Eesti haritlaste esimese põlvkonna teke 3.Koolihariduse levik 4.Kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerimine 5.Kommunikatsioonivõrgu avardumine ehk rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Eesmärk-emakeelse rahvahariduse edendamine,rahva kultuuriharrastuste toetamine,silmaringi laiendamine. Liidrid: 1.J.V.Jannsen- ajaleht Eesti Postimees1864, Perno Postimees1857, lauluselts Vanemuine1865, Üldlaulupidu1869. 2.Köler-aitas 1864 Eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda keiser AleksanderII palge ette. 3.L.Koidula-abiline ajalehes, näitemäng Saaremaa onupoeg 4.J.Hurt- Eesti Aleksandri kooli president, Eesti kirjameeste seltsi president, mõõduka suuna esindaja. 5.C.R.Jakobson-kirjutas kooliõpikuid, 3isamaakõnet, ajaleht Sakala. Seltsid- eesti Üliõpilaste selts, Põllumeeste selts, Laulu ja mänguseltsid(vanemuine, estonia) Venestamine- riigikeel+õppekeel vene keel, tsensuur,
Holstre Palvekirjade ja taluperemees nõudmiste koostaja Luuletaja ja talurahva- Osav kõnemees ja liikumiste agitaator. tegelane Johann Köler (1826-1899) Maalikunstnik, poliitik ja ärkamisaja suur tegelane Palvekirjade kampaania Leidis aset 1864. aastal. Loodeti tõmmata tähelepanu siinse talurahva probleemidele. Selleks läkitati koos palvekirjaga Peterburi 23-liikmeline delegatsioon. Soovid Kindlate maa- ja rendihindade kehtestamine Teoorjuse lõpetamine Ihunuhtluse kaotamine Üheõiguslus teiste seisustega Eesti keele tarvituselevõtt kohtutes ja ametiasutustes saksa keele asemel Tagajärg Ärakuulamine muutus ülekuulamiseks. Adam Petersonile mõisteti aasta vanglakaristust. Kasutatud materjalid www.keila.edu.ee/~sandral/11.klass /..
Akadeemia poolt professori tiitel J.Köler ja rahvuslik liikumine I · Kuigi elas Peterburis oli eestimaa asjadega hästi kursis · 1864 maalis F.R.Kreutzwaldi portree ja feodalismi vastase teose "Ärkamine nõidusunest" · Teda peetakse rahvusliku liikumise demokraatliku suuna juhiks J.Köler ja rahvuslik liikumine II · 1864. aastal toimus tema isatalus tähtis ,,Lubjasaare koosolek", kus otsustati saata keisri Aleksander II juurde saatkond palvekirjaga · Oli mitme rühmituse liige · 1882 aastal, peale J.Hurda surma sai temast rahvusliku liikumise juht Looming I · Autoportree. Õli. 1859 · "Tütarlaps allikal" · "Eeva granaatõunaga" · "Ketraja" ("Katkenud lõng") · "Truu valvur". Õli. 1878 · "Ärkamine nõidusunest" · "Hiiu naised kaevul" Looming II · Tallinna Kaarli kiriku apsiidimaal ,,Tulge minu juurde kõik, kes teie vaevatud ja koormatud olete,
ning kutseoskuste omaduste soodustamine. Esmaseks sihiks oli eestlaste kultuuriühtsuse kujundamine, kuna poliitilised eesmärgid tõusid päevakorrale alles sajandivahetusel. Tartus oli rahvusliku liikumise eestvedajateks 1864. aastal Johann Voldemar Jannsen, kes hakkas seal välja andma ajalehte Eesti Postimees. Johann Köler ( keisri õuemaalija), kes aitas 1864. aastal Eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda keiser Aleksander II palge ette. Viljandimaa talupojad mõtlesid rajada eestikeelse kooli, mis oleks pühendatud keiser Aleksander I-le kui talurhva vabastajale. Kooli rajamiseks korraldati korjandusi, näitusi, kontserte ning teatrietendusi. Üle Eesti rajati kihelkondades Aleksandrikooli komiteed ning valdades nende abikomiteed, mis eriti aktiivselt tegutsesid Lõuna-Eestis. 1871. aastal loodi Tartus peakomitee.
