võlausaldajatele, sest selle efektiivsuse tulemusena on neil suurem tõenäosus nõuded suuremas ulatuses rahuldada. Samas on aga kurb see, et toetust annab ettevõtte majanduslike raskuste ületamiseks rakendatavate abinõude kasutuselevõtuks ehk saneerimiseks ka riik, mis tähendab maksumaksja raha kasutamist. Ei ole õiglane, et ausalt makse maksvad kodanikud peaksid üleval pidama valesti juhitud ja ebatõhusalt tegutsevaid firmasid. Peale selle on võrreldes pankrotimenelusega saneerimismenetluse kulud märkimisväärselt suuremad ning on ka oht, et saneerimiskava jäetakse sootuks kinnitamata, mis omakorda tähendab ettevõttele veel lisakulutusi. Teisel küljelt vaadeldes aga on oluline, et riik toetaks ettevõtlust ning soodustaks selle tegevust. Saneerimismenetluses osalev ettevõte saab jätkata oma tegevust mõne organi kontrolli all ning samuti on ta teatud määral kaitstud võlausaldajate rünnaku eest.
Jaotusettepanek kohtule. Kellele kui palju! Jaotusettepankute avaldamiseks kasutatakse Avalike Teadeannete rubriiki, ning seal on võimalik ettepankuga tutvuda. Esmalt vastuväide ning seejärel on võimalik vaidlustada 10 p peale avaldamist. Enne jaotise alusel raha väljamakset tehakse pankrotimenetlusega seotud väljamaksed. Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis (elatis kuni 2 kuuks). Massikohustused. Pankrotimenelusega seotud kulud. Jaotis on suhtarv, mis näitab, kui suurele osale pankrotivara müügist laekunud rahale on võlausaldajal õigus vastavas rahuldamisjärgus tunnustatud nõude alusel. Kui haldur on esitanud esialgse jaotusettepaneku, näitab vaidlustatud nõude osas märgitud jaotis võimalikku osa pankrotivara müügist laekunud rahast, millele võlausaldajal on õigus juhul, kui kohus tunnustab tema nõuet täies ulatuses. Väljamaksed. Vastavalt § 146 järjekorrale
annaabi.ee 
