WHO ekspertide sõnul on praegu leviv linnugripp ohtlik ja tähelepanu vääriv vähemalt kolmel põhjusel. Esiteks on näha, et see suudab hüpata lindudelt inimestele. Teiseks on see osutunud väga tapjalikuks, kui on suutnud inimese nakatada Vietnamis nakatunud kaheksast inimesest kuus surid kiiresti. Kolmandaks ja kõige enam muret tekitavamalt võib linnugripi muundunud viirus hakata levima ka inimeselt inimesele. Seda pole veel tuvastatud, kui see aga aset leiab, kasvab pandeemiaoht järsult ning tagajärjed on kiired ka ilma tegeliku haiguse levikuta: reisikeelud, karantiinid, ravikulud, palavikuline vaktsiini väljatöötamine, selle tootmine, levitamine ja võib-olla juba aasta pärast peaaegu kasutuks osutumine, kui viirus on taas muutunud.
Sõjad ja poliitilised konfliktid on läbi ajaloo levitanud haigusi ja tõbesid, mis on levinud ka tsiviilelanike hulgas. Lisaks haigustele võivad konfliktides kasutatud relvad, eelkõige keemilised, bioloogilised ja tuumarelvad, tervist ohustada. Konfliktidele ja nendega seotud terviseriskidele lisaks on uuteks ohtudeks kujunenud haigusi tekitavad viirused. Tuntuimad on HIV/AIDS, ebola, BSE (hullu lehma tõbi), SARS ning linnu- ja seagripp. Viirustega, nagu linnugripp ja ebola, seostub pandeemiaoht, mille realiseerumisel oleks inimeste julgeolekule kohutavad tagajärjed. Seda eriti arengumaades ja nõrkades riikides, kus valitsusel pole piisavalt ressursse tervishoiu jaoks ja riik ei saa hakkama isegi tavaliste haiguste vastu võitlemisega. Samamoodi võib ärevust tekitada ametiasutuste ja ametnike tegevus selleks, et haiguspuhanguid vältida. Hea näide oli Egiptuse ametivõimude otsus 2009. aastal kõik riigi
annaabi.ee 
