatus peab juhtimisel kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige. 4. Vastutus- aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest. Aktsiaselts vastutab oma kohustuste täitmise eest oma varaga. 5. Lõpetamine- üldkoosoleku otsusega, kohtulahendiga, aktsiaseltsi pankroti väljakuulutamisega, aktsiaseltsi pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist, teistel seaduse või põhikirjaga ettenähtud alustel. Aktsiaseltsi eelised: Võimalus ettevõte börsile viia Kaasata palju aktsionäre Sobib suuremate projektide elluviimiseks Aktsionäridel puudub isiklik varaline vastutus aktsiaseltsi kohustuste eest. Usaldusühing Minimaalne algkapital- määratakse ühingulepinguga. Minimaalne asutajate arv- vähemalt 2 asutajat.
Vähendamine - aktsiate nimiväärtuse vähendamisega, aktsiate tühistamisega,aktsiakapitali vähendamine väljamaksetega Lõpetamine: ASi vabatahtlik lõpetatamine toimub aktsionäride otsuse alusel. Üldjuhul koosneb ASi lõpetamine kolmest olulisest etapist: lõpetamisotsuse tegemine ja lõpetamisavalduse esitamine; likvideerimine; ASi kustutamine äriregistrist. üldkoosoleku otsusega; kohtuotsuse või -määruse alusel; ASi pankroti väljakuulutamisega; ASi pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist; teistel seaduses või põhikirjas ettenähtud alustel. TULUNDUSÜHISTU Asutamine: Ühistu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. Ühistu äriregistrisse kandmiseks esitab juhatus äriregistrile avalduse. Avaldusele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed. Nõuded ärinimele: ärinimi peab sisaldama sõna «ühistu» ja ühistu tegevusalale viitavat täiendit
Kui teine pool ei täida, võib taganeda. Kui võ on ostja ja on ostnud o,mandires-ga, halduril on õigus lep-st taganemine, kuid erisus on selles, et tal on rohkem aega. Tuleb lugeda- erisused võrreldes §-ga 46 üles leida. Massvu, p vu. Massvu suhtes kohustused täidetakse enne kui p vu-tele. Haldur peab olema ettevaatlik masskohustuste tekitamisel. Kas selle kaudu suurendad vara või mitte. Massvu-tega tehingute tegemine peab andma pos efekti vara suhtes. II Pankrotimenetluse organid Need, kes viivad p men läbi. -p haldur -p toimkond -võlausaldajate üldkoosolek -kohus 2.1 P haldur 2.1.1 P haldurile esitatavad nõuded võiks saada kahel viisil. 1. staatusekohaselt- võivad olla vandeadv ja vandeadv vanemabi. Saavad olla automaatselt olla p haldurid. 2. nimetuse saamise kaudu- need isikud, kes on teiunud p halduri eksami ja kellele on antud p halduri nimetus, just min poolt nimetatuna. Iga füüsiline
Juriidilise isiku lõpetamine võib toimuda: 1) Üldkoosoleku või muu pädeva organi otsusega; 2) Isiku või asutuse otsusel, kellel on seadusega antud õigus lõpetada avalik-õiguslik juriidiline isik 3) Seaduses, põhikirjas või ühingulepingus seatud eesmärgi saavutamisel; 4) Tähtaja saabumisel, kui isik oli asutatud tähtajaliseks; 5) Juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist; 6) Võlausaldajate üldkoosoleku otsusega pankrotimenetluses; 7) Kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu 8) Kohtumäärusega sundlõpetamise kohta; 9) Muul seaduses, põhikirjas või ühingulepingus ettenähtud alusel. 57. Juriidilise isiku pankrot. Pankrot on võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksejõuetus
alates selle saabumisest. Alates 1.1.2007 ei kontrolli äriregister enam osaühingu registrisse kandmisel tegevusloa olemasolu ning seega ei ole tegevusloa taotlemine enne osaühingu registrisse kandmise avalduse esitamist vajalik. § 201. Osaühingu lõpetamise alused: Osaühing lõpetatakse:1) osanike otsusel; 2) kohtulahendiga; 21) osaühingu pankroti väljakuulutamisega; 22) osaühingu pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist; Äriõigus Tegevusluba nõuavad näiteks enamus meditsiiniteenuseid, turvateenuse osutamine, koolitustegevus (erakooliseaduse tähenduses), paljud maa ja keskkonnaga seotud tegevusalad, tolliga seotud tegevusalad, tööturuteenus, noortelaagrite korraldamine ja arhiiviteenus. 34. Aktsiaselts. (1) Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital.
