Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Pangandus - sarnased materjalid

pank, maksja, konto, kahjum, kommertspankade, kindlaksm, summad, sularaha, aavo, osalise, keskpank, rjekorras, pangasisene, omanikud, kroonid, lastud
thumbnail
10
docx

Pangandus

kindlustada ühtlane ja stabiilne majanduskasv ning hoida hindade tõus kontrolli all. Ühine raha ja intressimäärad peavad kindlustama, et kõigis liikmeriikides püsib elukalliduse tõus kontrolli all. See tähendab, et hinnad kõiguvad mõõdukalt ja nende muutused on etteaimatavad. Rahatähed: 5-eurone, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500-eurone rahatäht. Mündid 1-sendine euromünt, 2, 5, 10, 20 ja 50-sendine euromünt, 1-eurone ja 2-eurone münt. 4. Eesti Panga funktsioonidEesti Pank on põhiseaduslik institutsioon, kes teostab riigi rahapoliitikat ning seisab hea finantssüsteemi turvalisuse ja stabiilsuse eesti. Tal on ainuõigus välja lasta Eesti raha, kohustus korraldada raharinglust ja seista hea riigi vääringu stabiilsuse eest. Kaasaegsete keskpankade täidetavad põhifunktsioonid: Riigi rahasüsteemi kujundamine ja käigushoidmine, sealhulgas: - vahetuskursimehhanismi valik (ujuvkurss, fikseeritud kurss jne)

Pangandus
8 allalaadimist
thumbnail
17
docx

Raha ja pangandus

reservi nõue 1. septembril 11 protsendile ja novembril 7 protsendile. Alates 1. jaanuarist 2011 on kohustusliku reservi nõue alla kaheaastase tähtajaga kohustuste korral 2 protsenti ja üle kaheaastase tähtajaga kohustuste korral 0 protsenti. Pankade suurimaks tuluallikaks on traditsiooniliselt intressitulu, missugusele lisanduvad erinevad teenus- ja komisjonitasud. Pankade varad: · Kõrge likviidsusega varade hulka kuuluvad sularaha, nõuded keskpangale ja teistele krediidiasutustele ning kauplemise eesmärgil lühiajaliste finantsinvesteeringutena soetatud väärtpaberid. Väärtpaberiportfell · Suure osa pankade väärtpaberiportfellist moodustavad võlakirjad ja fikseeritud tulumääraga väärtpaberid, millest suur osa on kauplemise eesmärgil soetatud likviidsed väärtpaberid. Ülejäänud väärtpaberiportfell koosneb aktsiatest ja osadest, sealhulgas tütar- ja

Pangandus
99 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Majandus

missugusele muule ühiskonna organiseerimise moodusele. D  defitsiit – tasakaaluhinnast madalama hinna juures tekkiv hüvise pakkumist ületav nõudmise kogus  deflatsioon – inflatsiooniga vastupidine protsess, milles hinnad langevad ning rahaühiku väärtus kasvab  demograafilised sündmused — sünd, surm, abiellumine, abielulahutus, lapsendamine jne – fikseeritakse ametlike dokumentidega.  deposiitraha – kommertspankade poolt hoiustatud sularaha arvel loodud raha  devalveerimine – koduse raha väärtuse alandamine teiste valuutade suhtes e kursi tõstmine  diskontomäär – intressimäär, millega keskpank annab laenu kommertspankadele  diskontovõlakiri – võlakiri, millelt kupongi ei maksta, sellised võlakirjad müüakse investoritele odavamalt (diskontoga) ning ostetakse tagasi kallimalt {nimiväärtusega)  dividend – aktsionäride üldkoosoleku otsusega aktsionäridele välja makstav ettevõtte kasumi osa

Pangandus
33 allalaadimist
thumbnail
5
pdf

Pank ja pangandus

10.4.1 Panganduse tekkimine Loe läbi tekst lk 195 ... 197 Panganduse tekkimisest ja vasta järgmistele küsimustele: 1. Millisest itaaliakeelsest sõnast tuleb sõna pank?............................................................................ 2. Miks hoiustati kulda kullassepa juures?......................................................................................... 3. Kuidas tekkis paberraha?............................................................................................................... 4. Kuidas hakkas ringlema raha, mis polnud kullaga kaetud?........................................................... 5

