on kaelas tohutusuured laenud- liisingud. Kuid ilmselt ei ole ka see meie madalaim koht, põhjani on veel ruumi. Praegusel hetkel ei ole aga meil, lihtinimestel selle muutmiseks suurt midagi teha, peame vaid ootama, mil ajad paremaks lähevad. Teha saame vaid niipalju, et ei lase kasvaval inflatsioonil ning pankrotiäärel olevatel pankadel (õnneks tagab Eesti riik nüüdsest 100protsendiliselt ka kaunikesti suurte pangahoiuste säilimise) kogu oma raha ära süüa. Ka tavainimene peaks taipama, mis majanduses sünnib, vastasel juhul võib see majanduslikus plaanis väga kalliks maksma minna. Abimaterjalid: www.postimees.ee www.ekspress.ee
99 30 .99 31 .99 31 .99 30 .00 30 .00 31 .00 31 .00 30 .01 30 .01 01 9. 9 2 3 6 9 2 3 6 9 2 3 6 .0 .1 .0 .0 .0 .1 .0 .0 .0 .1 .0 .0 .0 30 Joonis 12.4. Eraisikute pangahoiuste keskmine intress ja tarbijahin- naindeksi muutus Eestis (Eesti Panga andmete põhjal) ANDRES ARRAK 6 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC PENSIONID JA PIKAAJALISED INVESTEERINGUD Ettevõtte risk (ka: mittesüstemaatiline risk) – oht, et ootamatud sündmused konkreetses ettevõttes mõjutavad investeerimisportfelli tulusust Tururisk (ka: süstemaatiline risk) –
võrra tasemele A, agentuur kinnitas reitingu väljavaate stabiilsena. · 5. jaanuaril 2011. aastal eemaldas Moody's ülempiiri Eesti ettevõtete reitingutelt, mis võimaldab Eestis tegutsevatel ettevõtetel omada kuni kõrgeima taseme ehk Aaa reitingut ning Eesti riigile antud reiting ei piira enam ettevõtete reitingutaset. Reitinguagentuur on seisukohal, et euroala riikidele antud võlakirjade ja pangahoiuste Aaa-reiting peegeldab sarnaselt teistele euroala riikidele nüüd ka Eesti puhul seda, et moratooriumi kehtestamise oht on väga väike. Eesti riigireiting jäi tasemele A1, stabiilse väljavaatega. Eesti-Soome majandussuhted Soome on kujunenud Eestile üheks olulisemaks majandus- ja kaubanduspartneriks. Makromajanduslikul tasemel on Eesti ja Soome vahelised majandussuhted heaks näiteks
Infotehnoloogiline risk Protseduuririsk Mudelirisk o Muud riskid Strateegiline risk Reputatsioonirisk Muud riskid Usaldatavuse põhiaspektid (CAMELS): C – kapitali piisavus ehk adekvaatsus A – vara kvaliteet M – juhtimise kvaliteet E – tulukus L – likviidsus S - riskitundlikkus 16. Pangahoiuste eelised (võrreldes investeeringutega) ja põhiliigid. Eelised: Lihtsus Paindlikkus Peamiselt fikseeritud tootlus Mõnedel hoiuste liikidel on kõrge likviidsus Intressitulu on tulumaksuvaba tulu Üldjuhul puuduvad tehingu- ja hooldustasud Kehtib riiklik hoiuste hüvitamise süsteem Põhiliigid: Nõudmiseni hoius Säästu- ehk kogumis- või kasvuhoius Kasutus- ehk reservhoius Tähtajaline hoius
1980. aastate teisel poolel lisandus kroonilisele kaubapuudusele raharingluse kiire lagunemine ja katastroof oligi käes. Pärast iseseisvuse taastamist 1991. aasta augustis, kuulus Eesti edasi rublatsooni. 22.01.1991 avaldati Gorbatsovi ukaas, millega kõrvaldati ringlusest 50- ja 100-rublased. Raha sai vahetada ainult kolme päeva jooksul töökoha kaudu kuupalga ulatuses, kuid mitte rohkem kui 1000 rubla. Pensionärid said vahetada 200 rubla või ühe kuu pensioni. Limiteeriti ka pangahoiuste kasutamist. Uue välimusega rublad lasti käibele 1991. aastal. Mingitel põhjustel uus kolmerublane väidetavalt Eestisse ametlikult ei jõudnudki. 1992. aastal tõusid rublatsooni hinnad üle kümne korra. 1992. aasta juunis paljude välisekspertide soovituste vastaselt teostatud rahareformiga paisati Eestis esialgu ringlusse 583 miljonit krooni see oli juba eesti oma raha.8 8http://minuraha.ee/public/Vahelduvad_rahatahed_eestimaalse_rahakotis.pdf 9 2.5. Eesti kroon 1992-2010