Juhatuse liikmed on osaühingu nimel tehingute tegemisel kohustatud osaühingu suhtes järgima põhikirjas ettenähtud või osanike, nõukogu või juhatuse kehtestatud piiranguid. Esindusõiguse piiramine ei kehti kolmandate isikute suhtes. 15. Osaühingu lõpetamine. Osaühingu lõpetamise aluseks võib olla (ÄS § 201): osanike otsus; kohtulahend; osaühingu pankroti väljakuulutamine; osaühingu pankrotimenetluse raugemine enne pankroti väljakuulutamist; teised seaduses või põhikirjas ettenähtud alused. Kui osanikud soovivad osaühingut lõpetada, peab juhatus esitama osanikele eelmise majandusaasta aruande ja ülevaate osaühingu käesoleva aasta majandustegevusest. 16. Aktsiaseltsi mõiste ja asutamine. Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsionär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest
Päästmise võimalused: Laenuvõlgnevuse restruktureerimine sh kohtuväline või kohtuotsuse alusel Lisagarantiide nõudmine Laenuga ostetud eluaseme või auto vahetamine odavama vastu Laenutagatiste kinnipidamine Laeutagatise müük kliendi soovil Käendajatele ja garantiidele nõuete esitamine Laenuvõlgnevuse müük inkassofirmale Laenutagatise müük kohtutäituri abil Pankrotimenetluse algatamine ja nõuete rahuldamine pankrotimenetluse korras. 26. Peamised maksevahendid, makseinstrumendid ja sularahata makseviisid. Maksevahendid: Sularaha Pangakontoraha E-raha Virtuaalraha Panga sularahata makseinstrumendid: Kreedit-tüüpi maksekorraldus Pangakaardimakse müügikohas või e-kaubanduses Mobiilimakse E-arve püsimaksekorraldus E-arve maksekorraldus Piiriülene SEPA otsekorraldus
Erakorraline ülesütlemine (4) Tööandja poolt majandujslikel põhjustel Töötamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine) Koondamine on töölepingu erakorraline ülesütlemine ka tööandja tegevuse lõppemisel, tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Koondamise tõttu töölepingu ülesütlemisel peab tööandja lähtuma võrdse kohtlemise põhimõttest ning eelistama töölejäämisel TLS § 89 lg 5 kohaselt töötajate esindajaid ning töötajaid, kes kasvatavad alla kolmeaastast last (võrdne kohtlemine kuulub kohaldamisele võrreldavate töötajate osas ning võrdset
§ 89. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel (1) Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). (2) Koondamine on ka töölepingu erakorraline ülesütlemine: 1) tööandja tegevuse lõppemisel; 2) tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. (3) Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid.
TÖÖLEPINGU SEADUSEGA Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul, sellist töölepingu erakorralist lõpetamist nimetatakse koondamiseks. Koondamine on ka töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja tegevuse lõppemisel, tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel samuti pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Välja arvatud siis kui koondamine on tingitud tööandja tegevuse lõpetamisest, tööandja pankroti väljakuulutamisest või pankrotti välja kuulutamatusest, raugemise tõttu. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja
tähtaja möödumisel tähtaja möödumisel osaühingu pankroti kohtu või eesmärgi või eesmärgi väljakuulutamisega, aktsia saavutamisel või saavutamisel või osaühingu väljak muul seaduses muul seaduses pankrotimenetluse aktsia sätestatud alusel. sätestatud alusel. raugemisega enne pank pankroti rauge väljakuulutamist, pank teistel seaduses või väljak põhikirjas ettenähtud teiste
ühingu huve. Kui aktsiaseltsil on esitajaaktsiaid, on nad kohustatud avaldama kõik aktsiaseltsi teated põhikirjas nimetatud ajalehes (Õigusõpetus, 2012). 1.5 Aktsiaseltsi tegevuse lõpetamine Aktsiaseltsi tegevust on võimalik lõpetada üldkoosoleku otsusega, kohtuotsusega või netovara vähenemisel alla osa- või aktsiakapitali miinimumsuurust. Teisteks võimalusteks on veel ka pankroti väljakuulutamine või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist, millele võivad lisanduda põhikirja kui ka seadusega ettenähtud täiendavad alused (Õigusõpetus, 2012). Selleks, et lõpetada tegevust osanike või aktsionäride poolt, on vajalik ⅔ häälteenamus, juhul kui põhikirjas pole nõutud teisiti ehk suurema hääleteenamuse olemasolu. Olenevalt sellest, kui juhtub olema aktsiaseltsis mitut liiki aktsiaid, peavad tegevuse lõpetamiseks koguma
Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt majanduslikel põhjustel (1) Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). (2) Koondamine on ka töölepingu erakorraline ülesütlemine: 1) tööandja tegevuse lõppemisel; 2) tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. 29 (3) Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, välja arvatud tegevuse lõppemisel ja pankrotiga. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid.
15. Töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt tööandja majanduslikel põhjustel. Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Koondamine on ka töölepingu erakorraline ülesütlemine: 1) tööandja tegevuse lõppemisel; 2) tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Tööandja peab töölepingu ülesütlemisel arvestama võrdse kohtlemise põhimõtet. Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel( tööandja tegevuse lõppemisel; tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja). 16
kandmise avalduse esitab juhatus mitte vähendamise teate avaldamisest. varem kui kolme kuu möödudes aktsiakapitali vähendamise teate avaldamisest. Lõpetamine Aktsiaselts Osaühing 1) üldkoosoleku otsusega; 1) osanike otsusel; 2) kohtulahendiga; 2) kohtulahendiga; 3) aktsiaseltsi pankroti 3) osaühingu pankroti väljakuulutamisega; väljakuulutamisega; 4) aktsiaseltsi 4) osaühingu pankrotimenetluse pankrotimenetluse raugemisega raugemisega enne pankroti enne pankroti väljakuulutamist. väljakuulutamist. Ühinemine Äriühing (ühendatav ühing) võib ühineda teise äriühinguga (ühendav ühing). Ühendatav ühing loetakse lõppenuks. Äriühingud võivad ühineda ka selliselt, et asutavad uue äriühingu. Ühinevad ühingud loetakse sel juhul lõppenuks. Ühinemisel läheb ühendatava ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale ühingule.
(1) Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). (2) (2) Koondamine on ka töölepingu erakorraline ülesütlemine: 1) tööandja tegevuse lõppemisel; 2) tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. 11. Mis erinevus on hädakaitseseisundil ja hädaseisundil. Hädaseisund tegevus, millel on õigusrikkumise tunnused, kuid pandi toime ohu kõrvaldamiseks, mis ähvardas hädasolijat või teist isikut või nende õigusi või ettevõtte, asutuse või organisatsiooni õigusi või riigi huvisid. Ei ole õigusrikkumine,
Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha aktsiaseltsi eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama aktsiaseltsile pärast maksejõuetuse ilmnemist aktsiaseltsi poolt tehtud maksed, mille tegemine selles olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. 31. Pankrot, pankrotimenetluse eesmärk Äritegevuses võib tekkida olukord, kus võlgnikul ei piisa vahendeid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, võlgnik muutub maksujõuetuks. Võlgniku kohtumäärusega väljakuulutatud maksujõuetust nimetatakse pankrotiks. Võlgnik on siis maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
infrastruktuuri arendamisse; 8) muudab lihtsamaks väike- ja keskmise suurusega ettevõtlusega tegelemise; 9) vähendab tegevusalasid, millega tegelemisel nõutakse ettevõtjalt tegevuslubasid ja litsentse. Kogu tegevuslubadega seonduv regulatsioon koondatakse ühte. 10) annab kasutamiseks või müüb riigi ülesannete täitmiseks mittevajaliku riigile kuuluva kinnisvara ning teeb seda avaliku ja läbipaistva konkursi korras; 11) loob pankrotimenetluse kõrvale saneerimismenetluse, mis võimaldab ettevõtet säilitada ka ajutiste makseraskuste korral; 12) tagab vaba ja õiglase turukonkurentsi ettevõtjate vahel. Monopolide, kartellide ja turumanipulatsioonide suhtes, mis kergitavad tarbijahindu, rakendatakse riiklikku sundi; III 13) loob Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) programmina noorte ettevõtlusvaimu ja uuenduslike ideede rakendamiseks tudengifirma stardiraha riik