Majandus
44 allalaadimist
thumbnail
17
ppt

Pangateenused

ning kindlustunde ootamatuste puhuks. Investeerimishoius Investeerimishoius on tähtajaline hoius, mille intress sõltub erinevate väärtpaberiturgude liikumisest. See on parim võimalus investorile, keda ei rahulda hetkel kehtiv tähtajalise hoiuse intress, kuid kes ei ole valmis võtma väärtpaberituru langusega seotud riski. Üleöödeposiit Üleöödeposiit on hoius, mille leping sõlmitakse määramata tähtajaks. Pank kannab lepingu kehtivuse ajal iga päeva lõpul lepinguga määratud summa automaatselt deposiiti ja järgmise kalendripäeva hommikul tagasi arvelduskontole. Sellele hoiusele on võimalik paigutada suuri summasid tulutoovalt ning maksimaalse likviidsusega. Üleöödeposiidilt teenitavad intressid kantakse arvelduskontole deposiidi lõppemisel ehk iga kalendripäeva hommikul. Üleöödeposiidi puhul on oluline teada:

Raha ja pangandus
54 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Raha ja pangandus

kindlustusseltsi emamaa järelvalveasutus. Finantsinspektsiooni järelevalve alla ei kuulu liisingühingud ning väikelaenukontorid. Krediidiasutused Kindlustusseltsid Kindlustusvahendajad Fondivalitsejad Investeerimis- ja pensionifondid Investeerimisühingud Investeerimisnõustajad Väärtpaberituru kutselised osalised Väärtpaberituru kauplemiskohad E-raha asutused Makseasutused 3. Eesti krediidiasutused Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused » AS DNB Pank » AS Eesti Krediidipank » AS Inbank » AS LHV Pank » AS SEB Pank » Bigbank AS » Swedbank AS » Tallinna Äripanga AS » Versobank AS Välisriikide krediidiasutuste filiaalid » AS Citadele banka Eesti filiaal » Danske Bank A/S Eesti filiaal » Folkefinans AS Eesti filiaal » Nordea Bank AB Eesti filiaal » Pohjola Bank plc Eesti filiaal » Scania Finans AB Eesti filiaal » Svenska Handelsbanken AB Eesti filiaal 4. Kindlustusseltsid ja kindlustusvahendajad Kindlustusseltsid

Raha ja pangandus
70 allalaadimist
thumbnail
4
odt

RAHA JA PANGANDUS

2) vähenevad valuutade vahetamisega seotud kulud 3) suureneb hinnakonkurents, paraneb hüviste kvaliteet 4) ühtlustuvad intressimäärad ja inflatsioon Negatiivne, mis kaasneb euro kasutuselevõtuga: 1) pole stabiilse valuuta kuulsust 2) uue rahaga harjumine võtab aega 3) hinnatõus Praegu on lükkunud Eesti üleminek eurole pidevalt edasi ja üheks peamiseks põhjuseks on liiga kõrge inflatsioon. See on aga otseses seoses majanduskasvuga. PANGANDUSSÜSTEEM Sõna pank tuleb itaaliakeelsest sõnast banko, see on lett, kuhu asetasid kullassepad nende juurde hoiule toodud kulla. PANGAKS nimetame asutust, kellel on avalikkuselt hoiuste vastuvõtmise õigus ning kes võib luua juurde deposiitraha. Pangal on kaks põhilist majanduslikku funktsiooni: 1) raha hoiustamine 2) raha laenamine. Panga kasum tekib sellest kui pank laenab raha kõrgema intressiga kui ta ise maksab hoiustajatele

Majandus
2 allalaadimist
thumbnail
46
doc

Pangandus konspekt

Pank tähendas algselt lauda või pinki, millel kullassepad ja rahavahetajad teostasid tehinguid ning säilitasid rahalaekaid. Vanal ajal tunti pangatehinguid juba Babüloonias ning Vana-Egiptuses ja Roomas. Roomas nn agentaarid võtsid lühi- ja pikatähtajalisi hoiuseid, andsid tagatisi võõraste kohustiste eest ning andsid võõrrahade arvelt lombard- (pandi) ja hüpoteeklaene, teostasid hoiuste alusel makseid kolmandatele isikutele jm. Hilisel keskajal omas juhtivat kohta Itaalia pank, milles suurt osa etendas mündivahetus, sest uusi münte vermiti ja lasti käibele alatasa, neid võltsiti, vähendati nende kaalu jne., mis nõudis nende alatist kontrollimist. Itaalia linnades arenesid rahavahetajad aja jooksul ,,pärispankuriteks", sest nad võtsid raha vastu ka säilitamiseks (deposiitidena) ja maksetehinguteks, tekkis ziirokäive. Ziiro ­ maksesumma ülekandmine sularaha kaasabita võlgniku kontolt võlausaldaja kontole.

