(Eesti Pank aastaaruanne 1999) Eesti Panga eesmärk on säilitada hinnastabiilsus ja toetada eurosüsteemi ühtses rahapoliitikas osaledes euroala riikide majanduse kestlikku mitteinflatsioonilist kasvu. Vastavalt Euroopa Liidu lepinguga toetab Eesti Pank ka mitmete teiste majanduspoliitiliste eesmärkide saavutamist. (Euroopa Liit Inflatsiooni...2013) Eesti Pank on ainus põhiseaduslik institutsioon, mis teostab riigi rahapoliitikat ning suunab pangasektori järelevalvet. Tal on ainuõigus emiteerida Eesti raha, kohustus korraldada raharinglust ja seista hea riigi vääringu stabiilsuse eest. Keskpank korraldab riigi väärismetalli- ja välisvaluutavarude kasutamist ning koostab riigi maksebilanssi. Ta teostab järelevalvet kõigi Eesti territooriumil tegutsevate krediidiasutuste üle, teeb koostööd rahvusvaheliste finantsinstitutsioonidega ja teiste riikide keskpankadega. Neid
Lisaks on majanduse avatus oluline impordist tuleneva, monopolismi piiramist soodustava konkurentsi tõttu. Tervikuna iseloomustas 1993. aasta majanduspoliitikat liberalism ja riigi minimaalne sekkumine. Majanduse juhtimine (erinevate institutsioonide poolt) lähtus eelkôige vajadusest teostada turumajandusse viivaid reforme ning ajada antiprotektsionistlikku ja konkurentsi tagavat majanduspoliitikat, mis soodustaks tururegulatsiooni. 1993. aastal astuti märkimisväärna samm rahaturu ja pangasektori arengus. 1992. aasta kriisi järel on Eesti pangasektori kvalitatiivne areng olnud 1993. aastal eriti dünaamiline. Märkmist väärib ka rahaturu areng, kus Eesti Pangal oli kaalukas osa. Eesti Pank alustas lühiajaliste laenusertifikaatide emissiooni, mis omakorda aitas käivitada pankadevahelist (üleöö)laenuturgu. Inflatsioon 1993. aastal süvenesid majandusliku stabiliseerumise protsessid. Inflatsioonitempo on vaatamata sügis-talvisele tõusule osutunud oodatust aeglasemaks (kogu 1993
metropolina. Selline muutus toob kaasa olemasolevate ehitiste ning nende poolt kujundatud kinnisvara keskkonna tähtsuse languse turul ning vajaduse uute ehitise järele mujal. *muutused ehitusturul- ehitusturg on suhteliselt pika tootmistsükliga, mistõttu arendusprojektid jõuavad kasutajateni alles teatud aja möödudes. Mitte alati pole olukord turul siis enam sama, mis projekti alguses. Ehitusturul on tsükliline iseloom, mida mõjutavad reklaam ja pangasektori poolt pakutavad tootepaketid. 88. Mikro-turul toimivad tegurid ja nende mõju kinnisvara korrashoiule ning kavandamisele: Mikro-turu mõjuritena saab vaadelda neid mis seonduvad juba otseselt üksikute ehitistega ning nendes ja nende ümber loodud kinnisvara keskkonnaga. Tegurid: *asukoht- on teada, et see on määrava tähtsusega kinnisvara hinnale. Sarnaselt mõjutab asukoht esmajoones kinnisvara keskkonna prestiizi ja
Selline muutus toob kaasa olemasolevate ehitiste ning nende poolt kujundatud kinnisvara keskkonna tähtsuse languse turul ning vajaduse uute ehitise järele mujal. *muutused ehitusturul- ehitusturg on suhteliselt pika tootmistsükliga, mistõttu arendusprojektid jõuavad kasutajateni alles teatud aja möödudes. Mitte alati pole olukord turul siis enam sama, mis projekti alguses. Ehitusturul on tsükliline iseloom, mida mõjutavad reklaam ja pangasektori poolt pakutavad tootepaketid. 88. Mikro-turul toimivad tegurid ja nende mõju kinnisvara korrashoiule ning kavandamisele: Mikro-turu mõjuritena saab vaadelda neid mis seonduvad juba otseselt üksikute ehitistega ning nendes ja nende ümber loodud kinnisvara keskkonnaga. Tegurid: *asukoht- on teada, et see on määrava tähtsusega kinnisvara hinnale. Sarnaselt mõjutab asukoht esmajoones kinnisvara keskkonna prestiiži ja selle kaudu kvaliteedinõudeid ehitistele