Nõuete tagamine võib põhineda: Isiklikul vastutusel (nt käendus, garantii) Tagatiseks on antud mingi ese (pandiese)- sel juhul räägitakse asjaõiguslikust tagatisest Pandiõiguse üldpõhimõtted: Pandiõigus on asjaõigus– kehtiv igaühe suhtes, pannakse kehtima nõude esitamisega On tagatisõigus– märatud ja seatud nõude tagamiseks On realiseerimisõigus– piiratud võim asja üle, väljendub õiguses asi realiseerida (asja kasutamise õigust pandipidajal ei ole (v.a. §288 –vastaval kokkuleppel)(asja kasutamise õigust pandipidajal ei ole (v.a. § 288 –vastaval kokkuleppel) Koormatud asja omanik (pantija)vastutab ainult panditud asjaga nõude ja selle tasumise eest. Soorituseks on kohustatud võlgnik. Pandiõigus on avalik– peab olema väliselt arusaadav (kinnisasja puhul – märge kinnistusraamatus, käsipandi puhul valduse üleandmine, registerpant –registreerimine seaduses ette nähtud registris)
3 (Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse § 13 lg 2). 4.1.5. Kindlustama pandi esemed oma kulul Pandipidaja poolt aktsepteeritud kindlustusfirmas Pandipidajat rahuldavatel tingimustel. Nimetatud kindlustuslepingut võib Pantija muuta, lõpetada või lubada kindlustuseandjal lõpetada üksnes Pandipidaja eelneval kirjalikul nõusolekul. Pandi esemete täieliku või osalise hävimise korral on Pandipidajal õigus saada oma valdusse kindlustushüvis. Pantija nõudel kindlustushüvis deponeeritakse. 4.1.6. Ilma Pandipidaja nõusolekuta pandi esemeid mitte rentima, üürima, samuti muul viisil kasutama ja käsutama, kui see toob kaasa kolmanda(te)le isiku(te)le kuuluva(te) õigus(t)e tekkimise nimetatud pandi esemetele või nende väärtuse ja müügihinna vähenemise. 120 5
annab asja üle pandipidaja(võluusaldaja) valdusse; · Lepingu tuleb sõlmida kirjalikult, kui panditud asja väärtus ületab 500 krooni; · Ühele asjale mitut käsipanti ei või seada; · On lubatud nõude tagamine mitme asjaga; · Lõpeb tagatud nõude lõppemisel ja panditud asja hävimisel. Pandipidaja peab panditud asja säilitama ja korras hoidma, vastuollas hüvitab ta pantijale tekkinud kahju; Pandipidajal ei ole õigust asja kasutada, kui Pandilepingus pole ette nähtud teisiti Panditus asi tuleb käsipandi lõppemisel pantijale tagastada. Kui pandiga tagatud nõue ei ole täidetud, tekib panditud asja müügi õigus(avalik enampakkumine). Raha, mis katab võlgu ja müügikulud võtakse ära, järelejäänud raha tagastatakse pantijale. 2.Registerpant · Panditud asi jääb pantija valdusee
(pandipidaja omandab pandi kaudu otsesed õigused pandiesemele). Õiguste pantimiseks pantija ja pandipidaja kirjalik kokkulepe. Pantija ja pandipidaja võivad enne müügiõiguse tekkimist nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ainult ühiselt, pärast müügiõiguse tekkimist aga üksnes pandipidaja ja ka võlgnik võib siis kohustuse täita ainult pandipidajale, loetakse täidetuks võlausaldajale. Pandipidajal on kohustus teavitada võla sissenõudmisest kohe võlausaldajat. Kui võlgnik täidab kohustuse, omandab võlausaldaja täitmise läbi saadud eseme. Kohaldatakse käsipandi sätteid. Õigus võib olla pandiesemeks ainult siis, kui see õigus on üleantav. REGISTERPANT: Patenti, kaubamärki, tööstusdisainilahendust, kasulikku mudelit, sorti, mikrolülituse topoloogiat, mootorsõidukit ja õhusõidukit, mis on kantud registrisse, mille andmed on