PANGANDUS
71 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Raha ja pangandus

Foreign Exchange Policy(välisvaluuta poliitika- on kohustatud hoidma +-1,5%) -Foreign Exchange Rate Policy -Swap Policy- tulevikutehingud, valuutalaenud. Minimum Reserve Policy.(reservipoliitika- keskpank kehtestab kommertspankadele kohustusliku reservimäära) 5. Mida näitab avatud valuutapositsioon? (mõiste) Avatud valuutapositsioon on valuutavarade ja valuutakohustuste vahe. Kui varad on suuremad kui kohustused - pikk positsioon. Kui varad on väiksemad kohustustest- lühike positsioon. 6. Kommertspankade osa raha loomises seisneb: -hoiusta vastuvõtmises ja intresside maksmises -hoiuste vastuvõtmises ja laenude väljaandmises -hoiuste vastuvõtmise ja raha hoiustamises keskpangas -hoiuste vastuvõtmise ja raha konventveerimiseks välisvaluutaks -hoiuste vastuvõtmise ja raha investeerimises investeerimisfondidesse 7. Nimetage põhilised pangandusriskid? 6 tk. -Krediidirisk -Tururisk -Finantsrisk -Operatsioonirisk -Tehniliste süsteemide risk -Personalirisk 8

Raha ja pangandus
248 allalaadimist
thumbnail
8
pdf

Rahandus

16.03.2010 Rahandus Riigieelarve. Eesti Pank ja . Riigikontroll. 16.03.2010 1 Raha funktsioonid: 1) vahetus- ja maksevahend, 2) väärtuse säilitamine, 3) kaupade ja teenuste väärtuse etalon Eesti Vabariigis on ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon. Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne (Tallinn 2002) 16.03

Raha ja pangandus
13 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Raha ja pangandus

1. Pangatähtede esiküljel paremal puhtal serval on Toompea lossi Pika Hermanni torni kujutisega vesimärk, mis on nähtav pangatähtede läbivalgustamisel. 2. Pangatähtede paberi pinnal ja paberi massis on mitmevärvilised turvakiukesed. 3. Pangatähti läbib turvaniit. 4. Pangatähtedel on musta värvi seitsmekohalised seerianumbrid. 4 EESTI PANGA FUNKTSIOONID JA TÄHTSUS Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank, kes hoiab käigus Eesti rahasüsteemi ehk teostab riigi rahapoliitikat. Eesti Panga tähtsus seisneb hinnastabiilsuse tagamises Eestis. Stabiilne hinnatase annab nii ettevõtetele kui tavakodanikele kindlustunde - nad võivad oma säästmis-, tarbimis- ja investeerimiskäitumise pikaks ajaks ette plaanida. Raha stabiilsus on ühiskonna pikaajalise eduka majandusarengu alus. Eesti Panga funktsioonid:

Majandus
77 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Rahandus

akumuleerimine) Raha liigid:  Kaupraha e. kaup – sellel on väärtus ka siis, kui seda ei saa kasutada rahana. Näiteks kuldmündid saab vermida eheteks  Metallraha – mündid ja sendid  Paberraha  Krediitraha - nt. Ülekanne ühelt pangakontolt teisele Raha omadused:  Stabiilsus  Kaasaskantavus  Kulumiskindlus  Ühtlus  Jagatavus  Äratuntavus Raha likviidsuse püramiid- kõige üleval asub sularaha (kõige likviidsem), seejärel krediitkaart, jooksevkonto, lühiajalised riigi võlakirjad ja viimasena pikaajalised riigi võlakirjad. Kullastandardi olemus – rahasüsteem, kus omavaluuta vahetuskurss on kulla suhtes fikseeritud. Välja võib tuua kolm kullastandardi vormi: kuldmündistandard, kuldkangistandard, kulddeviisstandard. Bretton Woodsi süsteemi olemus - 1930.aastate alguses öeldi peaaegu kogu maailmas lahti kullastandardist s.t

Raha ja pangandus
20 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Rahandus

