Soome kirjanduse ajalugu
kindlustati jahiõnne, kaitsti karja kiskjate ja nälja eest. Loitsudes on nähtavad kirikuvannete ja
-õnnistuste struktuurimudelid; abi ja jõudu paludes pöörduti lisaks Väinämöisele ja
Lemminkäisele katoliku pühakute, Jeesuse ja ennekõike emakese Neitsi Maarja poole.
Tähelepanuväärsed on nö sünnitusloitsud, selgitades nt raua, tule, pakase, ussi, karu, hundi
või katku algupära, usuti kahjulikku nähtust sattuvat loitsija meelevalda, tema käsualuseks.
Kristlikest palveloitsudest ürgsemaks loitsutüübiks on peetud meelitusi, loitsu objekti
sõbralikult keelitavaid kõnetlusi; nende vastandiks karmid ja teotavad manamised. Vanimad,
kõige laiemalt levinud meelitused on suunatud kaladele ja väikestele jahiloomadele. Loitsud
on oma parimas osas värvikas luule, taudiloitsud võivad olla deemonlikult kirglikud ja
ahistavad, karjaloitsudes ja jahiloitsudes sisaldub aga värsket vaba õhu luulet.
Karujahi ja karupeietega liituvad runod
annaabi.ee 
