kantud eelmärge (PankrS § 46 lg 1). Need kohustused lepingutest, mida täidetakse edasi pankrotis võlgniku poolt, nimetatakse massikohustusteks. Massikohustused tuleb täita enne pankrotimenetluse kulusid ja teisi rahuldamisele kuuluvaid nõudeid.14 1.5. PANKROTIMENETLUS Pankrotimenetluse algatamiseks tuleb esitada kohtule pankrotiavaldus, milles peab olema põhistatud võlgniku maksejõuetus. Kui võlausaldaja on esitanud teadlikult põhjendamatu pankrotiavalduse, peab ta võlgnikule hüvitama sellega tekitatud kahju. Pankrotiavalduse võib esitada võlgnik või võlausaldaja. Võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Seaduses sätestatud juhtudel võib pankrotiavalduse esitajaks olla ka muu isik (PankrS § 9). Kui pankrotiavalduse esitajaks on võlausaldaja, peab viimane põhistama võlgniku maksejõuetust ja tõendama, et tal on võlgniku vastu nõue
vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. Kuna kauba vastuvõtmise ajal polnud esinenud püsivat maksejõuetust, olen oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega, sest olen olnud otsuse vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ning pole võtnud osaühingule põhjendamatuid riske. Alates 2007. aasta novembrist OÜ AAAA majanduslik seinsund halvenenud ning ettevõte on muutunud püsivalt maksejõuetuks. TsÜS § 36. sätestab pankrotiavalduse esitamise kohustuse. Asjaolude ilmnemisel, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse, mida oleme ka teinud. ÄS § 180 lg (51) sätestab: Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse
Avalduse võib esitada nii võlgnik ise kui ka võlausaldaja. Pankrotivõlausaldajaks nimetatakse isikut, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Pankrotivõlgnikuks nimetatakse füüsilist või juriidilist isikut, kelle suhtes kohus on välja kuulutanud pankroti (PankrS § 8 lg 1). Võlgnikuks ei saa olla riik ega kohalik omavalitsus, sest ilma selliste institutsioonideta pole riigivalitsemine ja ühiskonnaelu korraldus mõeldav. Pankrotiavalduse esitamiseks peab võlgnik olema maksejõuetu. Kui võlausaldaja esitab pankrotiavalduse, peab ta põhistama võlgniku maksejõuetust ja tõendama seda, et tal on võlgniku vastu nõue. Üldjuhul võib pankrotiavalduse esitada võlausaldaja, kelle nõue on muutunud sissenõutavaks, ehk mille maksetähtaeg on saabunud. Pankrotiavalduse esitaja peab esitama ka tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kui võlausaldajal
ja majandustegevuse arendamisel. Ometi on sotsiaaltöös küllalt palju kliente, kes annavad järele ahvatlustele võtta kergel käel kohustusi ega mõtle pikemalt tagajärgede üle. Ei mõelda ka saabuvatele olukordadele, kus on ilmselge, et kohustusi ei suudeta õigeaegselt täita ning et võlad ületavad isiku vara väärtuse. Ilmselge on seegi, et sellisel juhul kaotab võlausaldaja kannatuse ja esitab võlgniku suhtes pankrotiavalduse või et võlgnikul endal ei jää üle muud, kui esitada ise pankrotiavaldus. Pankroti väljakuulutamise tagajärjed ei ole meeldivad ega too kaasa automaatset võlgadest vabanemist. Uurimistöös uuritakse ja kirjeldatakse maksejõuetuse põhjusi nii juriidilises kui ka majanduslikus mõistes. Vaadeldakse maksejõuetusõiguse tekkimise ajalugu ja mõisteid ning maksejõuetuse statistilisi näitajaid. 1. MAKSEJÕUETUS JA PANKROTT 1.1 Maksejõuetusõiguse allikad Eestis
Hagita menetlus, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses. Uurimispõhimõttel. 1. ajutise halduri nimetamine 2. pankroti väljakuulutamine 3. muud pankrotimenetlusega seotud asjad Pankrotimenetlus toimub uurimispõhimõttel Ajutine haldur või haldur teeb täitemenetluse seadustikus sätestatud toiminguid ja tal on täituri õigused ja kohustused. Kohtute pädevus ■ Pankrotiasja menetlemine kuulub maakohtu pädevusse. Kohtualluvus pankrotiavalduse läbivaatamisel ■ Pankrotiavaldus esitatakse kohtule võlgniku üldise kohtualluvuse järgi. Eeldatakse, et võlgniku asukohaks on üks aasta enne pankrotiavalduse esitamist registris märgitud asukoht, kui ei tõendata, et võlgniku asukoht on mujal. ■ Kui võlgniku suhtes on esitatud mitu erinevat pankrotiavaldust, liidetakse need ühte menetlusse ja pankrotiavaldused vaatab läbi kohus, kellele pankrotiavaldus kõigepealt esitati.
· Võlgnik on füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes on kohus välja kuulutanud pankroti · Võlgnikuks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Võlgnik ei saa olla riik ega KOV · Usaldaja on isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. · Pankrotiavaldus võib esitada võlgnik ise või võlausaldaja. · Võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testaminditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatud 4.4 Deposiit ajutise halduri tasu ja kulutste katteks · Kohus võib määrusega kohustada pankrotiavalduse esitanud võlausaldajat tasuma ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks kohtu deposiiti kohtu mööratud rahasumma, kui on alust eeldada, et pankrotivara selleks ei jätku. 4
tervendamise kaudu. Füüsilisest isikust võlgnikule antakse pankrotimenetluse kaudu võimalus vabaneda oma kohustustest käesolevas seaduses ettenähtud korras. Pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Menetlusosalised on võlgnik ja võlausaldaja. Pankrotimenetluse õiguslik tähendus on rahuldada võlausaldaja nõuded võlgniku vara arvel võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. 2. Pankrotiavalduse esitamine:võlgniku ja võlausaldaja pankrotiavaldused, neile esitatavad nõuded ja erisused VÕLGNIK Peab pankrotiavalduses põhistama oma maksejõuetuse: -Maksejõuetuse põhistamiseks lisab võlgnik: a)pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta; b)võlanimekirja. -Võlanimekirjas märgitakse: a)võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad; b)nende nõuded; c) andmed võlgniku vara kohta. -Seletusele ja võlanimekirjale kirjutab võlgnik alla.