1.Millised on dividendide maksmise võimalused? • Dividend makstakse lihtaktsiates 2.Millise investeeringuliigiga on tegu? Investeeringu kui majandustoimingu üheks iseloomulikuks tunnuseks on, et raha paigutatakse konkreetsesse väärtusesse (väärtustesse) ning hakkab selle (nende) kaudu osalema majandustegevuses. • finatsinvesteering 3.Investeeringuprojekti liik, mis on äärmiselt laiaulatuslik ja üldreeglina maksumus üle 1mld USD. • Megaprojekt 4.Lisaks investeerimisvõimalustele mõjutavad dividendipoliitikat: • Ettevõtte kapitali struktuur ja sisemiselt loodava kapitali olemasolu 5.Eestis kasutatakse Euroopa Komisjoni (VKE) suurusega ettevõtete määratlust. Millised on need kategooriad? • keskmise suurusega ettevõtted, väikeettevõtted, mikroettevõtted 6.Tasakaalustatud tulemuskaart sisaldab neli tasakaalustatud valdkonda. Milline neist on vale? • Finantsid • Laenud • Kliendid • Sisemised äriprotsessid • Õppimine ja areng 7.Milline

Raha ja pangandus
18 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Raha ja pangandus

-nõudehoiused -välisvaluuta 7. Mis on valuutakomitee süsteem? On süsteem, kus võib muuta ringluses oleva kohaliku raha hulka vastavalt sellele, kuidas muutuvad emiteerija kulla- ja välisvaluuta reservid. Kui reserv suureneb, siis võib lasta ringlusesse vastava hulga kohalikku raha. Kui reserv väheneb, siis tõmbab emiteerija raha ringlusest ära. 8. Millised on keskpanga funktsioonid? 7 tk. -raha emissioon ja valuutareservi hoidmine -riigi kulla- ja valuutareservi hoidmine -järelvalve kommertspankade majandustegevuse üle -kommertspankade kohustuslike ja teiste reservide hoidmine -kommertspankadele laenu andmine -pankadevahelised tasaarveldused -riikliku raha- ja panganduspoliitika teostamine -valitsuse laenude organiseerimine 9. Raha loomine on: -raha trükkimine keskpangas -raha kujundamine kaskpangas -majanduses ringleva raha hulga suurendamine kommertspankade kaudu-õige vastus -raha pakkumise suurendamine keskpanga laenude kaudu 10. Mida näitab kohustuslik reservimäär?

Raha ja pangandus
278 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

Panganduse ülevaade

Krediidiasutus on äriühing, mille peamiseks ja püsivaks tegevuseks on avalikkuselt rahaliste hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamine ning oma arvel ja nimel laenude andmine või muu finantseerimine. Ainult avalikkuselt hoiuste kaasamine annab äriühingule õiguse kasutada nime 'pank'. Hoius Sinu poolt hoiusele paigutatud raha säilib üldjuhul saja protsendi ulatuses ning teenib intressi. Sinu tulu sõltub hoiustatud summa suurusest, hoiustamise ajast, valuutast ning intressimäärast. Suurimaks riskiks hoiuse korral on panga pankrot. Tähtajalise hoiuse puhul annad kokkulepitud summa kokkulepitud ajaks panka hoiule ning see summa teenib selle aja jooksul kindlat intressi. Kasutushoiuse puhul teenib raha võrreldes tavalise arvelduskontoga suuremat intressi. Erinevalt tähtajalisest hoiusest võid raha välja võtta varem kui kokku lepitud, ilma et kaotaksid kogu intressi. Hoiuse võib avada ka ilma igasuguse sissemakseta - minimaalset sissemaksetava summa nõuet ei

Majandus
28 allalaadimist
thumbnail
36
doc

Pangandusõigus

Põhilised allikad: Käsitletakse allikatena ka häid äritavasid. Hea pangandustava. Üldtingimused ka. VÕS-i järgi tüüptingimused. Printsiibid. · Hoiustaja ja investori kaitse ­ kuivõrd riik annab pankadele väga erilise võimaluse äritegevust teha, s.t. hoiuseid vastu võtta, siis riik omalt poolt püüab kehtestada sellised piirangud ja regulatsioonid, et hoiustaja poolt panka antud vahendid ka säiliksid. Kuivõrd hoiustaja on kaitstud selle eest, kui pank muutub maksejõuetuks, mis siis saab. EL liikmete jaoks kehtib üldine hoiustekindlustuse põhimõte. Kui pangad on muutunud maksujõuetuks, siis riik peab tagama, et hoiused teatud suuruses hüvitatakse. See piir on 20 000 Eurot. Võib ka suuremat kaitset pakkuda. Taanis ligi 40 000 Eurot. Alla 20 000 seda kehtestada ei tohi. Investori kaitse põhimõte ­ isik, kes tegeleb investeerimisega, peaks panga käest saama tuge oma otsuste tegemisel. Teine

