Palsameerimine minevikus ja tänapäeval Muistses Egiptuses võis surnukeha palsameerimise viis sõltuda perekonna ühiskondlikust seisundist. Jõukas pere võis ilmselt valida järgmise protseduuri: aju eemaldati metallinstrumendi abil ninasõõrmete kaudu. Seejärel töödeldi kolpa vastavate rohtudega. Järgnevalt võeti välja kõik siseorganid peale südame ja neerude. Kõhukoopasse sisse pääsemiseks tuli kõht lahti lõigata, mida peeti aga patuks. Palsameerijad valisid
Mumifitseerimisprotsessil on kaks etappi. Esiteks, keha balsameerimine. Siis keha pakkimine ja selle matmine. Slaid2 Esiteks, viiakse tema keha telki mida kutsutakse 'ibu' ks või 'puhastuskohaks'. Seal palsameerijad pesevad ta keha hästilõhnava palmiveiniga ja loputavad ta Niiluse veega. Slaid3 Üks palsameerijatest teeb keha vasakusse poolde sisselõike ja eemaldab paljud siseorganid. Nende eemaldamine on oluline kuna need on esimesed asjad kehas, mis hakkavad lagunema. Maks, kopsud, kõht ja seedeelundid pestakse ja pakitakse kristallsooda sisse, mis kuivatab need. Südant välja ei võeta kuna arvatakse, et see on intelligentsuse ja tunnete keskmeks ja inimene vajab seda ka hauataguses elus. Pika konksuga purustatakse aju ja tõmmatakse see ninakaudu välja. Slaid4 Keha on nüüd lõpuks kaetud ja täis topitud kristallsoodaga, mis selle ära kuivatab. Kõik vedelikud ja kaltsud(riideräbalad) palsameerimisprotsessist hoitakse alles ja maetakse koos kehaga. Slaid5 40 päeva pära
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pyt
välja saamiseks kasutati metallist pikka varrast ja lusikat. Seejärel tehti räninoaga kõhu vasakule poolele sisselõige, et saada kätte magu, soolestik, maks ja kopsud, mis esialgu säilitati kristallsoodas ning seejärel kanoopidesse paigutati. Süda jäeti sisse, sest usuti, et seda võib hauataguses elus vaja minna. Kui keha tühi, täideti sisemus aromaatsete ainetega, misjärel kaeti keha kristallsoodaga ja jäeti 40 päevaks kuivama. Neljakümne päeva pärast surnu pesti ning sisemus täideti vaigu ja lõuendiga. 3 Pärast seda mähiti muumia lõuendisse, mille kihtide vahele pandi erinevaid amulette, mis teda hauataguses elus kaitsema pidid. Näole pandi mask. Kui see tehtud, mähiti laip veel kord sidemetesse. 1.3.Matmine Matmine oli pidulik igas ühiskonna klassis. Saatjateks olid tavaliselt teenijad ja salk naissoost leinajaid, kes kandsid hauapanuseid
Abielludes säilitas vara, lahutuse korral pretendeeris varale. · Naised valdasid sageli kirja, olid madalamatel riigiametnike seas. · Valitsejal palju naisi, kelles üks oli peanaine, teistest tähtsam. · Joodi õlut, söödi teravilja kakukesi, kala. · Liigsöömist esines vaid rikaste juures. Matusekombestik : · Sureb ainult keha, mitte hing (Ba), alles jäävad nimi (Ren) ja teisik (Ka). · Surnukeha palsameerimine: eemaldatakse aju ja elundid. Kõhuõõs täidetakse vürtsidega. · Matuserituaalid- surmajärgne elu vaid neile, kes ära saadetud kohaste rituaalidega. · Mumifitseerimine- ilma kehata ei ole surmajärgne elu võimalik. · Kujud- anti kaasa juhuks kui muumia hävib. · Maalingud- stseenid elust, et elu jätkuks. · Maagilised loitsud- sisaldasid õpetussõni surmariiki pääsemiseks ja seal käitumiseks. Jumalad :
saadakse papüürus-lõikeheinast. Õpiti valmistama 4000 aastat eKr, Vana-Egiptuse tähtsaim ekspordiartikkel vaarao nimetus Vana-Egiptuse kuningale noom haldusüksus Egiptuses hierarhia astmeline süsteem erinevate asjade organiseerimiseks. Tavaliselt püramiidi kujuga, kus alumisel astmel on vähemtähtsad ning tipus väga tähtsad asjad. (ühiskonna hierarhias all orjad, üleval vaaraod jne) püramiid vaaraode hauaehitis muumia palsameeritud surnukeha sarkofaag kivist kirst, kuhu pandi näiteks vaaraode muumiad paarperekond Egiptuse tüüpiline perekonnamudel, mis koosnes mehest, naisest ja nende alaealistest lastest. Hieroglüüf - Egiptuse kirjamärk (piltkirjast välja kujunenud, sarnaneb sellele) tempel Egiptuses jumalatele rajatud maapealne koda, kus inimesed nende eest hoolt kannaks. Nelinurkne ehitis, muust maailmast eraldatud kõrge müüriga Tsikuraat kaitsejumala astmiktempel Mesopotaamias