,,koit ja hämarik" ,,kalevipoeg ja sarvik" Tegi ka arvukalt portreesid. ,, georg lurihh" figuur ( ,,atleet") Allegoorilised teosed kerkivad esile mereainelised figuurid, tuntuim on ,, laeva viimne ohe" ,,merehelinate kuulaja" ,,laine ainuke suudlus" ,,igavesti võidutsev armastus" ,, lüüriline muusika" Peterburis elades sai rohkesti dekoratiiv kunsti tellimusi( raam Kööleri maalile) mis kingite Tsaar Aleksander III kroonimisel Eesti Kirjameeste seltsi poolt, anti koos palvekirjaga. Nefski prospektil asuv ,,dom knigi" fassaadi kaunistused naisemees figuurid. Troiski silla marsi väljaku poolsele osale püstitatud graniit obeliskide ja nende pronks kaunistused.20. saj. Algul hakkas looma monumente ,, Russalka" avasti 7. Sept. 1902. 1893- hukkus vene soomuslaev Russalka teel Tallinnast Helsingi tormis. Hukkus 175 inimest . Upatud laevade monument Sevastoopolis 1904.-türklased ründasid Sevastooplit. Grimmis vesineitsi 1887 Pärnus-Lydia Koidula-1929
Roomas ja Pariisis aastaid elades omandas Köler liberaalse-radikaalse maailmavaate ja suhtus soojalt oma rahva kannatustesse. Ja tänu sellele võib Kölerist rääkida kui eesti rahvusliku liikumise juhist - demokraatliku suuna juhist. Köler oli rahvusliku ärkamisaja esimese puhangu palvekirjaliikumise - üheks keskseks kujuks. Tema eestvedamisel toimus 1864. aastal isatalus tähtis ,,Lubjasaare koosolek", kus otsustati saata keisri Aleksander II juurde saatkond palvekirjaga, milles juhiti tähelepanu üle jõu käivatele maksudele ja kohalike võimude omavolitsemisele. Neil aastail oli Köler mitmel korral Peterburis eesti talupojadelegatsioonide juhendaja, kui need palvekirjade- ja reformiettepanekutega valitsuse poole pöördusid. Eesti rahvusliku liikumise kõrgajal koondas Köler enda ümber Peterburi patriootide radikaalse tuumiku ning osales paljudes rahvusliku liikumise üritustes. Köleri ümber
Köler oli poliitikamees, kes Venemaal elades "molberti tagant pinda sondeeris". Mees, kes "Eesti asja" ka Peterburis tahtis ja julges ajada ning kellele oli tähtis rahva käekäik, kelle hulka ta ise kuulus. Köler oli rahvusliku ärkamisaja esimese puhangu palvekirjaliikumise - üheks keskseks kujuks. Riskeerides vabadusega, toimus just tema eestvedamisel 1864. aastal tema isatalus tähtis ,,Lubjasaare koosolek", kus otsustati saata keisri Aleksander II juurde saatkond palvekirjaga, milles juhiti tähelepanu üle jõu käivatele maksudele ja kohalike võimude omavolitsemisele. Pärast Carl Robert Jakobsoni surma 1882. aastal langeski rahvusliku liikumise juhtimise ränk koorem Johann Köleri õlgadele. Vaatamata pikaajalisele elamisele Peterburgis ei venestunud Köler kunagi hingeliselt, vaid jäi südames ja tegudes alati truuks Eesti maale ja rahvale ning tegi kõik temast sõltuva, aitamaks kaasa maarahva vabanemisele baltisaksa parunite omavoli alt.