Õigus
202 allalaadimist
thumbnail
43
doc

Majandus

1. SISSEJUHATUS TURUMAJANDUSE ÜLDTEOORIASSE 1.1. MAJANDUSE ÜLDTEOORIA MÕISTE Majandusteaduse teket on kõige mõistlikum otsida 17.-18.sajandi Lääne-Euroopast. Arenema hakkas nüüdisaegsele sarnane industriaalühiskond ja selle probleemid on praegugi majandusteaduse põhiküsimused. Ka mõtlemine muutus ilmalikuks ­ st. jumaliku tahte asemel hakati ühiskonna arengut suunavate teguritena nägema selle sisemisi jõude ja seaduspärasusi. Kõigi aegade kuulsaimaks majandusteaduriks peetakse Adam Smithi, kelle loodud invisible hand (nähtamatu käsi) tagab individuaalsetest otsustest sõltumata majandusplaanide koordineerituse. Turumajanduse üldteooria kujunes iseseisvaks teaduseks 18. sajandi teisel poolel. Ta on läbinud mitmed etapid ja erinevaid seisukohti esindavad erinevad koolkonnad: * klassikaline ­ esindajad A. Smith, J. B.Say, C. Menger, H. Gossen. Põhiformuleeringud: nähtamatu käsi (majandus tuleb ise endaga toime, ta on isereguleeruv süsteem), pakkumine

Micro_macro ökonoomika
425 allalaadimist
thumbnail
19
docx

Raha ja pangandus

21. Kuidas hinnata ettevõtte võõrkapitali kasutamist ja finatsriske? 22.Millised finantsnäitajad/trendid iseloomustavad Teie arvates paremini ettevõtte pankrotiohtu (avatud küsimus)? Pankrotimudelit arvutatakse Altmani mudeliga. Need võimaldavad ennustada pankrotti vähemalt 90% täpsusega järgnevad kahe aasta jooksul. Tuginedes mudelile, on pankrotiohu osas kriitilised muutujad: puhta käibekapitali puudujääk, jooksev kahjum, madal kapitaliseeritus jne Z väiksem kui 1,1 pankrotioht Z on suurem kui 2,6 edukas ettevõte 1,1 < Z < 2,6 vajame täiendavat analüüsi 23. Väärtusnäitajate P/B ja P/E arvutamine ning tõlgendamine. Tulu aktsia kohta (P / E suhe) = Aktsia turuhind / (puhaskasum / aktsiate arv) Näitab kuivõrd suureks hindab turg ettevõtte väärtust võrreldes aastase puhaskasumiga.

Rahandus ja pangandus
27 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Raha ja pangandus

  Ühtlus   Jagatavus   Äratuntavus Maksevahendid   Sularaha   Maksekorraldus   Telepank   Internetipank   Tšekid   Otsekorraldus   Kaardimaksed (deebetkaart, krediitkaart) Raharinglus ehk rahapakkumine Ringluses oleva raha hulk pidevas muutuses – suureneb ja väheneb automaatselt koos ettevõtluse vajaduste muutusega Mida ringluses olevaks rahaks lugeda? – Sularaha, arvelduskontod, väärtpaberid ehk ’’näivraha’’ Rahahulga määramisel aluseks likviidsuse aste Likviidsus – raha kohese kasutamise võimalus kaupade/teenuste ostmisel Rahahulga osad  M0 – sularaha ja kontoraha  M1 – sularaha (M0) + nõudmiseni hoiused  M2 – M0 + M1 + tähtajalised, säästu ja muud hoiused Euro  Euroopa ühisraha alates 01.01

Turundus
6 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Euroopa keskpank

http://www.ecb.int/pub/pdf/other/ecbhistoryrolefunctions2006et.pdf? dba7118d8cb7df62470c83e59a7f5e49 (04.02.2013) Euroopa Keskpank. Euroopa Liit. http://europa.eu/about-eu/institutions-bodies/ecb/index_et.htm (04.02.2013) Organisatsioon. Euroopa Keskpank. http://www.ecb.int/ecb/orga/escb/html/index.et.html (04.02.2013) Ülesanded. Euroopa Keskpank. http://www.ecb.int/ecb/tasks/html/index.et.html (04.02.2013) Euroopa keskpank. Eesti Pank. http://www.eestipank.ee/eesti-pank/euroopa-keskpank (04.02.2013)

Majandus
13 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Eesti Pank ja kroon

EESTI PANK JA KROON Referaat 2008 1. Sisukord 1. Sisukord 2 2. Sissejuhatus 3 3. Eesti Panga ja krooni ajaloost 3-4 4. Eesti Pank tänapäeval 4 4.1 Eesti panga ülesanded 5 5. Isikud Eesti rahatähtedel, kes nad olid ning mida on kujutatud raha tagaküljel 5 5.1 Mündid 6 5.2 Turvaelemendid 2007. aasta 500-kroonisel 6-7 5.3 17. detsembrist 2008

