seejärel aga sundis üldse Pühtitsa ümbruskonnast ära kolima. Uus ajastu Pühtitsa piirkonna vaimulikus elus algab siis, kui Jumalasünnitaja Mäele rajatakse püha nunnaklooster. 15. Augustil 1891 avas krgestipühitsetud piiskop Arseni pidulikult Kuremäe Jumalaema Uinumise nunnakloostri. Kohal olid Eestimaa kindralkuberner vürst Sahhovskoi, Püha Sinodi ülemprokurör V. Sabler, aukülalised. Kokku oli tulnud hulgaliselt palvetajaid mitte ainult ümberkaudsetest küladest, vaid ka teistest kubermangudest. Jumalaema Uinumise kirikus peeti Jumalikku Liturgiat ja toimus ristkäik Jumalaema imettegeva ikooniga. Vastasutatud koguduse koosseisu kuulusid nunn Varvara ja kolm kuuletujat. Ent juba 1891. Aasta lpuks koosnes kogudus kahest halastajaest, 21 kuuletujast, 22 orbudekodu kasvandikust (neist kaheksa eestlannat). Elu oli algul üpris ränk, ning seepärast oli nende
esiotsas moraalsuse ja vooruslikkuse poolest. Religioosse ja ilmaliku elu kasvav ideoloogiline ja institutsionaalne eristumine sai piduriks munkluse edasisele laienemisele. Luterlik reformatsioon käivitas allakägu, mis tõi munkade kuldsete sajandite lõppu, kuid, vaatamata sellele, jäi keskaja inimene endiselt sügavalt usklikuks. Ilmikutest olid keskaja Euroopas senjöörid, kerjused ja sõjamehed. Ratsanikud ja rüütlid, kes kaitsesid relvade toel palvetajaid ja töötajaid. Rüütel oli teiste silmades kangelane, kes vapralt võttis osa turniiridest, kuid tema elus oli koht ka vägivalla ja röövretkede jaoks. Rüütel oli sarnaselt mungale kuradiga vaimuliku võitluse pidaja. Hiljem ilmus ka palgasõdur, kes võitles raha pärast. Keskajal olid veel kaupmehed, haritlased ja linnakodanikud, kes ilmusid tänu agarale linnastumisele, mille haripunkt oli 13. sajandil. Keskaja linnas valitses raha, domineeris kasumile
teaduskeskuseks. 1780. aastal hakkasid Indias ilmuma esimesed ajalehed, mis aitasid kaasa inglise keele ja euroopalike teadmiste levikule. Islamimaad Pärast Kalifaadi kokkuvarisemist jäi islamimaades nii ühiskonna- kui ka kultuurielu kiduma. See ei toimunud äkitselt ja seda polnud ka kohe kõikjal märgata. Islamiriikide valitsejad elasid edasi luksuses, Mekat ja teisi pühapaiku külastas endiselt palju palverändureid, moseed olid täis palvetajaid. Islami ranged dogmad, Koraani ja sunna sätted kammitsesid hariduse ja teaduse, kunsti ja kirjanduse arengut. Ka islami levik aeglustus. Moslemi kaupmehed ei suutnud võistelda Euroopa omadega. Uusi probleeme tõi islamiühiskonnale Euroopa ekspansioon ning kristliku tsivilisatsiooni globaalne levik uusajal. Islamimaailm avaldas sellele nii moraalset kui ka sõjalist vastupanu, püüdis kapselduda ja eemale tõrjuda kõike euroopalikku. Ja ometi tuli
«Sa tead, ma kannatan püha asja eest, anna mulle jõudu kannatada.» Tasakesi avanes uks. Kaunis palvetaja tegi, nagu poleks ta seda kuulnud, ja jätkas pisaraist lämmatatud häälel: «Oo, kättemaksja jumal, oo, armuline jumal, kas sa lased tõesti täide minna selle mehe hirmsatel kavatsustel?» Mileedi teeskles, nagu kuuleks ta alles nüüd Feltoni samme, ta tõusis välkkiirelt ja punastas, otsekui oleks ta piinlikkust tundnud, et teda tabati põlvitamast. «Ma ei taha segada palvetajaid,» ütles Felton tõsiselt, «ma palun teid, ärge laske ennast häirida!» «Kust te teate, et ma palvetasin, mu härra?» küsis mileedi nuuksetest lämmatatud häälega. «Te eksite, ma ei palvetanud.» «Mileedi,» ütles Felton ikka veel tõsiselt, kuid palju mahedamalt, «kas te arvate, et ma võtaksin endale õiguse takistada kedagi kummardamast oma jumala ees. Hoidku jumal! Pealegi kaunistab kahetsemine süüdlast. Olgu kuritegu missugune tahes, jumala