Ettevõtlust reguleerivatest õigusnormidest ülevaate saamist ja järgimist lihtsustaks nende süstematiseerimine. Esmajärjekorras oleks aga vajalik tagada nende täitmine. Olulised eesmärgid on jäänud saavutamata Õiguse toimivust vähendab asjaolu, et olulised õiguspoliitilised eesmärgid ei ole saavutatud, sest tavalisele mõistlikule inimesele jääb arusaamatuks, miks maksejõuetusmenetlus ei taga võlgniku poolt kohustuste täitmist. Miks ei toimi kohustus esitada avaldus pankrotimenetluse algatamiseks? Kuidas on võimalik, et pankrotis olevate varatute äriühingute asemel on tegevus kandunud uutesse ettevõtetesse ning kannatanuks osutuvad oma lepingujärgsed kohustused nõuetekohaselt täitnud isikud? Miks ei toimi ärikeeld? Miks ei võeta vastutusele karistusseadustikus sätestatud kuritegude eest? Miks on kohtumenetlus nii pikk, aeganõudev ja kulukas? Kindlasti ei eeltoodu ammendav loetelu lahendamist vajavatest küsimustest
1. Koondamine. 1) Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). 2) Koondamine on ka töölepingu erakorraline ülesütlemine: 1) tööandja tegevuse lõppemisel; 2) tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. 3) Enne töölepingu ülesütlemist koondamise tõttu peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhtudel. Tööandja korraldab vajaduse korral töötaja täiendusõppe või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta talle ebaproportsionaalselt suuri kulusid. 4) Tööandja peab töölepingu ülesütlemisel arvestama võrdse kohtlemise
füüsilisest või juriidilisest isikust tööandja lõpetab tegevuse 10 juriidiline isik lõpetatakse: 1. pädeva isiku või organi otsusega, eesmärgi saavutamisel, tähtaja möödumisel 2. kohtumäärusega sundlõpetamise kohtajuriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine seaduses ettenähtud korras 22.Töötaja koondamine tööandja pankroti väljakuulutamise tõttu ja pankrotimenetluse raugemise korral: pankroti ja pankrotimenetluse raugemise mõisted: Pankrot – võlgniku (tööandja) kohtumäärusega väljakuulutatud maksejõuetus. Panktorimenetluse raugemine – kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda. Pankrotihaldur kui tööandja - tööandja edasist tegevust korraldab
põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit), millele lisandub 7 % aastas. 2.3. Võlgnik kohustub teatama kirjalikult Garantii andjale 7 (seitsme) kalendripäeva jooksul: a) oma aadressi ja/või andmete muutmisest; b) Tagatisvara väärtuse vähenemisest või selle suhtes kindlustusjuhtumi saabumisest; c) Tagatisvara või Võlgniku varasse kuuluva asja suhtes sundtäitmise algatamisest; d) Võlgniku likvideerimis- või pankrotimenetluse algatamisest; e) otsusest läbi viia Võlgniku ühinemine, jagunemine või ümberkujundamine; f) otsusest Võlgniku aktsia- või osakapitali vähendamise kohta. 2.4. Võlgnik on kohustatud Garantii andja nõudmisel esitama raamatupidamisaruandeid (sh bilansse ja kasumiaruandeid) ning muid tõendeid ja dokumente, mis tõendavad tal Lepingu täitmiseks vara ja vahendite olemasolu. 2.5. Võlgnik on kohustatud Garantii andja nõudmisel esitama tõendeid ja dokumente, mis on seotud
8) Kohtumäärusega sundlõpetamise kohta 9) Muul seaduses, põhikirjas või ühingulepingus ettenähtud alusel. Juriidilise isiku sundlõpetamine toimub ainult kohtumäärusega. Juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Likvideerimise korraldavad likvideerijad. Vabatahtliku likvideerimise korral on likvideerijaks juhatuse või seda asendava organi liikmed, sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus. Pankrot ja pankrotimenetlus. Pankrotimenetluse organid. Pankrotivara ja selle valitsemine. Kompromiss. Võlgniku kohtuotsusega väljakuulutatud maksujõuetust nim. pankrotiks. Kui likvideeritava isiku varast ei piisa kõigi võlausaldajate nõudmiste rahuldamiseks, lõpetatakse juriidiline isik pankrotimenetluses, kusjuures pankrotiavalduse võib esitada võlgnik ise või võlausaldaja. Kui võlausaldaja esitab pankrotiavalduse, peab ta põhistama võlgniku maksejõuetust ja tõestama seda, et tal on võlgniku vastu nõue.
annaabi.ee 