Majandus
85 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Raha ja pangandus eksamikonspekt

eesmärk oli hoida maailmamajandus ja valuutakursid stabiilsena: · Rahvusvaheline Valuutafond (IMF). Eesmärk: toetada rahvusvahelist rahandusalast koostööd aidata kaasa rahvusvahelise kaubanduse tasakaalustatud kasvule aidata kaasa maksesüsteemide rajamisele liikmesriikides toetada vahetuskursside stabiilsust. · Maailmapank (International Bank for Reconstruction and Development, IBRD). Pank pakub madala ja keskmise sissetulekuga riikidele laene, strateegilist nõustamist, tehnilist abi ning kogemuste jagamist. Eesmärk: vaesuse vähendamine, inimeste elustandardi parandamine. · Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe (General Agreement on Tariffs and Trade, GATT), millest praeguseks on välja kasvanud Maailma Kaubandusorganisatsioon. IMF'i ja Maailmapanga erinevused

Raha ja pangandus
506 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Faktooring, akreditiiv ja inkassos erinevates pankades

akreditiivi summa, kui müüja täidab akreditiivis määratud tingimused. Pangad käsitlevad akreditiive kooskõlas Rahvusvahelise Kaubanduskoja väljaande nr 600 (UCP 600), ,,Akreditiivide käsitlemise üldistatud tavad ja praktika", 2007. a redaktsiooniga. Akreditiivi eelised, kui olete müüja Saate kauba eest tasu kätte õigel ajal. Kui esitate pangale akreditiivi tingimustele vastavad dokumendid, maksab ostja pank Teile akreditiivis määratud summa kindlasti välja. Müüja ei sõltu ostja majanduslikust ega maksja asukohariigi poliitilisest olukorrast, vaid üksnes panga omast. Akreditiiviga saate rahavooge paremini juhtida. Kinnitatud akreditiivi alusel võite anda ostjale pikema maksetähtaja ja samas ise makse endale sobival hetkel diskonteerida. Akreditiivi eelised, kui olete ostja Väldite ettemakset

Pangandus
10 allalaadimist
thumbnail
19
doc

Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted

Kasum on maksimaalne mil MC ja MR on võrdsed. FIRMA TOOTMISOTSUSED Piirkulukõver on firma pakkumiskõver. Ehk, täielikult konkureeriva firma pakkumiskõver on see osa tema piirkulukõverast, mis on kõrgemal keskmise muutuvkuludekõvera (AVC) miinimumpunktist. Lüjiperioodil on firmal igal juhul püsikulusid, sõltumata sellest, kas ta toodab või ei tooda. Järelikult kui firma saab kahjumit mis on väiksem kui firma püsikulud (FC), on kasulikum tootmist lühiperioodil jätkata. Kui kahjum on suurem kui firma püsikulud, minimeerib firma oma kahjumi tootmise lühiperioodil lõpetades. Vastavalt kasumi maksimeerimise tingimusele, jätkab firma tootmist ainult juhul kui p=MC>AVC. Punkti, kus MC=AVC, nimetatakse sulgemispunktiks. Kui lühiperioodil on harus võimalik saada majanduskasumit, tuleb pikal perioodil sellesse harusse uusi firmasid juurde. PIKK PERIOOD Pikk periood on ajavahemik, mis on küllaldane selleks, et tootjad jõuaksid muuta kõigi ressursside

Majandusteaduse alused
585 allalaadimist
thumbnail
6
doc

ANALÜÜS - 3 panka

Analüüsin järgnevalt 3 panka Eestis. Nendeks on Swedbank, SEB ja Nordea pank. Valisin need kolm ettevõtet seetõttu, et olen huvitatud pangadusest ja Eestis tegutsevate pankade käekäigust. Antud vastutustundlike ettevõtete kogumikus on rohkem materjali Swedbankist ja seetõttu on selle ettevõtte tegevusest võimalik rohkem kirjutada. Muutuvates majandustingimustes on Swedbank muutnud oma ärifilosoofiat selle jaoks, et ka tulevikus edukas, kasumit tootev ettevõte olla. Swedbanki kõige olulisemaks väärtuseks on kliendid ja nende rahulolu. Swedbank on jõudnud