,,Muumiate saladus" Renate Germer Raamatu kokkuvõte Egiptust seostame kindlasti püramiidide, vaaraode ning muumiatega. Otsustasin selle raamatu kasuks, sest tahtsin teada, kuidas egiptlased mumifitseerisid inimesi, miks seda tehti jne. Sõna ,,muumia" tuleb pärsia keelest ja tähistab sealt mustjat maapigi või bituumenit, mida juba ammustel aegadel kasutati meditsiinis. Peeneks jahvatud muumia muutus alles 13. sajandist ihaldusväärseks ravimiks. Vanaegiptuse muumia oli nähtavasti ,,kohustuslik" iga hästi varustatud apteegi jaoks. Jahvatatud muumiat hinnati väga kõrgelt ja seda on ka näha sellest, et Prantsusmaa kuningas kandis endaga kaasas alati muumiapakikest, et vigastuste korral ravivahend kohe käepärast oleks. Teine muumiate majandusliku kasutamise tee oli paberi valmistamine nende lõuendmähisest. Seda paberit ei kasutatud väga kaua, aga selle eesmärgil p
maailmakorraldus Maat. Süda, millel ei lasunud pahategusid oli Maadist kergem ja siis sai surnule osaks igavene elu. Kaalus aga patune süda Maadi üles, langes surnu saagiks õgijale, kes ühendas endas jõehobu ja krokodilli kõige hirmuäratavamaid omadusi. Usk surmajärgsusesse: usuti, et surnu jätkab oma elu enamvähem tavapärasel viisil ka peale surma. Seda aga ainult siis kui surnule said osas matuserituaalid, mis tema keha säilitasid. Surnukeha mumifitseerimine- spetsiaalne töötlemine selle paremaks säilimiseks moodustaski Egiptuse matuserituaalide keskse osa. Matusetseremoonia algas surnu väljakandmise ja palsameerimismajja toimetamisega. Palsameerimine ehk muumia valmistamine oli aega ja täpsust nõudev protseduur. Surnu siseelundid ja peaaju eraldati, kehal lasti 70 päeva soodaga immutatult kuivada. See salviti sisse aromaatsete õlidega ja mähiti hoolikalt valgesse linasesse riidesse. Nii oli muumia valmis. Et muumiat
saaksid neid kasutada Osirise kuningriigis. Aja jooksul muutus preestrite võim järjest suuremaks, kes kuulutasid vaarao jumaluseks. Uue Riigi ajast peale oli preesterkond kõikvõimas. Nende hooleks jäid kõik kultusega seotud toimingud: Matuserongkäigu vastuvõtmine Niiluse kaldal, surnute palsameerimine, surnu sulgemine hauakambrisse ja isegi kõikide orjade surmamine, kes olid teadlikud vaarao matusepaigast. Palsameeritud surnukeha paigutati kõigepealt puidust kirstu ja seejärel kivist surnukirstu e sarkofaagi. Laibad muudeti palsameerimise tagajärjel muumiateks. Sissemähitud muumia näole pandi mask, mis võis olla ka kullast, et Ba teaks, kelle kehasse ta tagasi pöörduma peab. Sarkofaagi kaanele raiuti vaarao portreekujutis. Vana-Egiptuse lõpuaastail asetati surnukehade silmaavadele elutruud kullast silma kujutised. 16. sajandil kasutati jahvatatud muumiaid Euroopas arstiteaduses. Üks Prantsuse kuningas kasutas
talupojad- maa harimine, niisutussüsteemide rajamine, püramiidide/templite rajamine 5. käsitöölised- kindlad kohustused 6. orjad Orjus: -kohustuste täitmatajätmise eest (talup. Käsit) võõramaise päritoluga vangid. Kasutati mitmesugustel töödel vaarao ja ülikute majapidamises, suurtel riiklikel ehitamistel ja isegi sõduritena Religioon: polüteism- palju jumalate kultus. Preestrid kujutndasid egiptlaste vaimuelu ja mõttemaailma. Surnukehade mumifitseerimine spetsiaalne töötlemine selle paremaks säilitamiseks. Palsameerimine- muumia valmistamine Kultuur: hieroglüüfid 4-3 a.t. (poliitiliste ja religioosse sisuga tekstides) Hieraatiline kiri (igapäevaselt), päikesekalender, geomeetria, arstiteadus, mastaba, astmikpüramiid (2650 ekr), püramiidid (27 saj ekr), kaljuhauad 818 saj ekr), kaljutemplid, portreekunst, pinnakunst
