Jumal, maailma kuningas.” • Loetakse kindlaid palveid minjan’is vähemalt kümnemehelises rühmas. • Palvetada võib igal ajal ja igas kohas, kuid kõikjal juudi maailmas on saanud sünagoog jumalateenistuse ja õppimise keskuseks • Kolm korda päevas käiakse korralistel jumalateenistustel, toimuvad õppetunnid • Ka kogukonna ametiruumid, ühiskondlikud ruumid ja külaliste toad • Naised ja mehed palvetavad eraldi • Naised võivad tähelepanu palvetamiselt kõrvale juhtida • Naised ei pea igapäevasest jumalateenistusest osa võtma, mehed peavad • Naiste kohus on hoida kodu ja kasvatada lapsi traditsioonide vaimus • Juudiks olemine kandub edasi emaliini pidi • Pühad • Sabat - iganädalane puhkepäev • Algab reede õhtul ja lõppeb laupäeva õhtul • Pühade aeg varjeerub ilmalikus kalendris, sest juudi kalendris on 354 päeva
vedelevad surnukehad kaeti kuni ühishaudadesse viimiseni ajalehtedega. Selliste tingimuste kiuste üritasid juudid siiski normaalset elu elada. Koolihariduse andmine jätkus, kuigi see oli keelatud. Noored üritasid kõigele vaatamata haridust omandada. Vaatamata selle, et sakslased pärast Poola okupeerimist sadu sünagooge maha põletasid, pidasid paljud juudid ikkagi kinni religioossetest traditsioonidest. Tihti oli see keelatud. Kui SS religioossest tegevusest teada sai, häbistati palvetamiselt tabatud juute mitmeti. Kui neid just maha ei lastud, lõikasid sakslased ära nende habemed või sundisid palveraamatute peale urineerima. 13 Sadade aastate vanused juudi ajaloo arhiivid Ida-Euroopas konfiskeeriti ja hävitati. Kui juute 1942. aastal getodest välja hakati saatma, kasutati mahajäänud raamatuid ja käsikirju küttematerjalina. Et moraalil mitte langeda lasta, jätkati muusika, kunsti ja teatri viljelemist. Näiteks tegutses
annaabi.ee 