Pangandus
16 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Raha ja panganduse kordamine

instrument. Raha areng: 1. Kaupraha 2. Sümbolraha (dekreetraha) 3. arveldusraha Raha omadused: · aktsepteeritavus · homogeensus · jaotatavus · äratuntavus · kaasakantavus · piiratus · säilivus Raha funktsioonid: · maksevahend · väärtuse mõõt · akumulatsioonivahend 2.Rahasüsteemi ajalugu. Kullastandard. Bretton Woods. Raha pakkumine ­ ringluses olev raha. Raha agregaadid: · M1 hõlmab käibel olevat sularaha ja üleööhoiuseid. M1 = sularaha + nõudmiseni hoiused · M2 hõlmab rahaagregaati M1 ning kuni kaheaastase kokkulepitud tähtaega hoiuseid ja kuni kolmekuulise etteteatamistähtajaga hoiuseid M2= M1 + säästuhoiused · M3a moodustavad agregaat M2, tagasiostulepingud, rahaturufondide aktsiad ja osakud ning kuni kaheaastase tähtajaga võlakirjad M3 =M2 + tähtajalised hoiused Erinevates riikides agregaadid võivad erineda. 1

Raha ja pangandus
243 allalaadimist
thumbnail
22
doc

PANGANDUS I (FINANTSTURUD JA –INSTITUTSIOONID)

kokkuviimisel mitte-emiteeriva vahendaja (maakleri, investeerimispank korraldab emitendi emissiooni) abi. Tema teenib vahendamise pealt vaid teenustasu ja mingeid finantsriske otseselt ei võta. Finantsriskid (intressimäära, krediidi, valuuta, likviidsusrisk) jaotatakse ära emitendi ja finantseerija vahel vastavalt finantsinstrumendi olemusele. Kaudne finantseerimine- toimub emiteeriva finantsvahendaja kaudu: pank, kindlustusselts, pensionifond, krediidiühistud. Finantseerimine toimub vahendaja vastutusel ja vahendaja osaleb finantsriskide juhtimisel omal vastutusel. Vahendaja on lepingulisestes suhetes nii säästja kui ka emitendiga ja need lepingulised suhted pole samadel tingimustel (erinevad intress, valuuta, raha tähtaeg). Seega toob kaudne finantsvahendamine kaasa vahendaja jaoks finantsriskid, millede juhtimise edukusest sõltub finantsvahendaja edukus ja usaldusväärsus. See eeldab

Pangandus
45 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Eksam

oluline, kuna võimald. erinevaid krediidi liike analüüs. diskonteerida; 4)Lihtveksel- väljaandaja tingimusteta Saada ülevaadet oma kliendi baasi krediidi riskide, kirj. lubadus maksta kokkulepitud summa tähtajal või krediidi likviidsuse kasutamisotstarbe kohta. See võima. nõudmisel; 5)Pangaveksel e. panga aktsept- panga poolt Pangal analüüsida krediidiportfelli tervikuna ning välja antud või aktsepteeritud veksel, mille alusel pank krediidipoliitika kaudu juhtida panga riske. Tagatis- kohustub maksma märgitud summa tähtajaliselt; 1)otsene, mille annab laenuvõtja, materiaalne; 6)Akreditiiv (LC)- ostja panga kohustus tasuda müüjale 2)kolmanda osapoole tagatis, ei pruugi olla asi. kui kõik lepinguting. on täidetud; 7)Faktooring- arvete Varalise tagatisega kaetud laenud Tagatisvara võib olla ostmine ja kohene, osaline või täielik väljamaksmine

Raha ja pangandus
247 allalaadimist
thumbnail
116
pdf

Sissejuhatus majandusteooriasse

ja restoranide puhul. Varimajanduse mahu hindamise meetoditest on kasutatavamad järgmised: *võrdlusmeetod – võrreldakse sissetulekuid, tarbimist ja tootmist ning saadud vahede alusel korrigeeritakse makroökonoomilisi näitajaid. *sensitiivse analüüsi meetod – jaotatakse majandus eri kategooriateks ja iga kategooria jaoks määratakse maksimaalse pettuse koefitsient. *käibeloleva rahamassi uuringud – võrreldakse sularaha ja pangaülekannete mahtu. *statistilised uurimused ja vaatlused – püütakse saada infot vaatluste abil *tööaja kasutamise uuringud – püütakse teada saada varimajanduses kulutatav aeg. Eesti Vabariigi statistika Ülevaateid annab Eesti Statistkaamet oma kuukirjades ja aastaraamatutes ning makromajanduslikke analüüse teostab Eesti Panga makromajanduse osakond. Eesti majandus arenes aastatel 1995-1997 tõusujoones. SKP kasv püsihindades 1996.a. võrreldes 1995.a. oli 3,9. Kasv 1997.a