· Perepea oli mees, naisel oli õiguseid. Abielludes säilitas vara, lahutuse korral pretendeeris varale. · Naised valdasid sageli kirja, olid madalamatel riigiametnike seas. · Valitsejal palju naisi, kelles üks oli peanaine, teistest tähtsam. · Joodi õlut, söödi teravilja kakukesi, kala. · Liigsöömist esines vaid rikaste juures. Matusekombestik : · Sureb ainult keha, mitte hing (Ba), alles jäävad nimi (Ren) ja teisik (Ka). · Surnukeha palsameerimine: eemaldatakse aju ja elundid. Kõhuõõs täidetakse vürtsidega. · Matuserituaalid- surmajärgne elu vaid neile, kes ära saadetud kohaste rituaalidega. · Mumifitseerimine- ilma kehata ei ole surmajärgne elu võimalik. · Kujud- anti kaasa juhuks kui muumia hävib. · Maalingud- stseenid elust, et elu jätkuks. · Maagilised loitsud- sisaldasid õpetussõni surmariiki pääsemiseks ja seal käitumiseks. Jumalad :
Lõpuks sai valitsejaks tema pojapoeg Osiris, kellega seondub Egiptuse mütoloogia tähendusrikkaim lugu. Osiris oli Niiluse üleujutustest tekkiva viljakuse jumal ja ühtlasi inimkonna suur heategija. Rahva aitamisel abistas Osirist tema õde Isis egiptlaste kujutuses noor naine, kel peas kaarjad lehmasarved ja nende vahel päikeseketas. Osirise ja Isise õnnelik valitsusaeg jäi aga lühikeseks. Nende vend, kõrvetav ja viljatul läänetuul Seth ründas Osirist, tappis ta ja saatis surnukeha suletud kastiga mööda Niilust allavett. Pika otsimise peale leidis Isis oma mehe Aasia rannikult üles ning ta isegi tagasi tuua ja temaga järglane veel sigitada. Selle ühenduse tulemus oli poeg Horos. Vahepeal Seth tükeldas Osirise ära ning viskas tükid mööda ilma laiali. Raskustele vaatamata kogusid Isis ja Horos Osirise kehaosad kokku, valmistaisd maailma esimese muumia ja äratasid selle ellu. Ent Osiris eelistas maapealsele valitsemisele maa-aluse surnuteriigi kuningavõimu ja
Muistses Egiptuses oli omapärane “polüteismiline” religioon ja see mängis ka väga suurt rolli, kuna Egiptlaste ellusuhtumine oli sügavalt religioosne: maailma üldist korraldust mõistsid ja mõtestasid nad müütide ja religiooni kaudu. Nad austasid jumalaid (neid oli üle 700), nende abil Egiptlased selgitasid loodusnähtusi. Egiptlased ususid, et pärast surma on elu ja see on isegi tähtsam kui praegune elu (peeti, et et teise ego eksistents jätkub ka pärast surma). Surnukeha mumifitseerimine (eriline töötlemine keha paremaks säilimiseks) moodustaski Egiptuse matuserituaalide keskse osa. Egiptlased uskusid, et inimesel on hing (mille nimetati ba), ja elujõud (mille nimetati ka) - see on surnu teisik, kes sündis ilma koos temaga. Hing-ba on midagi jumalatesarnast, mis on inimeses juba tema eluajal ning vabaneb kehast ainult pärast tema surma. Hinge-ba sümboliseeris inimpeaga lind, kes lendas pärast inimese surma ära. Kujutlus hingest kui
jumalatest. Ta suhtles ise teiste jumalatega või volitas selleks preestreid. Kogu vanaegiptuse kunsti mõjutas uskumus, te inimese elu võib jätkuda pärast surma, sellepärast oli kunsti eesmärgiks surnutele hauataguse elu kindlustamine. Selleks tuli säilitada keha, kus hing saaks asuda. Hinge asupaigaks sobisid ka portreeskulptuurid, mis aetati samuti koos muumiaga hauda. Hauakambrite seintele maaliti pildid, mis pidid looma hingele meeldiva elukeskkonna. 5)Mis on palsameerimine, milleks seda tehti? Palsameerimine on surnukeha spetsiaalne töötlemine selle paremaks säilimiseks. 6)Miks lasksid vaaraod endale juba oma eluajal ehitada püramiide? Vaaraod lasid endale juba eluajal püramiide ehitada, sest nende ehitamiseks kulus tohutult aega. Ehitajate kasutuses olid ainult kõige lihtsamad abivahendid kangid ja rullid , millega tuli raskeid kiviplokke oma kohale liigutada. 7)Nimeta kolm kuulsaimat püramiidi. Kus need asuvad?