seadusega keelatud. Vallaspant- vallasvara tagatisel antav pant. Liigid: 1) käsipant- panditud asi antakse üle pandipidaja valdusesse (esemeks vallasasjad- nt mööbel) 2) registerpant- pantimine toimub registreerimise teel; saab koormata transpordivahendeid, kaubamärke jne (sh eraldi kommertspant, õiguste pant, laevahüpoteek) 71. Kinnispant e hüpoteek. Kinnispant või tagatis, mis tagab võla tasumise või mõne teise kohustuse täitmise. Pandiese jääb omaniku kätte, aga pandipidajal õigus reaaliseerida pandiese kindlate tingimuste esinemise korral. 72. Valduse mõiste. Valdaja. Valduse liigid. Valdus on tegelik võim asja üle. Valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on, valdaja ei pea olema omanik. Mitte-omanik valdab asja mingi lepingu alusel- nt üürileping. Liigid: 1) seaduslik ja ebaseaduslik valdus- kas põhineb õiguslikul alusel või mitte 2) heauskne (valdaja ei tea ega peagi teadma, et kellegil teisel suurem õigus asja vallata) ja
tegelikku võimu asja üle. Kinnisvaratehingutes tasub alati olla tähelepanelik, sest omanik ja 6 valdaja ei pruugi kokku langeda: omanik võib alati olla asja valdaja, valdaja ei ole alati asja omanik. Vaid omanikul on õigus asja käsutada. 5. Mis on hüpoteeklaen? Hüpoteeklaenu puhul seatakse kinnisvarale hüpoteek ehk kinnispant, mis peab tagama laenu tagasimaksmise. Kui laenusaaja ei suuda laenu tasuda, on laenuandjal ehk pandipidajal õigus tagatiseks olev kinnisvara realiseerida. Eristatakse kahte liiku hüpoteeklaenu eluasemelaen (füüsilisele isikule eluaseme soetamiseks) ja ärilise iseloomuga kinnisvara laen (büroopindade investeeringute finantseerimiseks) 6. Mis on kinnistusraamat? Kinnistusraamat on riiklik register, kuhu on kantud kõik kinnistud Eesti Vabariigis 7. Kes algatab detailplaneeringu? Kohalik omavalitsus 8
Õiguse pantimisele kohaldatakse käsipandi sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Õiguste pandi rahaks tegemine toimub sarnaselt pandiõigusega asjadele pandipidaja võib õiguse või väärtpaberi võõrandada avalikul enampakkumisel. Väärtpaber on iga dokument, millega on seotud mingi varaline õigus selliselt, et seda ei ole võimalik dokumendist eraldi teostada. Väärtpabereid ei saa käistleda kui tavalisi vallasasju, mille pantimise korral on pandipidajal õigus tagatud nõude mittetäitmisel nõuda rahuldust panditud väärtpaberite arvel. 2.2.5. Ehitise kui vallasasja pant Registerpandile kohaldatakse hüpoteegi kohta sätestatut, kui seaduses ei ole teisiti sätestatud. Registripidamise teatud mitteusaldusväärsuse tõttu ei ole seaduse kohaselt võimalik pandiõiguse heauskne omandamine. 2.2.6. Seadusjärgsed vallaspandiõigused 3. KINNISASJAÕIGUS 3.1. Kinnistusraamat
Nõuete tagamine võib põhineda: Isiklikul vastutusel (nt käendus, garantii) Tagatiseks on antud mingi ese (pandiese)- sel juhul räägitakse asjaõiguslikust tagatisest Pandiõiguse üldpõhimõtted: Pandiõigus on asjaõigus– kehtiv igaühe suhtes, pannakse kehtima nõude esitamisega On tagatisõigus– märatud ja seatud nõude tagamiseks On realiseerimisõigus– piiratud võim asja üle, väljendub õiguses asi realiseerida (asja kasutamise õigust pandipidajal ei ole (v.a. §288 –vastaval kokkuleppel)(asja kasutamise õigust pandipidajal ei ole (v.a. § 288 –vastaval kokkuleppel) Koormatud asja omanik (pantija)vastutab ainult panditud asjaga nõude ja selle tasumise eest. Soorituseks on kohustatud võlgnik. Pandiõigus on avalik– peab olema väliselt arusaadav (kinnisasja puhul – märge kinnistusraamatus, käsipandi puhul valduse üleandmine, registerpant –registreerimine seaduses ette nähtud registris)
6 kinnipidamisõigus - võlausaldaja peab kinni tema seaduslikku valdusse sattunud võlgniku asjad (seaduslik pandiõigus). 71. Kinnispant e hüpoteek. Kinnispant e hüpoteek. Kinnispant või tagatis, mis tagab võla tasumise või mõne teise kohustuse täitmise. Pandiese jääb omaniku kätte, aga pandipidajal on õigus reaaliseerida pandiese kindlate tingimuste esinemise korral. 72. Valduse mõiste. Valdaja. Valduse liigid. Valdus juriidilise mõistena on üks omandi elemente, mis tähendab isiku tegelikku võimu asja üle. Valdus on seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. Valdus loetakse seaduslikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Valdus võib olla heauskne või pahauskne
