Savisaarel oli plaan võtta Eestis oma raha aseainena kasutusele ostutsekid Rein Otsason esines avalikkuses seisukohaga, et tuleb minna üle vahetult oma rahale. Edgar Savisaare juhitud valitsus tegi tihedat koostööd Eesti Panga Nõukoguga, et kiirendada krooni käibelelaskmist Uno Mereste raamatust "Toimunust ja kaasaelatust 2" selgub, et algne Eesti Panga president Rein Otsason oli tegutsenud pigem oma raha käibelelaskmise vastu Reaalse iseseisvumisega ja uue pangapresidendi Siim Kallase juhtimisel hakkasid ettevalmistused kulgema sihikindlamalt ja tagajärjekamalt. Ka avalikkuse huvi panga tegevuse vastu oli suur. Olulise osa kroonisüsteemi tegeliku käivitamise eeltöödest hõlmas selleks vajaliku õigusliku aluse loomine, mis seisnes vastavate seaduseelnõude ettevalmistamises. Rahatähtede trükkimist alustati aga juba 1991. aasta novembris Savisaare algatusel sündis 1991. aastal Eestimaa Rahvarinde aktiivsetest
2. Pank ei vastuta valitsuse võlgade eest ja vastupidi. 3. Eesti Pangal on seadusega keelatud anda laenu riigile ja kohalikule omavalitsusele. Eesti Panga tähtsamad ametnikud määratakse ametisse kindla korra järgi, õigusaktide alusel, ja neid ennetähtaegselt vabastada ei saa. Valitsuse muutusest ei sõltu panga juhtkonna saatus. Kõige tähtsam isik on Eesti Panga nõukogu esimees. Määratakse RK 51 poolthäälega. Panganõukogu teeb presidendile ettepaneku määrata pangapresidendi isiku. Nõuab riigikogu koosseisulist häälteenamust nõuab pangaseaduse muutmine. KESKPANGA VÕIMALUSED RAHARINGLUSE MÕJUTAMISEKS 1. raha interventsioon saavad kasutada ainult suurriikide keskpangad. Eesti ei saa, sest meil pole nii palju vahendeid. Seisneb selles, et keskpank paiskab raha turule kindlat valuutat eesmärgil muuta rahaturul valuutakursse endale soovitud suunas. Jaapani Keskpank paiskab turule dollareid ja ostab nende eest kokku rahvusvaluutat jeeni.
taseme ja EL ülesuse vahel 4)eesistujariigi ja EP kohtumine perioodi alguses ja lõpus 5) eesistujariigi ministrid osalevad erinevates vormides EP menetluses Ülemkogu: 1) EP ja Ülemkogu puutuvad harva kokku- 1. Poliitika praktika tõttu, 2. Ülemkogu president tutvustab raporteid EP täisplenaaristungil ja vastab küsimustele Teised institutsioonid: 1) Euroopa Keskpank- EP-ga peab konsulteerima küsimustes, mis puudutavad pangapresidendi kandidaate, asepresidenti ja juhtkonda. 2) EP saab kaasa rääkida agentuuride juhtkonna moodustamises 3)EP saab anda nõu Kontrollikoja kohtumistel 4)EP määrab ametisse Euroopa Ombudsmani Euroopa Kohus jt institutsioonid Euroopa Kohus Euroopa Kohus on Euroopa Liidu kõrgeim kohtuvõimuorgan, mis tagab seaduste järgimise lepingute kohaldamisel ja tõlgendamisel. Koosneb 28-st kohtunikust ning 9-st kohtujuristist. Iga kohtunik on määratud tööpostile 6-aastaseks perioodiks
annaabi.ee 