Naised pidid jumalaid lõbustama. Ülempreester viis kolm korda päevas pühakotta sööki ja jooki. VALMISTUMINE HAUATAGUSEKS ELUKS Inimesed Egiptuses uskusid, et nende kehas elavad vaimud. Elujõuks oli Ka, mis tekkis sündimisel ja vabanes surres. Ba oli inimese hing. Selleks, et elada igavesti, pidid Ka ja Ba olema ühendatud kehaga ka pärast surma ja sellepärast tuligi inimkehi säilitada. MUUMIATE TEGEMINE Mumifitseerimine on surnukeha aeglase kuivatamise protsess, et peatada selle kõdunemist. Vanas-Egiptuses võttis see protsess aega 70 päeva. Palsameerijad eemaldasid sisikonna ja panid selle eraldi 4 urni, mis hiljem asetati hauda muumia kõrvale. REIS OSIRISE JUURDE Arvati, et kui surnu jõuab Osirise juurde, kaalub kohtunik Anubis surnu südant tõesule vastu. Nii sai Anubis teada, kuidas inimene oli oma maises elus käitunud. Anubis viskas kõlbmatud südamed Ammitile, "surnute õgijale". SFINKS
saakalikujuline surnute jumal Anubis (kes abistas ka Isist ja Horost Osirise mumitsifeerimisel); iibise või paaviani peaga Thot, kes oli kuujumal, hieroglüüfide leiutaja, kirjatarkuse kaitsja. Paljud pidasid teda isegi maailma loojaks. Egiptuses austati ka pühasid loomi, näiteks skarabeused (sõnnikumardikas), Apis-härg ja kassid. Kasse palsameeriti ning kassi tapjat karistati rängasti. Jumalatele rajati templeid. Seal paiknes jumalakuju kellele ohverdati loomi, teda toideti, pesti jne. Kõik need olid preestrite kombetalitused, lihtrahva ette ilmus jumal ainult suurte usupidustuste käigus. Egiptlasetel oli suur uskumus surmajärgsesse ellu. Nad uskusid, et inimene jätkab elu tavapärasel viisil ka pärast surma. Selleks said surnule osaks niisugused matuserituaalid, mis pidid tagama tema keha säilimise: mumifitseerimine, matusetseremoonia, palsameerimine ehk muumia valmistamine, mis oli väga pikk ja vaevarikas protsess. Tuntuimad hauakambrid olid püramiidid
naist on ka väga ebaharilik ja Osiris (Kranki hiigeltempel , Luxori minu jaoks vastu võetamatu. Kõrvetav ja viljatu läänetuul Se väiksem tempel) Pühad loomad kehastasid üht v · Püramiidid teist jumalat mõnes tema ilmingus Mumifitseerimine selle spetsia töötlemine parema säilitamise tagamiseks. Sarkofaag kivist sark ehk kast. Palsameerimine muumia
püramiid hiiglaslik haudehitis, kus paiknes hauakamber, muumia palsameeritud surnukeha, sarkofaag - surnukirst , paarperekond egiptuse perekonnamudel, kuhu kuulusid mees, naine ja nende alaealine laps, hieroglüüf kirjamärk egiptuses, tempel pühakoda, usukeskus, tsikuraat astmiktempel, kiilkiri mõistemärk, mis vajutatakse pulgaga pehmesse savisse, astronoomia - täheteadus, astroloogia taevakehade järgi ennustamine, palsameerimine muumia valmistamine surnukeha õliga võides, maat maailmakorraldus, hammurapi seadused babülooni seadustekogu, mille kehtestas hammurapi, kuukalender ajaarvamine, mis koosnes 12 kuust. menes egiptuse esimene vaarao, kes ühendas alam- ja ülem egiptuse ning rajas uue pealinna memphise, ramses II - egiptuse vaarao, kes sõlmis hetiitidega rahulepingu, tutanhamon egiptuse vaarao, thutmosis III egiptuse vaarao, kes saavutas egiptuse suurima ulatuse, nofretete egiptuse vaarao ehnatoni abikaasa,