Rahvuslik ärkamisaeg ja venestus (Johann Köler- aitas 1864. aastal Eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda keiser Aleksander II palge ette. 1871- loodi Tartus Peakomitee) Rahvusliku liikumise eeldused ja sihid Eesti rahvuse väljakujunemise eeldused: o Eesti ala majanduslik arenemine o Eesti haritlaste esimese põlvkonna teke o Koolihariduse levik o Kohaliku põliselanikkonna omaalgatuslik organiseerumine o Kommunikatisioonivõrgu avardumine o Rahva kultuurilise aktiivsuse tõus Rahvusliku liikumise esmased eesmärgid:
juhist. Köler oli poliitikamees, kes Venemaal elades "molberti tagant pinda sondeeris". Mees, kes "Eesti asja" ka Peterburis tahtis ja julges ajada ning kellele oli tähtis rahva käekäik, kelle hulka ta ise kuulus. Köler oli rahvusliku ärkamisaja esimese puhangu palvekirjaliikumise - üheks keskseks kujuks. Riskeerides vabadusega, toimus just tema eestvedamisel 1864. aastal tema isatalus tähtis ,,Lubjasaare koosolek", kus otsustati saata keisri Aleksander II juurde saatkond palvekirjaga, milles juhiti tähelepanu üle jõu käivatele maksudele ja kohalike võimude omavolitsemisele. Neil aastail oli Köler mitmel korral Peterburis eesti talupojadelegatsioonide juhendaja, kui need palvekirjade- ja reformiettepanekutega valitsuse poole pöördusid. Eesti rahvusliku liikumise kõrgajal koondas Köler enda ümber Peterburi patriootide radikaalse tuumiku ning osales paljudes rahvusliku liikumise üritustes. Köleri
27. J. Hurt ja tema tegevus. – Temast sai tuntud kõnemees, („Kui me ei saa suureks arvult, saagem suureks vaimult!”) 28. C.R.Jakobson ja tema tegevus. – Sakala toimetaja, propageeris karskusideid, 1868 isamaakõne Vanemuise seltsis eestlaste valguse,- pimeduse- ja koiduajast. Sihiks oli jõukama talupoegkonna huvide eest seismine. 29. J.Köler ja tema tegevus. – Peterburis õuemaalija, aitas 1864 a. Eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda keiser Aleksander II palge ette, 30. Mõõdukas ja radikaalne tiib, nende lahkhelid. – Lahkhelid : Hurdale oli vastuvõetamatu Jakobsoni kirikuvastasus. Hurdal pingestusid suhted sakslastest ametikaaslastega, kes eesti meelset kirikuõp. boikoteerisid. Jakobson pööras tülli ka Jannseniga, süüdistades teda vanameelsuses ja koostöös sakslastega. Asus jõuliselt tugevdama oma positsioone rahvuslikes organisatsioonides. 31. Vene tsaarid ja nende seos Eesti sündmustega
Kergenes nii talupoegade kui ka tööliste olukord, nõrgenes rahvuslik rõhumine ja laienesid poliitilised õigused. V. reformidest kõige olulisem oli agraarreform, mille eesmärk oli vene maaelu ümber korraldada, et tekiksid iseseisvad talud. SOOME VENEMAA KOOSSEISUS Soome saadeti kindral Nikolai Bobrikov. Tema ettepanekul andis Nikolai II 15.veeb.1899.a välja veebruarimanifesti, mis tühistas enamiku Soome. senistest privileegidest. Pöörduti avaliku palvekirjaga Nikolai II poole, aga V. keskvõim jätkas venestamist. 16.juun.1904.a tulistas üks aktivist Eugen Schauman Helsinkis Bobrikovi, kes järgmisel päeval suri. Schauman lasi end sündmuskohal maha. 1906.a toimusid Soomes parlamendivalimised, kus esimesena Euroopas said osaleda ka naised. Revolutsiooni mahasurumise järel tabas Soomet uus venestamine. BALTI KUBERMANGUD 20.SAJANDI ALGUL Rahvaarv kasvas ja tööstuse areng suurendas järsult linnaelanike osatähtsust
