MEHE JA NAISE UROGENITAALSÜSTEEMIDE UURIMINE NAISE JA MEHE UROGENITAALSÜSTEEM UROGENITAALSÜSTEEMI HAIGUSTE SÜMPTOMID: VAATLUS NING PALPATSIOON LABORATOORSED UURINGUD LABORATOORSED UURINGUD PILTDIAGNOSTILISED MEETODID: Ultraheli PILTDIAGNOSTILISED MEETODID ENDOSKOOPILISED UURINGUD GÜNEKOLOOGILISED UURINGUD
kusiti kaudu vere või lümfi vahendusel (harvematel juhtudel) Sümptomid Tihe ning valulik urineerimine Pidev kusepakitsus, sage urineerimine uriini eritub korraga vähe. Hematuuria Valulikkus põie piirkonnas. Võib kiirguda päraku piirkonda ning tugevneda kõhu katsumisel. Palavik (ägeda ning raske vormi korral) Diagnoosimine Küsitlus: kuidas vaevused tekkisid ja millise iseloomuga nad on. Neerude katsumine ehk palpatsioon Uriinianalüüs Vereanalüüs Tsüstoskoopia Ravimine Kerged põletikud paranevad paari päevaga. Voodireziim, viibimine soojas Rohke vedeliku tarbimine (leesikatee) Antibakteriaalne ravi (antibiootikumid). Vajadusel valuvaigistid, spasmolüütikumid Keelatud: alkohol ja vürtsised toidud. Prognoos Korraliku ravi korral paranevad haiged 5-10 päevaga. Ravimata juhtudel võib põiepõletik kujuneda krooniliseks või lisanduda
läbivaatuse teostamisel ja tulemuste hindamisel-analüüsil, järelduste tegemisel. 5 8.3. Südame-vereringe elundkonna objektiivse läbivaatuse metoodika, normoloogia ja patoloogia Südame-vereringe elundkonna objektiivsel läbivaatusel kasutatakse õe poolt põhiliselt kolme uurimismeetodit: vaatlust, palpatsiooni ja mõõtmist. Palpatsiooni osas teostatakse õe poolt pulsi palpatsioon selle hindamise eesmärgil. Kehaosade palpatsioon kehatemperatuuri ja tursete sedastamise eesmärgil. Arsti poolt teostatakse südame tiputõuke, maksa ja põrna palpatsioon. Perkussioon ja auskultatsioon on eelkõige arsti kompetentsi kuuluv. Selleks, et õde saaks lapse südame-veresoonkonna elundkonnast ja tema seisundist tervikliku ülevaate, käsitletakse kõiki nimetatud läbivaatuse meetodeid. 8.3.1. Vaatluse metoodika, normoloogia ja patoloogia
Diagnoos Uh, urograafia Uriini analüüs, vere Anamnees, uriini Anamnees, Anamnees, neerude Anamnees, uriini analüüs, analüüs, vereanalüüs, uriini bimanuaalne analüüs, radioisotoopuuring, immunoloogilised analüüs, UH palpatsioon, vere ja tsüstouretograafia, Rö testid, Uh uriini laboratoorsed retrograadne uuringud, Rö, uretograafia,
.................................................................................... 8 GÜNEKOLOOGILISED UURINGUD....................................................................................... 9 Kolposkoopia....................................................................................................................... 9 Hüsteroskoopia.................................................................................................................. 10 SUGUELUNDITE VAATLUS JA PALPATSIOON.................................................................. 10 Günekoloogiline uuring...................................................................................................... 10 Kõht................................................................................................................................... 11 Välised suguelundid.......................................................................................................... 11 Emakasuue.........