Ka ja Ba elasid pärast inimese keha surma edasi hauakambris. Ka`le tuli luua surnu elu ajal valitsenud elamistingimused. Surnutele pandi sarkofaagidesse kaasa toitu, tööriistu ja ehteid, et nad saaksid neid kasutada Osirise kuningriigis. Aja jooksul muutus preestrite võim järjest suuremaks, kes kuulutasid vaarao jumaluseks. Uue Riigi ajast peale oli preesterkond kõikvõimas. Nende hooleks jäid kõik kultusega seotud toimingud: Matuserongkäigu vastuvõtmine Niiluse kaldal, surnute palsameerimine, surnu sulgemine hauakambrisse ja isegi kõikide orjade surmamine, kes olid teadlikud vaarao matusepaigast. Palsameeritud surnukeha paigutati kõigepealt puidust kirstu ja seejärel kivist surnukirstu e sarkofaagi. Laibad muudeti palsameerimise tagajärjel muumiateks. Sissemähitud muumia näole pandi mask, mis võis olla ka kullast, et Ba teaks, kelle kehasse ta tagasi pöörduma peab. Sarkofaagi kaanele raiuti vaarao portreekujutis. Vana-Egiptuse lõpuaastail asetati surnukehade
Praktiliselt pidi siiski vaarao volitama jumalatega suhtlema ka preestreid, kelle arv kasvas ja kelle võim hakkas vaaraod ohustama. Kogu vanaegiptuse kultuuri, sealhulgas kunsti mõjutas uskumus, et inimese elu võib jätkuda pärast surma. Selleks tuli säilitada keha, kus hing saaks asuda. Laiba lagunemise vältimiseks õpiti seda palsameerima. Palsameeritud keha e. Muumia tuli paigutada kindlasse kohta ja ümbritseda eluks vajalike esemetega. Palsameerimine oli usuline rituaal, mille kaitsjaks peeti musta saakali peaga jumal Anubist. Hauakambrite seintele maaliti pildid, mis pidid looma hingele meeldiva elukeskkonna. Tänu matusekommetele on vanast Egiptusest meieni jõudnud rohkem kunstiteoseid kui vanast Mesopotaamiast. Säilimist on soodustanud ka kunstiteoste materjal. Savi asemel kasutasid egiptlased oma arhitektuuris ja skulptuuris enamasti kivi. Kivist haudehitisi said endale rajada muidugi ainult ülikud
VANIMAD KÕRGKULTUURID Tsivilisatsiooni mõiste (lad.k. civilis kodanikesse puutuv, kasulik) Tsivilisatsioon on inimühiskond koos vaimse ja ainelise kultuuriga. Tsivilisatsioon on suletud suures geograafilises ruumis või ajaloo arengu astmel olev ühiskond (nt. antiiktsivilisatsioon, kristlik tsivilisatsioon, Hiina tsivilisatsioon). Tsivilisatsiooni tekke eeldused: - Rahva olemasolu - Varanduslik kihistumine - Riikluse olemasolu (kindel territoorium, valitseja) - Kirja olemasolu - Ühiskondlik tööjaotus Tsivilisatsiooni kujunemine tähistab loovalt kultuurilt üleminekut tarbijate elulaadile. Sumerite tähtsus Sumerid rajasid Eufrati ja Tigrise vahelisele alale (tänapäeva Iraak) Mesopotaamia tsivilisatsiooni umbes 3000 a. Tagasi, kuid nende päritolu ei ole teada. Nad tegelesid põllumajandusega, selleks kuivendasid alamjooksu soid. Sumerite kiri kiilkiri on vanim teadaolev. Sumerid olid ka suured leiutajad (ratas, ader, niisutuskanalid, veok) ja linnade ehitajad. Ne
uuenduslike taotluste omavahelist võitlust. 4. Mida tead vanade egiptlaste religiooni kohta? Kuidas see mõjutas kunsti? Kunst oli religiooniga lahutamatult seotud, religioon oli polüteistlik. Usk paljudesse jumalatesse oli juba enne riigiaega, kui igal kogukonnal olid oma kaitsevaimud. Vanemaid jumalaid kujutati loomadena. Kunstis kujutati neid enamasti inimese keha ja looma peaga. Kunsti mõjutas uskumus, et elu võib jätkuda peale surma. 5. Mis on palsameerimine, milleks seda tehti? Laiba lagunemise vältimiseks õpiti seda palsameerima, säilitama, kuna usuti, et surmajärgsusesse. 6. Miks lasksid vaaraod endale juba oma eluajal püramiide ehitada? Vaaraod lasid oma püramiidid varem ära ehitada, et näidata oma võimsust ja uhkust 7. Nimeta kolm kuulsaimat püramiidi. Kus need asuvad? Cheopsi, Chefreni ja Mykerinose püramiidid, mis asuvad Kairo lähedal Giza väljal. 8. Milline on püramiid seestpoolt
