Vabariigi Raamatupidamise Toimkonna väljaantavate juhendite ja metoodiliste soovituste sisust ning riiklike maksuseaduste ja maksujuhendite muudatusest või muul põhjusel. Juhul kui raamatupidamise sise-eeskirju muudetakse, tuleb muudatustes märkida, mida on parandatud või täiendatud (osa, punkti, lõiku või peatükki). 7 7. Rahaliste vahendite arvestus 7.1 Pangakontod ja nende arvestus Pangaarvelduste teostamiseks kasutatakse internetipanka, peamiselt elektroonilisi pangaprogramme, mille kaudu sooritatakse elektroonilisi ülekandeid. Elektroonilisi ülekandeid teostab raamatupidaja. Liikumisi arvelduskontodel jälgib raamatupidaja. Pangakaartide tehingute aruandeid kontrollib ja kinnitab juhataja. 7.2 Välisvaluutatehingud Välisvaluutatehingud OÜ Alnusel puuduvad. 7.3 Kassatehingud Sularaha arvestust peetakse Eesti Vabariigis ametlikult kehtivas vääringus, s.o. Eesti kroonides
Sularaha arvestus. Sularaha arvestus toimub kassaraamatus. Kassaraamatus on viide algdokumendile, mille alusel tehti kanne. Igal sularaha tehingupäeval täidetakse kassaraamat ja tuuakse välja päeva kassa jääk. Kannete õigsust kinnitab raamatupidaja oma allkirjaga. Kassale sularaha limiiti ei kehtestata. Arvestus arvelduskontodel . Rahaliste vahendite hoidmiseks ja arvelduste ning maksete teostamiseks avatakse arvelduskontod pangas. Välisvaluutadele avatakse eraldi kontod. Pangaarvelduste teostamiseks kasutatakse panganduses üldkehtivaid dokumendivorme, peamiselt aga interneti pangateenuseid. Elektroonilisi ülekandeid on õigus teostada tegevjuhil ja raamatupidajal. Makse ja krediitkaartide kasutamise õigust omavate isikute nimekiri koos krediidi maksimumlimiitidega kinnitatakse igal aastal tegevjuhi käskkirjaga. Varade ja kohustuste tasaarvestus. Varasid ja kohustusi ei taasarvestata omavahel bilansis, väljaarvatud juhul, kui ettevõttel on
või täiendatud (osa, punkti, lõiku või peatükki). Muudatus lisatakse sise-eeskirjadele koos XXXX OÜ juhatuse vastavasisulise otsusega. Kui sise-eeskirjad uuendatakse täies mahus, tuleb see märkida uutes sise-eeskirjades ning lisada juhtkonna otsus. 10 8. Rahaliste vahendite arvestus 8.1. Pangakontod ja nende arvestus Pangaarvelduste teostamiseks kasutatakse internetipanka, peamiselt elektroonilisi pangaprogramme, mille kaudu sooritatakse elektroonilisi ülekandeid. Ülekanded sisestab, kinnitab ja teostab juhataja. Ettevõte kasutab kahes pangas arveldusarvet (Swedbank ning Nordea Pank). Välisvaluutas arveldused toimuvad eraldi kontol. Välisvaluutas laekumisi ei konverteerita eesti kroonidesse. Konverteerimised teostab vastavalt vajadusele juhataja, kasutades selleks panga teenuseid.
Kursivahed kajastatakse kassakande akna alumises osas muudes ärituludes ( kontol 3520) või kuludes (kontol 4950). Inventeerimisel arvestatakse välisvaluutas sularaha inventeerimis- ja/või bilansipäeval kehtiva Eesti Panga valuutakursi järgi ümber ja valuutakursi muutused kajastatakse finantstulu (kontoö 6040) või kuluna (kontol 6041). Valuutakursi muutused kantakse sisse raamatupidamisõiendi alusel finantsmoodulis. 1.2 Arvestus arvelduskontodel Pangaarvelduste teostamiseks kasutatakse internetipanka, mille kaudu sooritatakse elektroonilisi panga ülekandeid. Maksekorraldused koostab Merit Aktiva pangamooduli aknast Maksekorraldused ning impordib internetipanka raamatupidaja, ülekanded kinnitab ja teostab juhatus. Välisvaluutas arveldused toimuvad eraldi kontodel. Liikumisi arvelduskontodel jälgib iga päev raamatupidaja. Pangatehingute liikumised kirjendatakse raamatupidamisprogrammi pangamoodulis iga päev arvelduskonto väljavõtte alusel
põhivara amortisatsiooni arvestuse kanded, müügi laekumise kanded tuginedes pangaväljavõtetele, pangateenuste kanded, järelmaksude kanded (kõige pealt järelmaksude nõue ja siis järelmaksude laekumised), ettemaksud ja kaubakulu/laokanded (lao väljaminekute alusel). Sele X Finantskanne Rahalised vahendid Rahaliste vahendite hoidmiseks ja arvelduste ning maksete teostamiseks on avatud arveldukontod pangas. Pangaarvelduste teostamiseks kasutatakse panganduses üldkehtivaid dokumendivorme, peamiselt interneti pangateenuseid. Elektroonilisi ülekandeid on õigus teostada juhatajal. Ettevõttel on Swedbankis kaks pangakontot, SEB pangakonto, Danske, Nordea ja Krediidipangas konto. Ettevõtte põhi pangakonto on Swedbankis, teised kontod on e-poe pangalingi makseteks. Osaühingul on peakassa ning kaupluse kassa. Peakassa sularaha arvestus
Sularaha tehingute toimumise päeva lõpuks täidetakse kassaraamat ja tuuakse välja sularaha jääk. Kannete õigsuse kinnitab kassa eest vastutav isik oma allkirjaga. Kassa sissetuleku- ja väljaminekuorderitel ei ole lubatud teha parandusi. 3.3.2. Arvestus arvelduskontodel Rahaliste vahendite hoidmiseks ja arvelduste ning maksete teostamiseks avatakse arvelduskontod pangas. Välisvaluutadele avatakse eraldi kontod. Pangaarvelduste teostamiseks kasutatakse panganduses üldkehtivaid dokumendivorme, peamiselt aga elektroonilisi pangaprogramme, mille kaudu teostatakse elektroonilisi ülekandeid. Elektroonilisi ülekandeid on õigus teostada pearaamatupidajal ja isikutel, kellega pearaamatupidaja on sõlminud vastavasisulise lepingu. Raamatupidamises avatakse eraldi kontod 1021 1036 erinevate Eesti krooni pangakontode ning erinevate välisvaluuta pangakontode kohta.
annaabi.ee 