Amputatatsioon - Diabeet - Võrreldav pahaloomulise haigusega Sümptomid Enamasti varem esinenud klaudikatsioon Rahulolekuvalu lamavas asendis, tavaliselt öösel väike südameminutimaht ja puudub hüdrostaatilise rõhu positiivne toime Saab alguse varvaste piirkonnast Varba tipuosa nekroos Haavand jalalabal Kliiniline uurimine Vaatlus jahe, külm, ebaloomuliku värvusega Diabeedi korral autosümpatektoomia Nekroos varba tipus, haavandid varvastel või jalalaba servadel Palpatsioon puuduvad pulsid Ratschow proov Uuringud Dupleks-uuring Süstoolne vererõhk: - hüppeliigese piirkonnas < 50 mmHg - suurvarba piirkonnas <30 mmHg ABI (ankle/brachial index) < 0,5 kriitiline isheemia >1,2 mediaskleroos Arteriaalse vereringe visualiseerimine - angiograafia - Aitab välja selgitada patsiendid, kellel jäseme revaskulariseerimine on võimalik - Ummistusi võimalik soonesiseselt avada Ravi Põhieesmärk säilitada patsiendi liikumisvõime ja elukvaliteet
Suitsetamine, suhkrutõbi, kõrge fibrinogeenitase (vere hüübimist soodustav valk) vereplasmas ning hüperhomotsüsteineemia (väävlit sisaldav aminohape) suurendavad klaudikatsiooni esinemist. Uurimine: - Klaudikatsioonivalu ja erektsiooninõrkus, valu lokalisatsioon annab infot ka arteri sulguskohast. Mida kauem valu kestab seisma jäämisel, seda suuremal määral on ületatud vereringe reserv. - Pulsi palpeerimine- labajala pulsside palpatsioon (a. dorsalis pedis ja a.tibialis posterior) - Doppler – ultraheliuuring - Käimistest - Angiograafia Ravi: Suitsetamisest loobumine, Kõndimisharjutused, Medikamentoosne ravi (kolesteroolitaseme normaliseerimine, dieet, atsetüülsalitsüülhape (nt Hjertemagnyl), pentoksifülliin (nt Trental) Intravasaalne või kirurgiline ravi (alates IIb staadiumist) - Intravasaalne ravi – protseduuri käigus laiendatakse juhtetraadi abil soonde viidud balooniga
olemasolust, pole tänapäeval keemikud, bioloogid ning füüsikud leidnud vettpidavaid tõendeid tõestamaks nende olemasolu. 8 Nõelravi kasutamine Akupunktuuri punktide määramiseks kasutatakse patsiendi kehakeele jälgimist ning tema küsitlemist. Traditsioonilises Hiina meditsiinis on neli meetodit: väline ülevaatus, kuulamine ja haistmine, küsitlus ning palpatsioon. Väline ülevaatus keskendub näole, eelkõige keelele, analüüsitakse keele suurust, kuju, pinget, värvi ja katet. Kuulamine keskendub vilistavale hingamisele, hasitmisel üritatakse teada saada keha lõhnasid. Küsitlus keskendub erinevatele haigusseisunditele: külmavärinad ja palavik, higistamine, söögiisu, roojamine ja urineerimine, valu, uni ja menstruatsioon. Palpatsioon sisaldab keha õrnu ashi punkte, mida mõjutatakse erineva survega. Muud nõelravi vormid kasutavad lisa
- Intervjuu puuduseks on, et vähemkogenud intervjueerija ei ole võimeline kuulama, mis patsienti kõige enam haarab. 3. Vaatlus - Vaatlus on protsess, kus andmeid saadakse nägemismeele vahendusel. - Vaatlus viiakse läbi vestluse ajal. - Tähtis on süstemaatiline uurimine nn ,,peast jalatallani". 4. Füüsiline uurimine - Läbivaatus süstemaatiline vaatlus. - Palpatsioon põhineb puutetaju abil saadud informatsioonil. - Perkussioon otsene või kaudne koputamine erinevatele kehaosadele. - Auskultatsioon kehas tekkivate helide kuulamine stetoskoobiga. - Mõõtmine organismi funktsioonide kontrollimine, mida saab väljendada arvudega. 2. Andmete analüüs Kui hooldust mõjutavad andmed on kogutud, peab õendusmeeskonnal olema patsiendist ja tema seisundist ülevaatlik pilt
või astsiit), väljavõlvunud naba (tõusnud intraabdominaalne rõhk), väljavõlvumus/mass (suurenenud sapipõis, tuumor, abstsess), nähtav peristaltika (soolesulgus), nähtav pulsatsioon (kõhuaordi aneurüsm), kõhuseina liikuvuse piiratus hingamisel (peritoniit), laienenud veenid kõhuseinal (portaalhüpertensioon), verevalumid (trauma), kõhupuhitus (soolesulgus, astsiit) jne Palpatsioon palpeeritavad massid ja valulikud kohad (patoloogia lokalisatsioon), kõhulihaste kaitsepinge (intraabdominaalne põletik), Rovsingi sümptom (äge apenditsiit), Murphy sümptom (äge koletsüstiit), Kehri sümptom (diafragma ärritus, hemoperitoneum), Blumbergi sümptom (peritoniit), m. psoase sümptom (retrotsökaalne apenditsiit) Perkussioon astsiididiagnostika, organite suurus, peritoneaalärrituse demonstratsioon, tümpaania