Vana-Egiptus Geograafiline asend, loodus Vana-Egiptuse riik tekkis Niiluse jõe äärde. Väikesed linnriigid ühinesid. Alam-ja Ülem-Egiptus-ühendas 3000.a eKr. Menes. Niiluse parem kallas on elukallas ja vasak surmakallas Egiptuses on 3 aastaaega: · Üleujutuse periood · Viljakas aeg · Kuiv ja kuum aeg Taimestik · Papüürus Egiptuse ajalugu Ühendamine-3000 a. eKr, Menes Püramiidid-2600-2500 a. eKr 3 suurimat püramiidi: · Cheops (Hufu) · Chepren · Mykerinos Vana riik keskmine riik uus riik (Egiptuse riik ühendati uuesti, Egiptus saavutas oma suurima võimsuse) hiline Egiptus · Thutmosis 3 · Ramses 2 (suurimad vallutajad) Kleopatra-viimane Egiptuse valitseja Egiptuse ühiskond 1. Vaarao 2. Ülikud 3. Sõjavägi 4. Kirjutajad 5. Talupojad ja kästiöölised 6. Orjad · Ühiskond oli hiearhiline · Egiptuse varasem usund-totenism (vaaraosid kujutati loomade ja l
rahul), oli Egiptuse 18. dünastia vaarao. Ta valitses 17 aastat ja suri aastal 1336 või 1334 eKr. Peamiselt on ta tuntud Egiptuse traditsioonilise usundi hülgamise ja Atoni kultuse kehtestamise poolest.Oma valitsusaja alguses abiellus Amenhotep IV Nofretetega ning neil oli kuus tütart. Samuti arvatakse, et hilisemad vaaraod Tutanhamon ja Semenhkare olid Ehnatoni teiste naistega saadud pojad. Muumia Muumia on konserveerunud surnukeha. Sõna pärineb ilmselt pärsiakeelsest asfalti või bituumenit tähistavast sõnast mmuiya. Sõnatüvi mm tähendab vaha. Surnukehad on säilinud kas konserveerimise tõttu (palsameerimine) või on nad konserveerunud tänu erilisele keskkonnale (kuivamine kuumas liivas või kõrgmäestikus, äkiline külmumine või sohu uppumine).Surnukehad palsameeritakse peamiselt rituaalsetel eesmärkidel, kuid mitte ainult. Vanas Egiptuses oli laialt levinud
Esiajalugu Inimese otsesed eelkäijad olid inimahvlased. 4,4 milj.a tagasi Aafrikas kujunes australopiteekus e. lõunaahvlane-käisid kahel jalal ja esimeseks lüliks inimahvide ja inimeste vahel; umb. 2,5 milj.a tagasi-Homo habilis e. osavinimene-kes valmistas esimesi tööriistu,kivi mille üks ots oli teritatud; Aafrikas 1,8milj ja euroopas 0,3 milj. a tagasi-Homo erectus e. sirginimene-oskasid tööriistu kasutada; 300 000 a. tagasi Aafrikas, 30 000 a. tagasi Euroopas- Neandertaallane,lühike, laiaõlgne, loomanahast riided, elati koobastes, maeti surnuid, küttiti loomi; 40 000a tagasi Euroopas, 150 000 a. tagasi Aafrikas-Homo Sapiens e. tarkinimene- arenenud aju ja osavate kätega, tule saamine, kunsti teke, tööriistad olid arenenud, tekkis religioon. Hakkasid kujunema inimrassid:negriidid, europiidid ja mongoliidid. Kiviaeg:2,5-3 milj-Vanem kiviaeg, 1200-7000 eKr-Keskmine, umb. 7000 eKr Noorem Kiviaeg, 5000 eKr- Vase-kiviaeg, 2500 eKr-Pronksiaeg, umb 1300 eKr-Rauaaeg. Kütid