Juriidilise isiku pankrot Pankrot on kohtumäärusega väljakuulutatud võlgniku maksujõuetus. Võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Juriidilisest isikust võlgnik on pankrotis kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotimenetlus. Pankrotiavalduse võib esitada nii võlgnik ise kui ka võlausaldaja. Et pankrotiavaldust esitada, peab esinema asjaolu, mida nimetatakse võlgniku maksejõuetuseks. Kui võlausaldaja esitab pankrotiavalduse, peab ta põhjendama võlgniku maksejõuetust ja tõendama seda, et tal on võlgniku vastu nõue. Pankroti võib kuulutada kui: Võlgnik pole 30 päeva jooksul tähtajast kohustusi täitnud Võlgnikul ei jätku raha kohustuste täitmiseks
lõppenud. Kuna Kalle Tenno on töövõimeline isik, siis on temal võimalus ise pankrotikulusid maksta. Füüsilise isiku puhul ei saa rääkida tegevuse lõppemisest. Kollegium märgib, et tuleb uuel läbivaatamisel otsustada, millisel alusel pankrotimenetlus lõpetatakse. Maksejõuetuse põhjuste tuvastamisega seonduvat käsitleb Riigikohtu 7. detsembri 2004.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-04. Pärnu Maakohtu 23. veebruari 2004. a määrusega algatati võlgniku pankrotiavalduse alusel OÜ Pärlen A. K. pankrotimenetlus. Ajutiseks pankrotihalduriks nimetati Andrus Õnnik. Ajutine pankrotihaldur esitas 10. märtsil 2004. a pankrotimenetluses aruande, milles palus pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1 alusel pankrotimenetluse lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, sest võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Pärnu Maakohus lõpetas 27. aprilli 2004
B) andmed võlgniku vara kohta 4. Mis on deposiit (PankrS § 30)? Mis on käsutuskeeld (PankrS § 20, 21)? * Deposiit – (Raha hoiustamine) Kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja Käsutuskeeld – Kohus võib võlgnikul keelata vara käsutada 5. Millistel juhtudel keeldub kohus pankrotiavalduse menetlusse võtmisest (PankrS § 14)? * (1) Kohus keeldub määrusega pankrotiavaldust menetlusse võtmast, kui: 1) võlausaldaja pankrotiavaldusest ei selgu, et avalduse esitajal on nõue võlgniku vastu; 2) võlausaldaja pankrotiavalduses ei ole põhistatud võlgniku maksejõuetust; 3) esinevad muud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alused; 4) võlausaldaja pankrotiavaldus põhineb nõudel, mille suhtes kehtib saneerimiskava või võlgade ümberkujundamise kava. 6
1.Pankrotimenetluse algatamine Pankrotimenetluse algatamiseks esitab kas võlausaldaja või võlgnik kohtule pankrotiavalduse. Pankrotivõlgnikuks võib olla iga füüsiline või juriidiline isik. Võlausaldaja võib esitada avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks,võlgnik võib esitada avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnikul tuleb maksejõuetuse põhistamiseks lisada pankrotiavaldusele selgitus maksejõuetuse põhjuste kohta ja võlanimekri,milles märgitakse võlgniku võlausaldajad ja nende nõuded,samuti andmed võlgniku vara kohta.
1) ,,Saame tuttavaks!" - võlgnikuga suhtlemisele eelnev eeltöö (nn kodutöö) - Kontakt võlgnikuga, kordusarvete/meeldetuletuskirjade jms saatmine (tee ennast võlgniku jaoks tüütuks ja tülikaks ) 2) ,,Ma hoiatan Sind!" - Hoiatuskirjade saatmine (nt lepingu ülesütlemise hoiatus, pankrotihoiatus, kohtusse pöördumise hoiatus, sundtäitmisele pööramise hoiatus jms) 3) ,,Nõuan oma võla sisse" - Hoiatuse realiseerimine (sh maksekäsuavalduse, hagi, pankrotiavalduse, 7 sundtäitmise avalduse esitamine) ,,Saame tuttavaks!" esimene etapp: võlgnikuga suhtlemisele eelnev eeltöö · Andmete ja tausta uurimine (sh avalikud andmebaasid, Google) · Õigusliku positsiooni määramine (sh dokumentide korrektsus, pooltevaheline suhtlus, eeltoodu pinnalt võimalikud võlgniku vastuväited) · Nõude suuruse arvutamine (sh leppetrahv, viivis, kahjunõuded, lepingus sätestatud tasud jms)
tagasinõudmise võimalus, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. 6.5. Likvideerimismenetlus Likvideerimismenetluse eelduseks on asjaolu, et ühingul on vara rohkem kui kohustusi. Kui pärast lõpetamise otsustamist likvideerimise käigus ilmneb, et olukord on vastupidine ja võlad ületavad vara, siis peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse (ÄS § 210). Sellisel juhul jätkub vastav menetlus pankrotiseaduses sätestatud reeglite kohaselt. Kokkuvõtlikult on osanike poolt otsustatud lõpetamise raames toimuva likvideerimismenetluse käigus tehtavate toimingute ajakava üldjuhul järgmine: Osaühingu majandustegevuse ülevaate koostamine. Kuna juhatus peab esitama osanikele lõpetamisele eelneva majandusaasta aruande ja ülevaate osaühingu käesoleva aasta majandustegevusest, siis on