aastal Tartus asutatud teater. Korraldas mitu laulupidu. Teatrietendused. I laulupidu toimus 1869. aastal Tartus. 1000 pillimeest ja lauljat. Kasvatas ühtekuuluvustunnet. Rahvusliku liikumise algus: Köler, Jakobson, Jannsen, Hurda Olulised rahvusliku liikumise keskusteks kujunesid Tartu, Peterburi, Viljandimaa. Tartus oli eestvedajateks postipapa Johann Voldemar Jannsen, kes hakkas välja andma ajalehte Eesti Postimees. Johann Köler, kes aitas eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda keiser Aleksander II ette. Mõte rajada eestikeelne kool, mis oleks pühendunud keiser Aleksander Ile kui talurahva vabastajale. Jakob Hurt rahvusliku liikumise tunnustatud juht. Hurt oli usulise kasvatusega. Temast sai usuteaduskonna õpilane. Lõi kaasa Vanemuise seltsi tegemistes. Temast sai tuntud knemees. 1870. aastal tuli vläja seisukohaga "eestlased peavad vaimult suureks saama ". Otepää kirikuõpetaja
suuna juhist. Köler oli poliitikamees, kes Venemaal elades "molberti tagant pinda sondeeris". Mees, kes "Eesti asja" ka Peterburis tahtis ja julges ajada ning kellele oli tähtis rahva käekäik, kelle hulka ta ise kuulus. Köler oli rahvusliku ärkamisaja esimese puhangu palvekirjaliikumise - üheks keskseks kujuks. Riskeerides vabadusega, toimus just tema eestvedamisel 1864. aastal tema isatalus tähtis ,,Lubjasaare koosolek", kus otsustati saata keisri Aleksander II juurde saatkond palvekirjaga, milles juhiti tähelepanu üle jõu käivatele maksudele ja kohalike võimude omavolitsemisele. Neil aastail oli Köler mitmel korral Peterburis eesti talupojadelegatsioonide juhendaja, kui need palvekirjade- ja reformiettepanekutega valitsuse poole pöördusid. Eesti rahvusliku liikumise kõrgajal koondas Köler enda ümber Peterburi patriootide radikaalse tuumiku ning osales paljudes rahvusliku liikumise üritustes
Liikumise algus-algas rahvusliku agitatsiooniga, mille põhisisuks oli sisendada rahvale, et ,, eestlane on olla uhke ja hää" . Hakati käsitlema kui eetilist kohustust. Olulised keskused kujunesid 1860 aastal tartu, peterburi ja viljandimaa. Tartus oli eestvedajaks 1864 J.V. Jannsen, kes hakkas seal välja andma ajalehte Eesti Postimees. Patriootide silmapaistvaim esindaja oli keisri õuemaalijaks tõusnud Johann Köler, kes aitas 1864 aastal Eesti talupoegade delegratsioonil oma palvekirjaga jõuda keiser Aleksander II palge ette. Üle eesti rajat kihelkondades Aleksandrikooli komiteed, ning valdades nende abikomiteed, mis eriti aktiivselt tegutsesid Lõuna Eestis. Kogu ürituse juhtimiseks ja koordineerimiseks loodi 1871. Tartu Peakomitee. Hurt-(1839-1907)lõpetas usuteaduskonna,pärit Himmastest. 70ndatel rahvusliku liikumise etteotsas. Eestlastele püstitatud ül:saada suureks vaimult. Mõnda aega töötas