· Egiptuse ajalised piriid: 1. Vana riik (2850-2052 eKr) valitsesid vaaraod Dzoser, Cheops, Chephren, Mykerinos ja püstitati kuulsad püramiidid. 2. Keskmine riik (2052- 1570 eKr) 3. Uus riik (1570-715 eKr) Egiptuse suurima võimsuse aeg. · Kunstitraditsioonid kestsid väga pikalt ja sama stiil säilis. · Religioon oli polüteistlik (usuti paljusid jumalaid) Kunstis kujutatigi tihti jumalaid. · Palsameerimine oli usuline rituaal, mille kaitsjaks peeti musta saakali peaga jumal Anubist. Surnu keha säilitati, sest usuti et inimese elu võib jätkuda ka peale surma ja on vaja säilitada keha, kuhu hing saaks asuda. · Püramiidide ehitamisega hakati varakult pihta, sest need võtsid väga kaua aega. · 3 kuulsamat püramiidi on püstitatud Cheopsile, Chefrenile ja Mykerinosele tänapäevase Kairo lähedal Giza väljakule.
eemaldati. kehal lasti 70 päeva soodaga immutatult kuivada. seejärel see salviti sisse aromaatsete õlidega ja määhiti hoolikalt valgetesse linastesse riietesse. muumia oli valmis. matus võis alata. uue riigi ajal ei kasutatud enam püramiide, vaid raiuti hauakamber kalju sisse. need olid paremini kaitstud ja ei hakanud silma niivõrd. surnu kaitsmiseks suleti ta mitmekihiliselt sarkofaagi. selle ümber pandi siseelunditega anumad. hauakambris oli ka lahkunu kujukesi- juhuks kui surnukeha peaks hävima. seinale maaliti erineaid tarkusi ja loitse, mida võis samuti tal vaja minna. arvati, et elu jätkub üsna sarnasena nagu oli. MEDITSIIN Palju luukahjustusi ja muid luudega seotud hädasid, näiteks radikuliit. Levinud oli lastehalvatus ja rõuged. miskipärast olid hambad katki, arvatakse et seda võis põhjustada ka liiv mis sattus toidutegemisel nt leiva sisse. elati vähe, umbes 38 aastat oli keskmine eluiga. arstid omasid haridust. arstideks olid kirjutajad või preeestrid
jumalate teenistusse tsikuraat - astmiktorn, astmiktempel püramiid - püramiidikujuline suurtest kiviplokkidest kõrge ehitis, mida ehitati ja kasutati selleks, et peale vaarao surma paigutada sinna tema palsameeritud, sarkofaagis keha, osa tema varast ja naine. polüteism - usk mitmesse jumalasse, paljude jumalate austamine panteon - jumalate kogum, ühe usundi jumalad tempel - jumalusele pühendatud eradatud koht, jumaluse hoone palsameerimine - muumia valmistamine surnukeha õliga võides, siseelundite eemaldamine muumia - palsameeritud surnukeha Ka - see osa egiptlase hingest, mis ei liigu, mis jääb kehaga või sureb ära vms Ba - see osa egiptlase hingest, mis on võimeline liikuma peale surma ankh - vägi, lahkub kehast, kui avada muumia suu sarkofaag - puidust/kivist kunstiliselt kujundatud monumentaalen surnukirst noom - väikeriik šaduff - veetõstuk niisutuspõllundus - jõgedest vee juhtimine põldudele jumala värav -
11. klassi ajaloo üleminekueksam I ESIMENE MAAILMASÕDA JA SELLE TAGAJÄRJED (LÄHIAJALUGU I) Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul (ptk.2) Suurriikide blokkide kujunemine · Liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel 1879.aastal. 1882.aastal ühines nendega Itaalia Kolmikliit · Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid 1893.aastal liidulepingu, millega kohustusidd kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. Nende koostöö oli Saksamaale vastumeelne ning Wilhelm II üritas veenda Nikolai II sellest loobuma, kuid asjata. · 1904.aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla kokkuleppe ametliku nimega Antant. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus kohustus abistaba Prantsusmaa kõigis vajalikes reformides. · 1907.aastal kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, millega jagasid mõjusfääris Aasias. See leping viis suurriikide blokkide moodustamis