Et lõpetamisotsuse vastuvõtmisega lõpeb aktsiaseltsi seni kestnud majandusaasta ja algab uus, koostavad likvideerijad majandusaasta aruande seltsi lõpetamise ajaks lõppeva majandusaasta lõpu seisuga. Algbilanss ja majandusaasta aruanne esitatakse kinnitamiseks üldkoosolekule ja pärast nende kinnitamist üldkoosoleku otsusega ka viivitamatult registripidajale (ÄS § 374 lg 2,3 ja 4). Seltsi vara müük, võlgade sissenõudmine ja võlausaldajate nõuete rahuldamine, vajadusel pankrotiavalduse esitamine. Kui ilmneb, et likvideeritava aktsiaseltsi varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse (ÄS § 373). Tegemist on äärmiselt olulise normiga, sest karistusseadustiku § 380 näeb seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise eest karistusena ette kas rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Lõppbilansi ja vara jaotusplaani koostamine. Pärast kõigi võlausaldajate nõuete
vähemalt üks neist isikutest, kes on täisosanik, vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks neist isikutest, kes on usaldusosanik, vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. Usaldusosanikul ei ole õigus usaldusühingut juhtida, juhul kui ühingulepingus ei ole teisiti ette nähtud. Usaldusühing lõpetatakse osanike otsusega, ühingu püsiva maksejõuetuse korral peavad selle esindajad viivitamata esitama pankrotiavalduse. Lõpetamisel viiakse läbi likvideerimismenetlus. Tulundusühistu (TÜ) on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse. Asutajateks on vähemalt kaks isikut ning nende vahel sõlmitakse asutamisleping ja põhikiri, seda ainult notariaalses vormis. Põhikirjas peab olema välja toodud ühistu eesmärk, osamaksu suurus ja maksmise kord, osamaksu lisasumma kehtestamise kord
). Seega juriidilise isiku puhul ei pea pankroti väljakuulutamisega ootama kuni nõude muutuvad sissenõutavateks ( 1 lg 3). * Praktikas siiski tavaliselt ilma sissenõutavate nõueteta pankroti väljakuulutamine toimub vaid võlgniku enda initsiatiivil. Printsiip: juriidiline isik ei tohi püsivalt maksejõuetuna eksisteerida (TsÜS 36: juhatuse liige on kohustatud esitama pankrotiavalduse.) Vara mõiste terminoloogiline erinevus pankrotiseaduses Tsiviilõiguses: vara = õigused - kohustused. Pankrotiseaduses: vara = ainult positiivse märgiga vara Mis saab juhul, kui vara on küll rohkem kui kohustusi, kuid sissenõutavaid kohustusi jooksvalt täita ei suudeta? Nt väike laenujääk suure väärtusega majale, kuid isik on siiski võimetu seda laenu teenindama.
Juhatus peab teatama ka aktsiaseltsiga seotud äriühinguid puudutavatest asjaoludest, mis võivad oluliselt mõjutada aktsiaseltsi tegevust Juhatus esitab nõukogule aruanded ja teated ülevaatlikult ja selgelt, võimalikult varakult ning kirjalikult taasesitatavas vormis Kui aktsiaselts on maksejõuetu, peab juhatus esitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule aktsiaseltsi pankrotiavalduse Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha aktsiaseltsi eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega Juhatus korraldab aktsiaseltsi raamatupidamist Juhatus valmistab ette üldkoosolekul arutamisele tulevad küsimused, koostab otsuste eelnõud ja vajalikud projektid ning tagab üldkoosoleku otsuste täitmise
valitakse tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks ja neile on lubatud maksta tasu. MTÜ kõrgeimaks organiks on üldkoosolek, millest võivad osa võtta kõik liikmed. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõigis MTÜ juhtimise küsimustes. MTÜ liikmed võivad valida volinikud, kelle koosolek täidab üldkoosoleku ülesandeid. MTÜ lõpetatakse üldkoosoleku otsusega või kui liikmete arv väheneb alla kahe. Püsiva maksejõuetuse korral peab MTÜ juhatus viivitamata esitama kohtule pankrotiavalduse. Sundlõpetamist võidakse kohaldada, kui MTÜ tegevus ei vasta tema põhikirjalistele eesmärkidele või kui põhitegevuseks saab majandustegevus. MTÜ lõpetamisel toimub likvideerimismenetlus. MTÜ lõpetatakse kustutamisega registrist. Tulundusühistu Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on ühise majandustegevuse kaudu toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve. Liikmed osalevad ühistus
täitma tähtaegselt võlausaldajate nõudeid ehk rahavooline maksejõuetus. · Balance sheet insolvency olukord, kus võlgniku kohustuste maht ületab tema vara ehk bilansiline maksejõuetus. Raske juhtimisvea mõiste - loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. NB! TsÜS § 36 Pankrotiavalduse esitamise kohustus Kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse. Pankroti- ja täitemenetlusalased süüteod Maksejõuetuse põhjustamine (maksevõime oluline vähenemine või enda maksejõuetuks muutmine) KS § 384 Vara ja võlgade varjamine pankroti- ja täitemenetluses KS § 385 Pankrotivõlgnik: 1
Osaühingu loomine on kerge põhikirjas ette nähtud lõpetamisega. Osanikud võivad vastava otsuse teha kuni vara jagamise alustamiseni osanike vahel. Likvideerimine on menetlus, mille kaudu toimub ühingu tegevuse lõpetamine. Kui pärast lõpetamise otsustamist likvideerimise käigus ilmneb, et olukord on vastupidine ja võlad ületavad vara, siis peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse (ÄS § 210). Likvideerimismenetluse eelduseks on asjaolu, et ühingul on vara rohkem kui kohustusi. Selle käigus müüakse äriühingu vara, rahuldatakse võlausaldajate nõuded, jaotatakse allesjäänud vara osanike vahel ning lõpuks kustutatakse äriühing äriregistrist. Likvideerimismenetluse raames tuleb teostada järgmised toimingud: · majandustegevuse ülevaate koostamine · lõpetamisotsuse vastuvõtmine osanike poolt
Pankrotimenetlus on suunatud sellele, et võlausaldajate nõuded rahuldada proportsionaalselt. PankrS kehtib võrdsel määral nii füüsiliste kui juriidiliste isikute suhtes. On vaid kaks erandit: 1 maksejõuetuks ei saa tunnistada riigivalitsemis- või kohaliku omavalitsuse organit ja; 2 krediidiasutuste ja kindlustusseltsi maksejõuetuse puhul rakendatakse PankrSi üksnes koos teiste seaduste erisätetega. Pankrotimenetlus algab pankrotiavalduse kohtule esitamisest ning toimub kohtu- ja kohtuvälise menetlusena. Kohtuväline menetlus - pankrotihalduri tegevus, võlausaldajate üldkoosolekute kokkukutsumine ja töö korraldus, avalduste esitamine haldurile ja muude küsimuste lahendamine, millest ei võta osa kohus, toimub PankrSi alusel. Kohtumenetlus, st. nende küsimuste lahendamine, mis toimub kohtus, viiakse peamiselt läbi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (RT I 2005, 26, 197) alusel
Saksamaa, 1922) ,,Nosferatu" on Friedrich Wilhelm "F. W." Murnau 1922. aastal loodud saksa ekspressionistlik õudusfilm. Seda filmi võib lugeda maailma esimeseks vampiirifilmiks. F. W. Murnau linateos on saksa ekspressionistliku tummfilmi üks tähtteoseid, millest on edaspidi snitti võtnud peaaegu kogu vampiiri- ja Frankensteini-filmide paremik. Filmi tootis stuudio Prana Film ja ,,Nosferatu" oligi nende ainus täispikk film. Stuudio andis pärast filmi linaletoomist ise sisse pankrotiavalduse, et hullemat vältida. Põhjus seisnes selles, et lugu ,,Nosferatu" oli otsene plagiaat Bram Stokeri raamatust ,,Krahv Dracula". Murnau muutis krahv Dracula tegelaskuju filmi jaoks krahv Orlokiks. Mõlemad lood algavad küll Trasnilvaaniast (tänapäeva Rumeeniast), kuid edasine tegevuskoht muudeti originaalloos toimub tegevus 1890. aastal Inglismaal, Murnau aga kujutab filmis tegevuspaigana 1838. aasta Saksamaad.
maksejõuetu siis, kui ta ei suuda täita oma rahalisi koh-i. Suutmatus on püsiva iseloomuga. Kui on tegemist sellise olukorraga, kui on võlgni, on võlad, ei suuda täita, miks on vaja p? Võlgnik--tema vastu on nõuded võlausaldajal, muutunud sissenõutavaks (tähtaeg saabunud, ei ole ära maksnud). Tuleb esitada nõue- kas kohtuväliselt on kõik ammendatud? Tuleks esitada hagi. Kui kohus rahuldab nõude, võlgnik ei maksa, täitemenetlus. See on asjade norm käik. Millal peaks esitama pankrotiavalduse? Alati on soovitavam hagimenetlus- 1. p men kestab kaua aega 2. täiendavad kulud 3. võlausaladaja kaotab eelise ajas, kõik on võrdses olukorras. Kelle huvides võib olla esiataid p avaldus? Kui vu 1 nõue on 1.09.08 ja vu 2 nõue on 1.09.09 ja vu 3 01.01.2008. kaks tükki saavad oma nõuded rahuldatud, kolmas ei saa midagi. P men on vaja selleks, et olukorras, kus võlgnik ei suuda rahuldada kõikide vu-de
arvestamine ettevõtja vastu suunatud nõudelt peatub kuni saneerimiskava kinnitamiseni; ettevõtja avalduse ja sellele lisatud saneerimisnõustaja heakskiidu alusel peatada kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõppemiseni kohtumenetluse, milles on ettevõtja vastu rahaline nõue, välja arvatud töösuhte alusel esitatud nõue või elatise tasumise nõue, mille kohta ei ole veel otsust tehtud; kohus lükkab võlausaldaja esitatud pankrotiavalduse alusel pankrotimenetluse algatamise otsustamise edasi kuni saneerimiskava kinnitamiseni või saneerimismenetluse lõpetamiseni. Saneerimisteade Saneerimisnõustaja teavitab viivitamata võlausaldajaid saneerimismenetluse algatamisest ja nende nõuete suurusest, mis neil võlanimekirja kohaselt ettevõtja vastu on. Selleks edastab ta neile saneerimisteate. Saneerimisnõustaja Kohus määrab saneerimisnõustaja. Pärast saneerimismenetluse algatamist
Aktsia on jagamatu, Aktsiad on nimelised, Vaja registreerida EVK-s Osa nimiväärtus 1 EUR ( või täiskordne), Igale osanikule kuulub 1 osa, Osa on jagatav Võib registreerida EVK-s Kui netovara on vähem kui pool aktsia kapitalist või seadusega sätestatud miinimumkapitalist, peab üldkoosolek otsustama: aktsia/ osakapitali suurendamise või vähendamise või muud abinõud, tegevuse lõpetamise, pankrotiavalduse esitamise Aktsiakapitali vähendamine: Nimiväärtuse vähendamine, Aktsiate tühistamine, Võlausaldajatele teatamine (2 teadet Ametlikes Teadaannetes 15 päevase vahega) kahjumi katmisel pole vaja, Väljamakse aktsionäridele Aktsiakapitali suurendamine: Uute aktsiate väljalaskmine, Fondiemissioon (omakapitali arvel, sissemakseid tegemata), Tingimuslik suurendamine (vahetusvõlakirjade väljalaskmine kuni 1/3 aktsiakapitali ulatuses) 28. Kasumi jaotamine
Lisaks esitas ta vastuväite, et osaühing ei saa tema vastu kahju hüvitamise hagi esitada üksnes põhjusel, et võlausaldajate nõuded jäid rahuldamata. Kas A on kohustatud osaühingule 150 000 eurot hüvitama? Juhatus on vastutav raamatupidamisaruande eest (pt 183). PT 180. 51 Kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamatult kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Juhatus vastutab raamatupidamise eest (p183 !!!). Kas ta oleks pidanud pankrotiavalduse esitama? Millisel juhul peaks juhatuse liige esitama pankrotiavalduse? p180 lg5' Kas juhatuse liige on vastutav (150 000 eurot hüvitama)? p187 lg2 - kas ta on oma hoolsuskohustust rikkunud? Ta peaks teadma, millest tal kahjum tekkinud on. Pigem ei saa võlausaldajad sellele tugineda. "Kui kiiresti oleks Ta pidanud pankroti välja kuulutama" jne (see on tähtis). Siin peab olema põhjuslik seos
rahaline kui mitterahaline (lubatud on ka teenuse osutamine). Loe lisaks: kasulik info täisühingu kohta Kõigil osanikel on õigus ja kohustus osaleda ühingu juhtimises. Osaniku häälte arv vastab tema sissemakse suurusele, iga üks euro annab osanikule ühe hääle, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Täisühing lõpetatakse osanike otsusega, ühingu püsiva maksejõuetuse korral peavad selle esindajad viivitamata esitama pankrotiavalduse. Lõpetamisel viiakse läbi likvideerimismenetlus. Täisühingu eelised: · Mitme osaniku tõttu on ettevõttes rohkem vajalikke teadmisi ja oskusi · Väga odav registreerida · Puudub omakapitali miinimumnõue Täisühingu puudused: · Jagatud võim ja lahkhelide oht, juhtimisprobleemid · Kasumi jagamise probleemid · Võrreldes osaühinguga tekitab klientides vähem usaldust · Piiramatu vastutus, kõikide võlgade ja kohustuste eest vastutavad osanikud
............................................13 2.1.2 Hääle andmine............................................................................13 2.1.3 Juriidilise isiku esindamine............................................................13 2.1.4 Juriidilise isiku juhtorgani liikme üldised kohustused.............................14 2.2 Juriidilise isiku vastutus................................................................................15 2.2.1 Pankrotiavalduse esitamise kohustus... ...............................................15 2 2.2.2 Juriidilise isiku juhtorgani liikme vastutus...........................................15 2.2.3 Juriidilise isiku organi otsuse kehtetus................................................16 2.2.4 Juriidilise isiku lõpetamine..............................................................16 2.2
valitakse tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks ja neile on lubatud maksta tasu. MTÜ kõrgeimaks organiks on üldkoosolek, millest võivad osa võtta kõik liikmed. Üldkoosolek võtab vastu otsuseid kõigis MTÜ juhtimise küsimustes. MTÜ liikmed võivad valida volinikud, kelle koosolek täidab üldkoosoleku ülesandeid. MTÜ lõpetatakse üldkoosoleku otsusega või kui liikmete arv väheneb alla kahe. Püsiva maksejõuetuse korral peab MTÜ juhatus viivitamata esitama kohtule pankrotiavalduse. Sundlõpetamist võidakse kohaldada, kui MTÜ tegevus ei vasta tema põhikirjalistele eesmärkidele või kui põhitegevuseks saab majandustegevus. MTÜ lõpetamisel toimub likvideerimismenetlus. MTÜ lõpetatakse kustutamisega registrist. Tulundusühistu Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on ühise majandustegevuse kaudu toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve. Liikmed osalevad ühistus
Võlgniku varaline seisund, kus võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja tulenevalt võlgniku majanduslikust olukorrast ei ole see suutmatus ajutine. Pankroti kuulutab välja kohus. Pankroti väljakuulutamise avalduse esitab kohtule kas võlgnik ise, tema võlausaldajad, võlgniku pärijad või teised seadusega määratud isikud. Juriidilise isiku püsiva maksejõuetuse korral on tema juhatuse liikmed või likvideerijad kohustatud ise pankrotiavalduse esitama. § 1 (1) (pankrotiseadus) 3) Mida tähendab pankrotimenetluse raugemine? Kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.Kohus võib lõpetada menetluse
Nendest teatuid tegevusi võib juhatus sooritada ainult nõukogu nõusolekul. Nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab aktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Kontrolli tulemused teeb nõukogu teatavaks üldkoosolekule (ÄS § 316). Juhatus on kohustatud andma ülevaadet majanduslikust tegevusest vähemalt kord nelja kuu jooksul. Kuna nemad vastutavad ka raamatupidamise eest peavad nad maksejõuetuse korral esitama kohtule aktsiaseltsi pankrotiavalduse. Nõukogu valib juhatuse, kes esindab õigustoimingutest aktsiaseltsi. Seaduses on sätestatud, et vähemalt pooled nõukogu liikmetest peavad olema isikud, kelle elukohaks on Eesti Vabariik. Samuti on keelatud nõukogu liikmel või pankrotivõlgnikul olla juhatuse liige, lisaks nendele veel isikud, kes on põhikirjaga keelatud. Juhatuse liikme tegevus kestab 3 aastat, kui põhikiri ei sätesta teisiti. Alati säilib nõukogul õigus kutsuda juhatuse liige sõltumata põhjusest tagasi.
16.03.2010 juhtorgani liikme üldised kohustused · Juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. · Kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse. Tsiviilseadustiku üldosa seadus Juriidilise isiku lõppemine · Pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist, raha hoiustamist, tagatise andmist ja allesjäänud vara õigustatud isikutele väljajagamist esitavad likvideerijad avalduse eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamiseks. · Eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõpeb. · Avalik-õiguslik juriidiline isik lõpeb seadusega ettenähtud korras
Likvideerimise algbilansi ja majandusaasta aruande kinnitamine osanike otsusega. Likvideerimise algbilanss ja majandusaasta aruanne esitatakse pärast kinnitamist viivitamata äriregistrile. Osaühingu tegevuse lõpetamine, võlgade sissenõudmine, vara müümine ja võlausaldajate nõuete rahuldamine, sõltumata nõuete teatamisest. Kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse. Osaühingu lõppbilansi koostamine ning järelejäänud varade jagamine. Üldjuhul võib vara välja jagada kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest ja likvideerimisteate avaldamisest ning kahe kuu möödumisel lõppbilansi ja vara jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest. Kui teie ettevõte sundlõpetatakse seetõttu, et teie tegevuse eesmärk või tegevus
asjaolud, mis annavad määruse kaebuseks esitamiseks õiguse, on väga piiratud. Autor toob tervikuna ära nimetatud seadusesätte. 22. Pankrotiasja algatamine Alati tuleb otsustada, kas esitada võlgniku vastu kohtusse hagiavaldus või maksekäsu kiirmenetluse avaldus. Väga mõistlik on saavutada kohtuväline kompromiss ning üks võimalus on esitada võlgniku vastu pankrotiavaldus. Pankrotimenetluse algatamise aluseks on võlgniku maksejõuetus. Pankrotiavalduse saab esitada ainult nõude osas, mis on selge, st puudub vaidlus nõude üle. Vaidlus kuulub lahendamisele hagimenetluse korras. 18 23. Pankrotihoiatus ning vastus pankrotihoiatusele Pankrotiseaduse paragrahvi 10 lg 2 tuleneb, et enne kohtule pankrotiavalduse esita- mist peab võlausaldaja saatma võlgnikule pankrotihoiatuse, millele võlgnik kirjalikult vastab. Antud vastus ongi pankrotiavalduse esitamise aluseks.
Ettevõtlus. Vastutus · Omaniku vastutus vastutab oma varaga. Ei vastuta ettevõtte maksejõuetuse tekkimises · Juhatuse liikme vastutus vastutab oma varaga juhul kui tekitab ettevõttele tahtlikult kahju. · Vastutus investorite ees · Vastutus töötaja eest · Vastutus klientide ja tarnijate ees · Vastutus ühiskonna ees · Vastutus keskkonna ees Ettevõtlus. Pankrot · Pankrot on juriidiline protsess · Pankrot on püsiv maksejõuetus · Juhatuse liige teeb kohtule pankrotiavalduse · Kohus määrab pankrotihalduri · Peale võlausaldajatele väljamakseid ettevõte likvideeritakse Ettevõtlus. Ettevõtete liigid FIE Füüsilisest Isikust Ettevõtja Vastutab oma varaga piiramatu vastutus Eraettevõtja ärinime all Lihtne ja odav asutada Lihtne raamatupidamine ja maksundus Raha nappus Täisühing 2 või enam isikut lepivad kokku Ühine raha ja ühine piiramatu vastutus Ettevõtlus. Ettevõtete liigid Usaldusühing
Osaniku sissemakse suurus määratakse ühingulepinguga ning see võib olla nii rahaline kui mitterahaline (lubatud on ka teenuse osutamine). Kõigil osanikel on õigus ja kohustus osaleda ühingu juhtimises. Osaniku häälte arv vastab tema sissemakse suurusele, iga üks euro annab osanikule ühe hääle, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Täisühing lõpetatakse osanike otsusega, ühingu püsiva maksejõuetuse korral peavad selle esindajad viivitamata esitama pankrotiavalduse. Lõpetamisel viiakse läbi likvideerimismenetlus. Täisühingu esindamine Täisühingut võib kõikide tehingute tegemisel esindada iga osanik, kui ühingulepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Ühingulepinguga võib sätestada, et täisühingut võivad esindada kõik või mõned osanikud ühiselt. Need osanikud võivad volitada ühte või mitut osanikku enda hulgast teatud tehingut või tegu tegema. Volituse võib tühistada iga volituse andnud osanik. Kolmandate isikute suhtes
Mõlematele lisadele tuleb Teil allkiri lisada. Võlgniku kohutustustes vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus. Selleks, et kohus saaks teha otsuse füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise kohta, peate õigeaegselt esitama kohtule võlgniku kohustustest vabastamise avalduse. Nimetatud avaldust saab kohtule esitada kas pankrotimenetluse algatamise avalduses, pärast võlausaldaja pankrotiavalduse esitamist või hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos pankrotiseaduse § 158 lõikes 3 nimetatud aruandega. 13. Lühiülevaade täitemenetlusest, võlgniku õigused menetluses. Täitmisteates on märgitud täitedokumendi vabatahtliku täitmise tähtaeg. Kui kogu võlgnevus tasutakse täitmisteatele märgitud vabatahtliku täitmise tähtaja jooksul, peab võlgnik maksma kohtutäituri tasu üksnes poole ulatuses.
võtta, kui tegemist oli ühingu lõpetamisega ühinglepingus sätestatud alusel, tähtaja möödumisel või eesmärgi saavutamisel. Tegemise jätkamise otsus jõustub alles selle kandmisel äriregistrisse. Sellega tagatakse kolmandate isikute õiguste kaitse. TÜ püsiva maksejõuetuse korral peavad TÜ seaduslikud esindajad viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel TÜ maksejõuetuse ilmnemist esitama TÜ pankrotiavalduse. Kohus võib üksiku osaniku nõudel otsustada ühingu lõpetamise, siis kui selleks on mõjuv põhjus. Selleks on eelkõige olulse kohustuse täitmata jätmine osaniku poolt või selle täitmise võimalus. Täisühingu lõpetamine võib toimuma ka ülevõtmisega. Ülevõtmine on ühingu lõpetamise vorm, mille aluseks on kohtuotsus. Ülevõtmise sisu on aga järgmine: kui täisühingul on kaks osanikku
Juhatus peab kinni pidama nõukogu seaduslikest korraldustest. Juhatuse liikmed valib ja kutsub tagasi nõukogu. Juhatuse liige valitakse kuni kolmeks aastaks, kui pole kokkulepitud teisiti, kuid see aeg ei tohi olla pikem kui 5 aastat. Aktsiaseltsi juhatuse liige ei pea olema aktsionär. Juhatuse liikmed peavad hoidma aktsiaseltsi ärisaladusi. Püsiva maksejõuetuse tuvastamisel peab juhatus viivitamata, kui mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel esitama pankrotiavalduse. Juhatuse liikmele makstakse tasu, mille suurus ja maksmiskord määratakse osanike otsusega. Juhatuse liige on aktsiaseltsi esindaja seaduse alusel. Aktsiaseltsi nõukogu planeerib aktsiaseltsi tegevust ja korraldab juhtimist ning teostab järelvalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogul on kolm liiget, kui põhikiri ei näe ette teisiti. Nõukoguliige ei pea olema aktsionär, kuid ei tohi olla juhatuse liige, prokurist, audiitor, pankrotivõlgnik ega
pole toimunud üldkoosolekut 3) muul seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel Lõpetamine kantakse äriregistrisse. Asi lõpetamisel ta likvideeritakse.Likvideerijateks on üldjuhul juhatuse liikmed. Sundlõpetamise korral määrab likvideerija kohus.Likvideerija kohuseks on ärisühingu tegevuse lõpetamine, võlgade sissenõudmine, vara müümine ja võlausaldajate nõuete rahuldamine, samuti esitama pankrotiavalduse, koostama bilansi. Asi varadae jaotamine toimub likvideerija poolt koostatud jaotusplaani alusel. Väljamaksed tehakse rahas. Likvideerijad annavad seltsi dokumendi hoiule. Aktsiaselts lõpeb tema registrist kustutamisega, dokumente säilitatakse tavaliselt 10 a. 201. Millised on aktsiaseltsi kasumijaotuse ja aruandluse põhimõtted? Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras
lõpetatakse kui kahe viimase majandusaasta jooksul pole toimunud üldkoosolekut 3) muul seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel Lõpetamine kantakse äriregistrisse. Asi lõpetamisel ta likvideeritakse.Likvideerijateks on üldjuhul juhatuse liikmed. Sundlõpetamise korral määrab likvideerija kohus.Likvideerija kohuseks on ärisühingu tegevuse lõpetamine, võlgade sissenõudmine, vara müümine ja võlausaldajate nõuete rahuldamine, samuti esitama pankrotiavalduse, koostama bilansi. Asi varadae jaotamine toimub likvideerija poolt koostatud jaotusplaani alusel. Väljamaksed tehakse rahas. Likvideerijad annavad seltsi dokumendi hoiule. Aktsiaselts lõpeb tema registrist kustutamisega, dokumente säilitatakse tavaliselt 10 a. 201. Millised on aktsiaseltsi kasumijaotuse ja aruandluse põhimõtted? Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus majandusaasta aruande raamatupidamise seaduses sätestatud korras
täitmise eest eritasu või andis muud hüvitust; 7) täitma seaduses, haldusaktis ning kollektiiv ja töölepingus ettenähtud muid kohustusi. ööleping lõpeb: 1) poolte kokkuleppel (§ 76); 2) tähtaja möödumisel (§ 77); 3) töötaja algatusel (§d 79, 80, 82 ja 85); 4) tööandja algatusel (§ 86); 5) kolmandate isikute nõudmisel (§ 110); 6) pooltest sõltumatutel asjaoludel (§d 111116). 26. Mis on pankrott? Kes võib esitada pankrotiavalduse? Kirjeldage pankrotimenetluse etappe? Millised on pankrotihalduri ülesanded? Millised on pankrotimenetluse lõppemise alused? Pankrot on võlgniku maksejõuetus, millel on õiguslik tähtsus. Pankrotiavalduse võib esitada võlgnik või võlausaldaja. (2) Võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja
osasihitist. Verbi sisaldama puhul – mõlemad võimalused. Aruanne sisaldab andmeid ~ andmed kaitsekulutuste kohta. Murdarvude pool, veerand, kolmveerand puhul nimetav ja omastav. Poiss sõi ära pool/veerand = poole/veerandi jäätist. …jääb omastavasse, kui laiendab sihitiseks olevat da-tegevusnime. Ta tahtis meie vahele tõmmata võrdusmärgi. Üldkoosolek otsustas esitada pankrotiavalduse. Aga: Koosolekul otsustati (umbis tgm) esitada pankrotiavaldus. da-tegevusnime sihitise kääne: Kui da-tegevusnimi laiendab (tulemuseta, jätkuvat tegevust väljendavaid) tundeverbe (kartma, armastama jne) – osastavas. Ta kartis sõlmida lepingut. (Ta sõlmis lepingu/lepingut.) Soovimist, tahtmist või kavatsemist väljendavate verbide (jõudma, kavatsema, laskma, lubama, soovima, suutma, tahtma, tohtima jt) puhul – mõlemad.
allesjäänud vara kuue kuu möödumisel õigustatud isikule välja jagada. Kui sundlõpetamine toimub põhjusel, et juriidilise isiku eesmärk või tegevus on vastuolus karistusseadustiku, avaliku korra või heade kommetega, jääb pärast võlausaldajate nõuete rahuldamist juriidilise isiku järelejäänud vara riigile. Kui likvideeritava isiku varast ei piisa kõigi võlausaldajate nõudmiste rahuldamiseks, lõpetatakse juriidiline isik pankrotimenetluses, kusjuures pankrotiavalduse võib esitada võlgnik ise või võlausaldaja. Kui äriühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamata, kuid mitte hiljemalt kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest kohtule pankrotiavalduse. Kui likvideerimismenetlus on lõppenud, esitavad likvideerijad avalduse eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamiseks. Reistrist kustutamisega lakkab juriidiline isik olemast
Üldkoosolek uhingu eesmärkide ja väärtuste kujundamine; uhingu valitsemise korraldamine protsess juhtimise kontrollimiseks ning huvide tasakaalustamiseks sisemiste huvigruppide ja teise osapoolte vahel.; kontroll nõukogu tegevuse ule. Ühingu organite liikmete spetsiifilised kohustused (detailsed ja suunatud üksikküsimuste lahenamisele): Juhatus raamatupidamise korraldamine; uldkoosoleku kokku-kutsumine; pankrotiavalduse esitamine; informeerimine ja aruandlus nõukogule või omanikele Nõukogu prokuristi nimetamine ja tagasikutsumine; juhatuse liikmega tehingu tegemine; nõukogu esimehe valimine; informatsioon ja aruandlus omanikele Üldkoosolek põhikirja muutmine; kapitali suurendamine ja vähendamine; nõukogu liikmega tehingu tegemine; tegevuse lõpetamise, uhinemise, jagunemise ja umberkorraldamise otsustamine. 37. Millised on juhi üldised kohustused. Selgita neid veidi.
tuhat eurot). Pankrotte ei kuuluta välja kunagi Eesti Pank. Seda saab teha vaid kohus. Samas kohustab seadus Eesti Panka panga pankrotti algatama, kui pank on püsivalt maksejõuetu. Nt EVEA Pank oli püsivalt maksujõuetu. Selles veendus ka kohus, kes kuulutas välja panga pankroti. Kindlasti ei saa ühelegi pangale pankrotti kuulutada lihtsalt pahatahtlusest pank vaidlustaks sellise käitumise kohe kohtus ja nõuaks kahjutasu. Ka isiklike huve ei maksa ühegi pankrotiavalduse tagant otsida. Keskpangale on iga panga pankrott alati väga raske probleem. Lõppsõna Eesti raha ja sellega igati seotud pangandust võib pidada omamoodi rahvuslikuks uhkuseks. Kuigi meie pangad on peamiselt välisomandis, töötavad nad siiski meie heaks ja teevad oma tööd hästi. 2001 aasta lõpus otsustas Reitinguagentuur Fitch tõsta Eesti pikaajaliste välisvaluutakohustuste
peavad osanikud otsustama: 1) osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt osakapitali minimaalse nõutud suuruse 11) muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt osakapitali minimaalse nõutud suuruse 2) osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise. Raamatupidamise põhivõrrand Varad = Kohustused + Omakapital, seega Aktiva = Passiva Bilansi aktivas kajastatakse ettevõtte varad liigendatuna käibevaraks ja põhivaraks. Käibevara on lühikese kasutusajaga vara ( üks aasta või ettevõtte normaalne talitustsükkel ). Põhivara on vara mida kasutatakse pikema ajavahemiku kestel ( üle ühe aasta ). Olulisuse printsiibist lähtudes kehtestab iga ettevõte piiri, millest kõrgema maksumusega varaobjektid kajastatakse
kantud. Juriidilise isiku vastutus Juriidiline isik vastutab oma varaga oma kohustuste eest nagu ka füüsiline isik (erinevalt riigi poolt hallatavatest asutustest). §35. Juriidilise isiku juhtorgani liikme üldised kohustused Juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. §36. Pankrotiavalduse esitamise kohustus Kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse. §37. Juriidilise isiku juhtorgani liikme vastutus (1) Juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku
Juriidilise isiku vastutus Juriidiline isik vastutab oma varaga oma kohustuste eest nagu ka füüsiline isik (erinevalt riigi poolt hallatavatest asutustest). §35. Juriidilise isiku juhtorgani liikme üldised kohustused Juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. §36. Pankrotiavalduse esitamise kohustus Kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse. §37. Juriidilise isiku juhtorgani liikme vastutus (1) Juriidilise isiku juhtorgani liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju juriidilisele isikule, vastutavad juriidilise isiku ees solidaarselt. Juhtorgani liige ei vastuta, kui ta tegutses vastavalt juriidilise isiku
krooni), peab üldkoosolek/osanikud otsustama: 1) aktsiakapitali/osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole aktsiakapitalist/osakapitalist ja vähemalt äriseadustiku järgi nimetatud aktsia(osa-)kapitali suuruse (400 000 krooni / 40 000 krooni) või 2) aktsiaseltsi/osaühingu lõpetamise ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või 3) pankrotiavalduse esitamise. Juhatus Juhatuse liikmed ja esimees Juhatusel võib olla üks liige (juhataja) või mitu liiget. Juhatuse liige ei pea olema aktsionär/osanik. Juhatuse liikmeks ei või olla nõukogu liige. 5 Kui juhatusel on üle kahe liikme, valivad juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kes korraldab juhatuse tegevust. Põhikirjaga võib juhatuse esimehe määramise õiguse anda nõukogule. Juhatuse pädevus
annaabi.ee 
