Rationalistidest kirikuõpetajad töötasid välja mitmeid projekte. Rahvaharidus: Tingimused hariduse omandamiseks olid tublisti halvenenud. Kooli oli napilt. Üritati vastu võtta koolikohustust. 1765. a võeti Liivimaa Maapäeval vastu koolikorraldusekava, mis nägi ette koolide rajamist igasse suuremasse mõisasse. Mõisnike vastuseisuga see siiski täit rakendust ei leidnud. Lugemisvara: Talurahvale mõeldud lugemismaterjal koosnes enamasti piiblist ja laulu- ja palveraamatutest. XVIII saj hakkas levima ka ilmalik kirjandus. Esimene maarahva kalender ilmus 1731. a, mis sisaldasid näpunäiteid põlluharimisest, ka arstimisest. Ehituskunst: Ainsana ehituskunstist tõuseb sellel ajal esile Kadrioru loss Tallinnas, mis rajati 1718. a. Sajandi teisel poolel võimaldas jõukusekasv rajada ka mõisaansambleid (Palmse mõis). 1770. a alustas Eestis võidukäiku klassitsistlik arhidektuur.(Toompea loss, Tartu raekoda, ülikooli hooned)
Ratsionalistid nägid ka ühiskonnahädades süüdi pärisorjust. Kaasajast andis kirjeldusi oma teostes meile Põltsamaa pastor Hupel. Rahvahariduse edendamiseks võeti vastu 1765 koolikohustus, mis täit rakendust ei leidnud, sest mõisnikud leidsid et põllutöö tegemiseks pole vaja haridust. Koole ei pidanud rajama vaid kihelkonda vaid ka suurematesse mõisatesse. Kesinate kooliolude tõttu loeti kodus. Lugemismaterjal koosnes peamiselt lauluraamatutest ja palveraamatutest, ka piibel. 1731 ilmus esimene maarahva kalender. Populaarsed olid ka Willmanni juturaamatud. Ehituskunsti areng taandus samuti pärast põhjasõda, sajandi esimese poole ehitistest paistab silma vaid Tallinna Kadrioru loss. Sajandi teisel poolel võimaldas jõukuse kasv ehitada ka mõisaansambleid, nt palmse mõis Lahemaal.1770. aastatel alustas uus stiil- klassitsism, mille järgi on kujundatud nt Toompea loss, tartu raekoja
annaabi.ee 
