Kunsti ajalugu
rituaalselt tähtis nelitis, mille ruudukujuline plaan kujunes omamoodi mõõtühikuks.
Ristiharud olid tavaliselt kumbki ühe ruudu suurused, samuti kooriosa, pealööv aga
moodustus kolmest või enamast ruudust. Nelitise kohal kõrgus massiivne ja võimas
nelitistorn. Nelitisest ida pool paiknev a kooriruumi põrand aga võis olla pikihoone põrandast
kõrgemal. Sest selle all asus krüpt. Viimane kujutas endast võlvitud hauakambrit ja
reliikviahoidlat, mis võis olla ka palvuskabeliks. Kiriku kooriosa lõpetas ümar või
polügonaalne apsiid, milles asus altar. Kooriruumi ümber võidi ehitada poolringis käik, mis
sai endale ka vastava nime kooriümbriskäik, sinna avanevaid kooriruumi ringina
ümbritsevaid kabeleid nimetati aga kabelipärjaks.
Kiriku pikihoone jaotati sammaste või piilaritega löövideks. Kesklööv oli tavaliselt kõige
laiem, selle seinad võisid olla jaotatud horisontaalseteks vöönditeks. Alumise korruse
annaabi.ee 