sajandivahetusel. Liikumise algus Eestlaste kaasamine rahvuslikku liikumisse algas eelkõige rahvusliku agitatsiooniga (põhisisuks oli ,,Eestlane olla on uhke ja hää"). Olulisteks rahvusliku liikumise keskusteks kujunesid 1860. Aastatel Tartu, Peterburi ja Viljandimaa. Tartus Eestvedaja Jannsen (Hakkas väja andma Postimeest). Johann Köler aitas 1864. Aastal Eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda Aleksander II palge ette. Viljandimaa talupoegadelt pärines mõte rajada eestikeelne kool, mis oleks pühendatud keiser Aleksander I-le, kui talurahva vabastajale. Üle Eesti rajati kihelkondades Aleksandrikooli komiteed ning valdades nende abikomiteed. Kogu ürituse juhtimiseks loodi 1871. Aastal Tartus Peakomitee. Jannsen Tähtis rahvusliku liikumise tegelane, kes asutas Perno Postimehe ning Eesti Postimehe, millega levitas ärkamisaja meelsusi rahva hulgas Seltsiliikumine
juhist. Köler oli poliitikamees, kes Venemaal elades "molberti tagant pinda sondeeris". Mees, kes "Eesti asja" ka Peterburis tahtis ja julges ajada ning kellele oli tähtis rahva käekäik, kelle hulka ta ise kuulus. Köler oli rahvusliku ärkamisaja esimese puhangu palvekirjaliikumise - üheks keskseks kujuks. Riskeerides vabadusega, toimus just tema eestvedamisel 1864. aastal tema isatalus tähtis ,,Lubjasaare koosolek", kus otsustati saata keisri Aleksander II juurde saatkond palvekirjaga, milles juhiti tähelepanu üle jõu käivatele maksudele ja kohalike võimude omavolitsemisele. Neil aastail oli Köler mitmel korral Peterburis eesti talupojadelegatsioonide juhendaja, kui need palvekirjade- ja reformiettepanekutega valitsuse poole pöördusid. Eesti rahvusliku liikumise kõrgajal koondas Köler enda ümber Peterburi patriootide radikaalse tuumiku ning osales paljudes rahvusliku liikumise üritustes. Köleri
Mida halvemini läheb valitsusel, seda õnnelikum on rahvas. 1905. aastal puhkeb revolutsioon, kõik eelpool toodud põhjused, millele lisaks ka kaotus Vene-Jaapani sõjas. Põhinõuded on: kutsuda kokku asutav kogu ja luua põhiseadus. 1905. aasta algab massiliste streikidega Peterburis. Riigivõim on passivne ja otsustusvõimetu. Asja hakkab suunama katolik kirik. Leitakse, et tsaar on hea, aga vahepealsed võimumehed mehed halvad. 9. jaanuar minnakse palvekirjaga Talvepaleesse, tsaari pole aga kohal ning rahva pihta avatakse tuli. Seda nimetatakse Veriseks pühapäevaks. Mäss läheb tõusujoones kuni 15. oktoobrini, siis toimub üldstreik, mis haarab raudtee, elektrijaamad, telegraafi jt. Elu seiskus täielikult. Tsaar annab rahvale Manifesti 17. oktoobril, millega lubatakse poliitilised õigused (parteide moodustamine) ja riigiduuma. Liberaalid loovad Konstitutsioonilise Demokraatliku partei (KD), selle liikmeid hakatakse kutsuma kadettideks
Olulisteks rahvusliku liikumise keskusteks olid Tartu, Peterburi ja Viljandimaa. Tartus oli rahvusliku liikumise eestvedajaks Johann Voldemar Jannsen, kes hakkas seal välja andma ajalehte Eesti Postimees. (1857.a Perno Postimees) Eesti olude suhtes ei jäänud ükskõikseks ka need, kes olid suutnud teha karjääri Peterburis. Peterburi patriootide silmapaistvaim esindaja oli Johann Köler, kes aitas 1864.a Eesti talupoegade delegatsioonil oma palvekirjaga jõuda Alkesander 1. palge ette. Palvekirja taga seisid peamiselt Viljandimaa ärksamad esindajad. Nendelt pärines ka mõte rajada eestikeelne kool, mis oleks pühendatud keiser Aleksander 1. 1870.aastate algus oli rahvusliku liikumise tõusuajaks.Loodi mitmeid seltse ja organisatsioone. Sel ajal kerkisid esile ka rahvusliku liikumise juhid Jakob Hurt ja Carl Robert Jakobson. Jakob Hurt(Põlvamaa)- temast sai Tartu Ülikooli usuteaduskonna üliõpilane, hakkas huvi tundma filoloogia,
