19 vahetus läheduses, ei ole ta pannud toime tegu, milles teda süüdistatakse. Oma seisukohti põhjendades heidab kassaator esiteks kohtule ette seda, et kohus ei ole võtnud arvesse kaebuses esitatud väiteid KarS §-le 30 vastava kohustuste kollisiooni kohta. Riigikohtu kriminaalkolleegium leidis, et PakS-e § 20 lõikest 2 ja 4 ei tulenegi kohustust võtta pandipakendeid vastu just kaupluses. Maakohus on otsuses märkinud, et osaühingul on kohustus võtta pandipakendeid vastu müügikohas või selle vahetus läheduses ning selle kohustuse täitmiseks on sõlmitud leping MTÜ-ga Taara Liit. Seega on kohus leidnud, et seadusest tulenevalt ei ole kohustust võtta pandipakendeid vastu kaupluse ruumes, vaid seda võib teha ka väljaspool kauplust, kuid selle vahetus läheduses. Kuna Keskkonnainspektsioonile 30. augustil 2005. a saabunud teate kohaselt oli taara
tervisekaitsenõuded ning sortimisele ja jäätmete kogumiskohtadele esitatavad nõuded. Jäätmete sorteerimise tulemusena saab materjale taaskasutada, millega hoitakse kokku loodusvarasid. Samuti toimiva jäätmekäitluse tulemusena satub keskkonda vähem tervistkahjustavaid ohtlikke aineid, kuna see hoiab looduse rohkem prügist puhtana. Jäätmeid ei saa jagada ainult tavajäätmed ja ohtlikud jäätmed. Jäätmete sorteerimisel saab üle anda ohtlikke jäätmeid, pandipakendeid,biojäätmeid, taaskasutatavat materjale (klaas, paber, papp, metall jms), pakendeid, suurjäätmeid, segaolmejäätmeid. Võimalus on valida pakendi-, paberi- ja papi- ning segaolmejäätmete konteineri vahel, mis on sildistatud ja eri värvidega, et lihtsustada jäätmete sorteerimist. [7] 5.2. Ohtlikud jäätmed Ohtlikud jäätmed põhjustavad ohtu keskkonnale (võivad reostada õhku, pinnast, pinna- ja
annaabi.ee 