võimaluse võ-l ennast kaitsta. 10 p jooksul tuleb määrata istungi toimumise aeg. Otsustamine toimub kohtuistungil, kuhu kutsutakse ka võ. Peab olema nõuetekohaselt teatatud, kui ei ilmu, siis istungit see ei takista. Kui vu ei ilmu kohale, jäetakse rahuldamata. Siin kontrollitakse nõuet. Nõue peab olema: 1. olemas 2. teatud suuruses, § 15 lg 2 p 3 toodud suurused, AS puhul 200 tuh krooni, teiste äü-te puhul 40 tuh, teiste jur isikute puhul 10 tuh. Nõue ei tohi olla pandiga tagatud. Pandipidajal pole p menetlust vaja, on võimalik sissenõue, õigus saada müügist saadud raha. On osa on katmata pandiga, siis võib p men. Kas § 10 lg-s 2 nimetatud asjaolu olemas (mitte lihtsalt kirjas, nagu form kontrolli puhul). Piisav põhistamine- väh üks asjaolu peab olema, nõue ise peab ka muidugi olemas olema. Kõige keerulisem pr- nõude olemasolu. Kohus peab võtma seisukoha- mõtlema ennast korraks hagimenetlusse, kas oleks hagi rahuldanud? Kui jah, siis on nõue olemas
Käsipandi leping tuleb sõlmida kirjalikult, kui panditud asja väärtus ületab 500 krooni. Käsipant lõpeb tagatud nõude lõppemisel ja panditud asja hävimisel, aga ka siis kui pandipidajaks ja panditud asja omanikuks saab üks ja sama isik, kui panditud asi läheb välja pandipidaja valdusest ja ta ei saa asja tagasi nõuda ning kui pandipidaja tagastab pantijale asja või teatab pandist loobumisest. Üldjuhul ei ole pandipidajal õigust panti kasutada, kui pandilepingus pole ettenähtud teisiti. Panditud asi tuleb käsipandi lõppemisel pantijale tagastada. Registerpant Registerpandi puhul koormatakse vallasasja pandiga selliselt, et panditud asi jääb pantija valdusse ning pant registreeritakse seaduses sätestatud korras. Registerpandiga koormatakse patenti, kaubamärki, tööstusdisainilahendust, kasulikku mudelit, sorti,
Kuna registerpandi osas puudub teistsugune regulatsioon, peab vajalik asjaõiguskokkulepe olema nii nagu hüpoteegi puhul notariaalselt tõestatud. Kanne sisaldab pandipidaja nime ja registerpandi rahalist suurust. Pandikande muutmiseks või kustutamiseks on vaja nende isikute nõusolekut, kelle registrisse kantud õigust kande muutmine või kustutamine kahjustab. Kui registerpandiga tagatud nõuet ei täideta, on pandipidajal õigus nõuda sundtäitmist sundenampakkumise teel. Registerpandiga koormatud ese müüakse täitedokumendi alusel seaduses sätestatud korras avalikul enampakkumisel. Enne registerpandiga tagatud nõude sissenõutavaks muutumis sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt pandipidaja omandab registerpandiga koormatud eseme registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks, on tühine. Kommertspant Kommertspandiga saab koormata ettevõtjale kuuluvad vallasasjad selliselt, et panditud asjad jäävad
varem leidnud, et nõude tagamiseks seatud pandi realiseerimisel on pandipidaja kohustatud pantijale teatama tekkinud võlast ja täitemenetluse alustamise kavatsusest enne kohtutäituri vahendusel täitemenetluse alustamist, et pantija saaks vältida võla tasumisega enda omandi sundmüüki. Pandipidaja ei käitunud heas usus, kui ta ilma pantijatele teatamata pöördus kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks (Riigikohtu 17. märtsi 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-09, p 13). Pandipidajal võib tekkida kohustus VÕS § 115 lg 1 järgi hüvitada eelnimetatud rikkumisega pantijale tekitatud kahju (vt Riigikohtu 17. märtsi 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-8-09, p 14). Et ka käendaja saaks samuti enda õigusi efektiivselt kaitsta, peab kolleegiumi arvates hea usu põhimõttest tulenevalt pandipidaja teatama ka pantijaks mitteolevale käendajale oma kavatsusest asuda panti realiseerima, st kavatsusest algatada pandi realiseerimiseks täitemenetlus.
annaabi.ee 