AJALUGU 11C Ajaloo allikad ja eesmärgid ARHEOLOOGILISED PERIOODID 1. Kiviaeg-2,5 miljonit aastat tagasi- 3 tuhat aastat eKr. paleoliitikum- Eestis asustus puudus, jääaeg. Korilus ja küttimine. mesoliitikum-keskmine kiviaeg, osati vibu teha, savinõusid, kangast kuduma, vanemad asulapaigad Eestis. Väga tähtis oli toit. Polli küla Pärnu jõe ääres, Kunda lammas. Oskasid tuld kasutada. neoliitikum- noorem kiviaeg. Asva asula Saaremaal. -------------------------------------------------------------------------------------------------------------------- - Emajärgne sugukond Kiviajal ehk matriarhaat. 2. Pronksiaeg (tina + vask)- 3000a eKr - 1000a eKr. Põlluharimine-korilusest sai alguse. Karjakasvatamine-küttimisest. 3. Rauaaeg- 1000 eKr-13 saj. - esimesena hakkasid maailmas rauda kasutama hetiidid, elasid Kesk-Aasias. Hakkavad tekkima üksikpered ja varanduslik ebavõrdsus. ----------------------------------------------
3) tsikuraat-ülespoole ahenev astmiktempel 4) püramiid-ehitis, mille põhjaks on nelinurk ja külgedeks võrdk. kolmn, mis kohtuva tipus 5) polüteism, - mitme jumala kummardamine 6) panteon,- jumala kogum, sumerite päritolu 7) temple-jumalale pühendatud koht, ehitis. eraldatud 8) palsameerimine-siseelundite eemaldamine, keha kuivatatakse ning lõpuks mähitakse linasesse riidesse 9) muumia, - palsameeritud surnukeha 10) Ka-hing, mis ei lahku kunagi , isiksuse omand 11) Ba-hing, võib lahkuda, elu vägi 12) Ankh-vägi, mis läheb lendu, kui muumia suu avada 13) sarkofaag-kivist kirst 14) noom- haldusüksus või väikeriik Egiptuses 15) šaduff,- veetõstuk 16) niisutuspõllundus,-jõgedest vee juhtimine põldudele 17) jumala värav- Ištari värav Vana-Babüloonias, printsessile, peavärav 18) jõgede vaheline maa,-Mesopotaamia
+ = Vana-Egiptuses oli sügavalt religioosne riik (üle 740 jumala ja jumaluse, kuid olulisemaid oli 10 ringis) Jumalate eluasemeks peeti templeid, kus nende eest hoolitsesid preestrid (KARNAKI tempel TEEBA lähedal) Pühad loomad SKARABEUS (sõnnikumardikas), APIS (püha härg), KASS Surnutekultus inimese hinge peeti surematuks, seda nimetati sõnaga KA Mõned mõisted: MUUMIA PALSAMEERIMINE SARKOFAAG PÜRAMIID
Ori inimene, kellel puudus isiklik vabadus ja pidi tasuta töötama oma isanda-orjapidaja heaks. Hieroglüüfkiri märkkiri, mille märgid tähistasid tervet sõna või silpe (kasutusel vanaajal Egiptuses, Hiinas jm). Papüürus 1) Niiluse kaldal kasvav taim; 2) papüüruse taimest valmistatud materjal, millele egiptlased kirjutasid. Papüürusest ehitati nt ka laevu. Palsameerimine surnukehade töötlemine takistamaks nende lagunemist. Muumia palsameeritud surnukeha. Sarkofaag kirst, kuhu paigutati muumia (pildil Tutanhamoni sarkofaag). Hauatagune elu uskumus, et inimese elu jätkub pärast surma teispoolsuses, selleks pandi hauakambrisse kaasa kõik vajalik, hinge tagasipöördumise jaoks pidi ka surnukeha olema säilinud. Amon-Ra Egiptuse päikesejumal, oina peaga. Horos kullipeaga jumal, kes kaitses vaaraode maapealset võimu. Osiris surnuteriigi valitseja, jumal, kelleks vaarao muutus pärast surma. Skarabeus püha sõnnikumardikas.