üsna erinev. Kompensatsiooniks suurema intressi eest kehtestavad pangad sellistel arvetel oleva raha kasutamisele piirangud, nt kuus raha välja võtmine piirsumma ulatuses. - M3= M2+tähtajalised hoiused. Mõnes riigis arvestatakse M3 hulka ka teistes rahaasutustes avatud arveid (nt investeerimisfondid). 9. Raha loomine pankades, Raha loomine on protsess, kus panka hoiustatud raha antakse laenuna välja. Laenuvõtja majandustegevuse tulemusena jõuab see raha panka tagasi ja suurendab pangahoiuste mahtu. Kohustuslik reserv on vahendid, mida kommertspangad peavad hoidma keskpangas. Kohustusliku reservi määr Eesti krediidiasutustele langes seoses eurosüsteemi liikmeks saamisega 15%-lt 2%-le. Sellise reservi loomisega püüab keskpank pankade poolt väljalaenatava raha hulka kontrollida Raha satub ringlusesse kahel viisil: - Sularaha ringluse tarvis emiteerib keskpank paberraha ja münte. Raha emiteerimine on tänapäeval keskpanga ainuõigus, seetõttu on
kõrvalekalle aktsepteeritud põhimõtetest, mille tulemusel võib tekkida kahju Teised riskid, nt: o reputatsiooni risk, mis tuleneb maine halvenemisest klientide, äripartnerite, omanike, investorite või järelvalve silmis ning võib avaldada mõju likviidsuse kaotamise ohule, kuna võib esile kutsuda pangahoiuste stabiilsuse rikkumist o äririsk risk, et ebaadekvaatsed äriotsused või nende puudulik elluviimine või tegevuskeskkonna ja klientide käitumise muutumisele või tehnoloogilisele arengule mitteadekvaatselt reageerimine toob kaasa kahju või vähendab tulusid o majandustsükli risk, mis tuleneb majandustsükli faasi muutumisest 8
raskused jätkusid. Kriisi algus seostus nõudluse vähenemise, välisinvesteeringute kahanemise ja tollisõjaga. Juba 1929. ja 1930. aastal olid USA pangad hakanud oma Euroopasse investeeritud kapitali tagasi tõmbama. Pangakrahhide ahelreaktsiooni Euroopas vallandas Austria suurima panga Kreditanstalti maksujõuetuks muutumine 1931. aasta mais. Abiressursid jäid ebapiisavaks ja Austria valitsus kehtestas kitsendused pangahoiuste tagasitõmbamisele nii Kreditanstaltist kui ka teistest Austria pankadest. Üleilmse kuulsusega finantsasutuse kokkuvarisemine ja pankade sulgemine andis deposiitoritele kogu maailmas märku, et neil on oma hoiuste pärast põhjust muretseda. Juuni esimesel poolel voolas Saksamaalt kulda ja välisvaluutat välja 50 miljon ulatuses. Mais ja juunis kaotas Saksa riigipank poole oma tagatisvarast. Juulis seadis Saksamaa sisse karmid finantspiirangud, sealhulgas tehingutele välisvaluutaga
Siia kuuluvad näiteks sellised tegevusvaldkonnad nagu hulgi- ja jaekaubandus, hotellindus ja toitlustamine, veondus, laondus ja side, finantsvahendus, kinnisvara- ja muu äriteenindus jpm. Erinevate finantsinvesteeringute risk ja tulu Kõige väiksema riskiastmega on raha paigutamine pangahoiusele. Ehkki ka panganduses on toimunud kriise ja pankrotte, on klientide pangahoiused enamasti riiklike mehhanismide abil tagatud. Madalale riskile vastab ka pangahoiuste madal tootlus, mis pahatihti jääb alla inflatsioonile (hindade püsiv tõus ja raha väärtuse langus). See omakorda tähendab, et hoiustatud raha ostujõud väheneb. Inflatsiooni vastu pakuvad kindlamat kaitset pikaajalised investeeringud väärtpaberitesse. Uuringud näitavad, et pikaajaliselt suudavad just võlakirjad ja aktsiad pakkuda inflatsiooni ületavat tulusust. Siinjuures on oluline nii riski hajutamine erinevate aktsiate vahel kui pikaajalisuse faktor.
intressimaararisk (interest rate risk), valisvaluutarisk (currency risk), hinnarisk (price risk); •• operatsiooniriskid ehk igapaevasel aritegevusel ilmneda voiv tahtlik voi tahtmatu korvalekalle aktsepteeritud pohimotetest, mille tulemusena voib tekkida kahju; •• teised riskid, nt reputatsiooni risk, mis tuleneb maine halvenemisest klientide, aripartnerite, omanike, investorite voi jarelevalve silmis ning voib avaldada moju likviidsuse kaotamise ohule, kuna voib esile kutsuda pangahoiuste stabiilsuse rikkumist; aririsk − risk, et ebaadekvaatsed ariotsused voi nende puudulik elluviimine voi tegevuskeskkonna ja klientide kaitumise muutumisele voi tehnoloogilisele arengule mitteadekvaatselt reageerimine toob kaasa kahju voi vahendab tulusid; majandustsukli risk, mis tuleneb majandustsukli faas muutumisest. 39. Finantsriskide mõõtmiseks kasutatavad kvantitatiivsed meetodid: VaR, tundlikkuse analüüs, stresstestid
Raha omadused: · aktsepteeritavus · äratuntavus · säilivus · homogeensus · kaasakantavus · jaotatavus · piiratus Raha kasutamine vähendab ajakulu, võimaldab majandusel areneda, alandab tehingukulusid, muudab tehingute tegemise efektiivsemaks. Raha loomine on protsess, kus panka hoiustatud raha antakse laenuna välja. Laenuvõtja majandustegevuse tulemusena jõuab see raha panka tagasi ja suurendab pangahoiuste mahtu. Kohustuslik reserv on vahendid, mida kommertspangad peavad hoidma keskpangas. Kohustusliku reservi määr Eesti krediidiasutustele langes seoses eurosüsteemi liikmes saamisega 15%-lt 2%-le. Rahakordaja: 1 m= , kus m rahakordaja; r kohustusliku reservi määr r Raha areng: kaupraha (raha, millel on väärtus ka siis, kui teda rahana ei kasutata; bartertehingud) sümbolraha (dekreetraha; kattevaraga osaliselt või täielikult kaetud paberraha) arveldusraha
seadmed, tootmishooned, ehitised, rajatised, sisseseade, inventar jne. Käibekapital (majandusarvestuses ettevõtte käibevara) hõlmab tooret, pooltooteid jms. Kapitalikaubad (investeerimiskaubad) on toodetud tootmistegurid, mis olles ise tootmisprotsessi väljund, rahuldavad tarbija vajadusi kaudselt, läbi nende edasise kasutamise tootmise sisendina teiste toodete ja teenuste valmistamisel. Mõiste kapitalikaubad ei hõlma kitsamas majandusteoreetilises käsitluses raha ja pangahoiuste kujul olevat kapitali osa, see tähendab rahakapitali (money capital). Laiemas, üldisemas mõttes võib aga eristada füüsilist e reaalkapitali (kapitaalsed hüvised, hooned, rajatised, masinad, seadmed, töövahendid jne) ja finantskapitali, mis esindab erinevaid finantsinstrumente (väärtpaberid, valuuta, laenud jne) ja nende kasutamisel tekkivaid suhteid. Kapitali kui ressurssi võib iseloomustada ka varana (sealhulgas raha) või varalise õigusena,
territoriaalselt, muudab ajalisi võimalusi rakendada hüviste kasulikkust, muudab hüvise omandivormi ja tagab sellega parema juurdepääsu nende kasutamisele. Ettevõtte väärtus (turuväärtus) koosneb kahest osast: finantskapital, so firma rahalised väärtused, mis paiknevad ettevõtte aktivates ja intellektuaalne kapital, mis koosneb omakorda inim- ja struktuurikapitalist Finantskapital on kapital, mis esineb kas sularaha, pangahoiuste, aktsiate ja/või väärtpaberite kujul. Intellektuaalne kapital koosneb inimkapitalist (ettevõtte töötajate omadused) ja struktuurkapitalist (suhete süsteem klientide, tarnijate ja partneritega, ettevõtte kultuur ja struktuur). Ettevõtlusnormid (ettevõtjad) on vastavalt Eesti Äriseadustikule: a ärinime all tegutsevad füüsilised isikud kui ettevõtjad; b äriühingud, sealhulgas:
Joonis Erinevate finantsinvesteeringute risk ja tulu. 4 Majandusteadlased kasutavad kapitali mõistet tavaliselt reaalse kapitali (nt. tootmisriistad ja masinad), mitte aga finantskapitali (nt. aktsiad, obligatsioonid, pangahoiused) tähenduses. 23 Kõige väiksema riskiastmega on raha paigutamine pangahoiusele. Ehkki ka panganduses on toimunud kriise ja pankrotte, on klientide pangahoiused enamasti riiklike mehhanismide abil tagatud. Madalale riskile vastab ka pangahoiuste madal tootlus, mis pahatihti jääb alla inflatsioonile. See omakorda tähendab, et hoiustatud raha ostujõud väheneb. Inflatsiooni vastu pakuvad kindlamat kaitset pikaajalised investeeringud väärtpaberitesse. Uuringute näitavad, et pikaajaliselt suudavad just võlakirjad ja aktsiad pakkuda inflatsiooni ületavat tulusust. Siinjuures on oluline nii riski hajutamine erinevate aktsiate vahel kui ka pikaajalisuse faktor.
annaabi.ee 
