Need institutsioonid on EKP, EKPS, majandus- ja rahanduskomitee, eurorühm ning majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN). Majanduskriis Kui majandus-ja finantskriis 2009. aastal Euroopat tabas, sai selgeks, kuivõrd Euroopa ja eeskätt euroala riigid üksteisest majanduslikult sõltuvad. Kriis tõi nähtavale Euroopa majanduse nõrgad küljed: osa riikide majandusraskused kandusid üle teistesse riikidesse ning ohustasid Euroopas riikide rahandust, pangandussektorit, majanduskasvu, tööhõivet ja konkurentsivõimet. Teatavates riikides kasvas valitsemissektori võlg nii suureks, et seda ei olnud võimalik hallata, mis omakorda tõstis laenamise intressimäärad vastuvõetamatu tasemeni ja viis mõne riigi pankroti äärele. Pangad kogu Euroopas rahastasid laene, mille puhul oli oht, et neid ei maksta tagasi, seades seega ohtu ka laenu andvad pangad. Teistes riikides andsid pangad liiga innukalt laene majade ehitamiseks,
mingi protsent on ka neid, kes pangateenuseid üldse ei kasuta, julgen nende numbrite põhjal väita, et konkurents turul on küllaltki suur. Samuti on turule tulemas uus pank Inbank, mille esimeseks „tooteks“ on hoius ning see muudab hoiuseturu kindlasti aktiivsemaks ja uuenduslikumaks.(Äripäev 2015). Hetkel valitseb turul tihe pankadevaheline konkurents, mis omakorda peaks hoidma teenuste ja pankade kasumid mõistlikul tasemel. Eesti pangandussektorit võib pidada tugevaks ning tänu sellele ei pea kliendid enda hoiuste ja üldsuse probleemide pärast muretsema. Lisaks sellele, et pangad on pidevas konkurentsis Eestis tegutsevate krediidiasutustega, konkureerivad nad ka väikse osa suuremate infrastruktuuri ettevõtete puhul rahvusvahelise võlakirjaturuga ning piiriülestesse gruppidesse kuuluvatel ettevõtetel on võimalik laenata emaettevõtte kaudu. (Müller, 2014)
Pank, AS Kunda Nordic Tsement, Arco Vara AS, AS If Eesti Kindlustus, Rimi Eesti Food AS, AS Norma, AS Põltsamaa Felix. Rootsi on Eesti otseinvesteeringute sihtmaana tagasihoidlikul kohal. Investeeringute kogumaht oli 31. märtsi 2011.a seisuga vaid 25 mln eurot, mis välismaale tehtud investeeringute kogumahust oli vaid 0,5%. 14 Kokkuvõte Eesti majandus on tugevas ühenduses Soome ja Rootsi kapitaliga. Kodumaist pangandussektorit on endiselt domineerimas Rootsi pangad, kes suurte laenukahjumite ja karmistatud regulatsioonide tõttu on vähem valmis laenama. Seetõttu sõtlub meie riigi majandus paljustki just põhjanaabritel toimuvast. Ka edukaid Eesti ettevõtete vastu tunnevad Rootsi välisinvestorid jätkuvalt huvi suurima Eesti eksportija, BLRT Grupi on ära ostnud just üks Rootsi erakapitali fond. Eesti kapital surutakse välja, Skandinaavia kapital suunab jätkuvalt majanduse võtmeotsuseid.
Näitused, ESS, jne.). Eestis aktsiabörsi tähtusus finantsvahenduses ja ettevõtete tegevuse kontrollimisel on marginaalne. HEX Tallinn ei täida emitentide jaoks kõiki ülesandid mida ta peaks täitma ega ole ka piisavalt atraktiivne aktsiainvestoritele (väikeaktsionäridele). Seega ei suuda finantsturud Eestis täita veel seni oma funktsiooni finantsvahenduses ning seetõttu usaldatakse enam finantsvahendajana pikema arengu läbi teinud pangandussektorit. Aktsiaturu rolli marginaalsust Eesti majanduses ilmestab ka näitaja nagu aktsiaturu kogukapitalisatsioon SKP suhtes, mis on kõrge aktsiaturu kultuuriga riikidest (Ameerika Ühendriigid, Suurbritannia, Rootsi ja Soome) 5 korda väiksem. Eestis on see näitaja autori hinnangul vaid 37-38%. Peamised finantseerimisallikad on eelkõige ettevõtete jaoks pangalaenud. Vähe on emiteeritud korporatiivseid võlakirju. Samuti on üliharva emiteeritud avalikult uusi aktsiaid. Tehingud on
kui 0
annaabi.ee 