sisendamine, et ,,eestlane on olla uhke ja hää". Rahvusliku liikumise keskusteks kujunesid Tartu, Peterburi ja Viljandimaa. Tartus oli liikumise eestvedajaks Jannsen, kes hakkas välja andma Eesti Postimeest, tema kandis ka üldlaulupeo juhatamist. Tema tütar Lydia Koidula aitas teda kõikides asjaajamistes, nende perekonna algatusel loodi ka Vanemuise Selts. Peterburis jäi silma õuemaalija Johann Köler, kes aitas Eesti talupoegadel palvekirjaga keisrini jõuda. Tekkis mõte luua eestikeelne kool pühendusega Aleksander I-le. Kooli rajamiseks koguti raha, korraldati kontserte ja näidendeid. Üle eesti rajati kihelkondades Aleksandrikooli komiteed ning valdades nende abikomiteed. Kogu ürituse juhtimiseks loodi Tartus Peakomitee. Rahvuslike ideede levikule aitas kaasa ka seltsiliikumine. Esimesi oli nt Tartu asutatud Vanemuine (1865) ja Tallinnas Estonia(1866). Vanemuine korraldas laulupidusid
lagedaks, näljahäda). Sõnastust hakati käsitlema kui kuninga provotseerimine ja majesteedi solvang. Kiri ka avalikustati. Tehti korraldus, et liivimaalased pidid tulema uuele maapäevale, nõudis, etallkirjad tuleks tagasi võtta. Hirmus, milles hastfer suutis majesteedi solvavimst kirjeldada, mitmed võtavad oma allkirja tagasi. Patkuli allkiri jääb alles kuna ta ei tule Maapäevale, ei ole ka teatanud et loobub. Hastfer soovis kõiki dokumente, mis palvekirjaga on seot. Hastfer saatis maapäeva laiali ja keelas edaspidised kokkusaamised. Viimane asi, mis Hastfer teatas, oli et kuningas ootab neid ninamehi ( 4 venda) Stockholmi, kus tuleb kohus. 4 tüükki stockholmi teele astusid, sh ka Patkul. Patkul oli karismaatiline tegelane nende perekond ammune perekond aga peapiiskoplik. Sünd 1660 a Stockholmis, tema isa oli sel ajal Stockholmis vangistatud kuna oli Liivimaal maanõunikest, keda süüdistati riigireetmises. Patkuli eest mitmed eeskstijad.
«Kuidas teda päästa?» Gringoire vastas: «Aulik õpetaja, ütlen teile: «'' padelt», mis türgi keeles tähendab: «Jumal on meie lootus.»» «Kuidas teda päästa?» kordas Claude mõtlikult. «Kuulge, õpetaja, mul on fantaasiat. Küll mina juba mõne tee ja abinõu leian. Mis oleks, kui kuningalt armu paluda?» «Louis Xl-lt? Armu?» . «Miks mitte?» «Katsu tiigri suust konti kiskuda.» Gringoire hakkas uusi abinõusid otsima. «Hüva! Olgu. Tahate, ma pöördun ämmamooride poole palvekirjaga, et tüdruk on rase?» Preestri aukuvajunud silmad lõid sädelema. «Rase? Häbematu! Kas sul on siis midagi teada?» Preestri nägu nähes kohkus Gringoire ja ütles kähku: «Ah ei, igatahes mitte minul! Meie abielu oli fiktiivne, foris-maritagium. Minusse see ei puutu. Kuid asja saaks niiviisi edasi lükata.» «Lollus! Häbi! Pea suu!» 2 2 5 «Asjata vihastute,» pomises Gringoire. «Asja edasilükkamine ei tooks kellelegi kahju ja
annaabi.ee 