Majandusõpe
172 allalaadimist
thumbnail
7
docx

Makroökonoomika

o väike avatused majandus o Majanduskasv ja konvergents: o Viimaste aastate (2004-2006) majanduskasv tingitud: o majapidamiste nõudluse kasv (tingitud madalatest intressidest väga kiiresti kasvanud laenukoormusest) o avaliku sektori nõudluse kasv (kiire kasv ->kõrgemad maksutulud->kasvanud kulutused) o välisinvestorite kõrge aktiivsus Eestis (on tasakaalustanud jooksva konto defitsiiti, samas -> rahapakkumine kasvab) o ekspordi kasv (tuginedes peamiselt kulueelisele, eelkõige odavad tööjõukulud) o EL-ga ühinemise positiivne mõju (ESF vahendid, välisinvestorid, turism) o Miks liigkiire majanduskasv on halb: o põhines välistel finantseerimisallikatel : o sõltuvus välisturgudest ja välispankadest o ei saa pidevalt suureneda

Majandus
307 allalaadimist
thumbnail
23
docx

Rahandus ja pangandus - eksami kordamisküsimused 2014

siseteavet omavaks: – emitendi juhid, – emitendi olulised aktsionärid ja olulised tütred ning nende juhid. Insaideri lähikondne: Insaideri kooselav abikaasa, alaealine laps, vähemalt aasta ühist majapidamist omav isik, samuti mõne loetletud isiku poolt kontrollitav äriühing. 19.Raha loome, raha pakkumine, rahaloomeasutused Raha loome (raha pakkumine, money supply). Raha pakkujateks on rahaloomeasutused: • Keskpank - laseb sularaha käibesse (emiteerib paberraha) ja annab pankadele laenu; • Krediidiasutused – korduvalt laenavad hoiustatud raha välja (emiteerivad krediitraha). Rahaloomeasutused on finantsettevõtted, mis võtavad avalikkuselt vastu hoiuseid ning annavad laenu ja/või investeerivad väärtpaberitesse. Eesti rahaloomeasutused: •Eesti Pank, •krediidiasutused, •hoiu-laenuühistud, •rahaturufondid. Raha pakkumine 20.Potentsiaalne ja tegelik rahakordaja 21

Raha ja pangandus
69 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Raha ja pangandus konspekt

Raha on vaid seetõttu ja niipalju raha, kui teda usaldatakse. Kui usaldus kaob: - bartermajandus - raha asendamine teise valuutaga Raha väärtus peab olema stabiilne. Raha emissioon – paberraha ringlusesse laskmine keskpanga poolt vastavalt olemasolevale kattevarale. Raha võib esineda erinevates vormides: - kauprahad - reservidega täielikult kaetud paberraha - reserviga osaliselt kaetud paberraha - raha, mis ei täida oma funktsioone ja mida ei usaldata - kommertspankade poolt loodud deposiitrahad - virtuaalselt eksisteeriv elektrooniline raha Sularahata tehingud moodustavad 99%. Kasutatakse – erinevaid maksekorraldusi (paberil, internetipank, otsekorraldus, mobiilipank) ja kaardimakseid. Deebetkaart – saab kasutada vaid seda raha, mis on parasjagu pangaarvel. Krediitkaart – võimalik kasutada panga poolt eraldatud laenulimiidi piires suuremat summat, kui on pangaarvel. Teatud kuupäevaks vaja tagastada. Soovitus: isikliku raamatupidamise korraldamine

Majandus
9 allalaadimist
thumbnail
20
pdf

Raha ja pangandus eksami konspekt 2014

Fondivalitsejad E-raha asutused Investeerimis- ja pensionifondid Makseasutused Investeerimisühingud 3. Eesti krediidiasutused Eestis tegevusloa alusel tegutsevad krediidiasutused Välisriigi krediidiasutuste filiaalid 1.Swedbank AS 1.Nordea BankFinlandEesti filiaal 2.AS SEB Pank 2.DanskeBankA/S Eesti filiaal 3.BIGBANK AS 3.AS CitadelebankaEesti filiaal 4.AS LHV Pank 4.FolkiaAS Eesti filiaal 5.AS DNB Pank 5.PohjolaBankplcEesti filiaal 6.AS Eesti Krediidipank 6.Scania FinansAB Eesti filiaal 7.Tallinna Äripanga AS 7

Raha ja pangandus
191 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun