Troojalaste liitlane, mis rõhutab anatoolia päritolu. Helleenluse ehedaim etalon. Tema osalemine Trooja sõjas on olulisim võrdlevale mütoloogiale. Seal ilmneb ta kui kaugambur, kes laseb katku kreeka malevasse, nii loomade kui inimeste peale. Samuti kui Rudra Vedade Indias on ta lepitatud tervendajaks rahvapärasel ravipõhimõttel ,,haavaja parandab". Nagu Hermese ja Pani puhul kehastus ta ,,hea külg" kolkalises pojas Asklepioses, kes saavutas panhelleenilise kuulsuse Olümposele kolimata. Artemis: Apollo kaksikõde, mõneti tegevuslik paarisõde, nt tappes nooltega naisterahvaid, samal ajal kui Apollon küttis mehi. Artemis on taas Kreeka usulise dihhotoomia näidis. Ta on ühest küljest neitsilik naiskütt, eriti Lääne-Kreeka doorlaste seas, julmavõitu jumalanna, kes muundas süütult piiluva Teeba printsi Aktaioni oma koerte poolt õgitavaks sokuks. Teisest küljest esineb Artemis
staadionijooks, kettaheide, maadlus). Pentatloni leiutajaks peeti legendide põhjal Iolkose kuninga Aisoni poega Iasonit, kellest kirjutas Appollonios Rhodoselt teoses ,,Argonautika". 688 eKr Olümpiamängude kavva võetakse rusikavõitlus. 680 eKr 24. Mängude kavas on esmakordselt võiduajamised neljahoburakendiga kaarikutel. Ala korraldatakse Pelopsi auks. 676 eKr Olümpiamängud saavad ülekreekaliku (panhelleenilise) tähenduse. 650 eKr Alustatakse Olümpia vanima ehitise, Hera templi (Heraion) rajamist 648 eKr 33. mängudekavva lisatakse pankraation, mis ühendas nii rusikavõistluse kui ka maadluse. Võisteldi seni, kuni üks vastastest andis alla või muutus võistlusvõimetuks. 632 eKr Võistlusi hakatakse korraldama ka noortele (kuni 20-aastastele). Esialgu on aladeks vaid jooks ja maadlus.
annaabi.ee 