Kirurgilised uurimismeetodid Patoloogilistel juhtudel esinevad järgmised hingamise kõrvalkahinad, välja arvatud... Valige üks või mitu: lk 10, 13-14 Kiuned, vilinad, urinad Kuivad bronhiitilised räginad x Pueriilne kahin Märjad raginad Mullilised räginad Instrumentaalne diagnostika... Valige üks või mitu: Abil uuritakse uuritavat instrumendiga, mis ei ole temaga kontaktis Alla kuuluvad uurimismeetodid nagu perkussioon, palpatsioon ja auskultatsioon x Alla kuuluvad elektrofüsioloogilised, endoskoopilised ja ultraheli uurimismeetodid x Abil uuritakse uuritavat instrumendiga, mis on temaga kontaktis Kerning'i katsega hinnatakse:... Valige üks või mitu: lk 22-23 Alumise öesofaaguse sfinkteri toonust Ajutüve pitsumise ohtu Lülisamba lumbaallülide vaheketaste survet närvidele x Meningeaalärritusnähtude olemasolu Mis on kaebus? Valige üks: See, mis patsienti vaevab
sfinkter (klapp), et soolesisaldis ei pääseks tagasi peensoolde ja ussripik, milles on palju lümfoidkude 2. käärsool 3. pärasool Jämesoole sein on paksem kui peensoolel, hatud puuduvad, kuid näärmeid on palju, mis eritavad lima Jämesoolest resorbeerub vesi ja NaCl Imendumata jääkained jõuavad jämesoolde 8 t Uurimismeetodid Anamnees Kliiniline uurimine (vaatlus - nahk, palpatsioon, auskultatsioon jt) Laboratoorne diagnostika Endoskoopia Kapsel-endoskoopia Piltdiagnostika sonograafia, KT, MRT, angiograafia Biopsia (tsütoloogia ja histoloogia) Sapiteede kontrasteerimine Laparoskoopia Manomeetria ja pH-meetria Seedetrakti haigused Söögitoruhaigused (refluksösofagiit, söögitorusong, ösofagiit, söögitoruvähk) Maohaigused (peptiline haavand, gastriit, vähk) Soolte haigused (gluteenenteropaatia, laktoositalumatus, malabsoptsiooni sündroom,
on õrn, kohev ja kergesti vigastatav ning varustatud rohkete lümfi- ja verekapillaaridega. Lapse kopsud on suhteliselt suured, kuid ehituselt ja talitluselt ebaküpsed. Lapse kopsude kasv toimub peamiselt alveoolide arvu ja mahu suurenemise kaudu. Laps hingab suhteliselt kiiresti kogu varaealise perioodi, järgneb hingamissageduse pidev vähenemine kuni 14-15 eluaastani, mil saavutab täiskasvanuea väärtused. Hingamiselundite läbivaatuse meetodid on vaatlus, perkussioon, palpatsioon ja auskultatsioon. Saadud näidud registreeritakse ning dokumenteeritakse. 5.2.1. Hingamiselundkonna vaatluse metoodika ja hindamine Vaatlusel hinnatakse naha jumet, rindkere kuju, hingamissagedust, hingamistüüpi, hingamisekskurssioonide sügavust ja hingamisfaaside vahekorda. Naha jume hinnang annab kaudselt ülevaate hingamiselundite olukorrast. Hinnatakse, kas nahk on roosa, kahvatu, tsüanootiline, akrotsüanoos (perifeerne) või marmoreeritud. (Vt ptk 3
tase (vajadusel lisaks regulaatorhormoonide ja -valkude tase), ülekaalulistel meestel on soovitatav lisaks kehamassi indeksi määramisele teostada ka veresuhkru ja kolesterooli taseme kontroll. Alati peab teadma kas on säilinud nn. "hommikused erektsioonid" ehk peenise loomulik jäigastumine hommikul tõustes. Vaatluse ja palpatsiooniga uuritakse mehe sekundaarsete sugutunnuste arengut (karvakasvu hindamine, testiste palpatsioon), pulsse jalgadel, neuroloogilist leidu. Vajadusel viiakse läbi spetsiaalsed uuringud peenise verevarustuse ja erektsioonivõime hindamiseks nagu näiteks Doppler-ultraheliuuring (ultraheli eelnevalt süstitava alprostadiili (Caverject 10 mg) lahusega), arteriograafia (veresoonte hindamine kontrastainega), ravimitega esilekutsutud kunstliku erektsiooni hindamine. Keerulisematel ravijuhtudel ka täiendavad radioloogilised uuringud.
2kuud, 4.5kuud, 7 kuud, 2 aastat, 4 aastat 12. Nimeta pereõe tegevusi patsiendi tervisliku seisundi hindamiseks. o Pikkuse, kehakaalu mõõtmine, KMI arvutamine o Pea-, rinna- ja vööümbermõõdu mõõtmine o Nägevusteravuse hindamine o Kuulmistervavuse hindamine (sosinkõne kuulmine 3 m kauguselt) o Luu ja lihaskonna vaatlus ning hindamine o Rühi hindamine o Sugulise arengu hindamine ja jälgimine o Kopsude ja südame auskulatsioon o Kõhu palpatsioon o Vererõhu mõõtmine o Pulsisageduse mõõtmine ja hindamine o Kehatemperatuuri mõõtmine o Otoskopeermine o Elektrokardiogrammi tegemine o Valu hindamine o Toidupäeviku/elustiili päeviku hindamine o Emotsionaalse enesetunde küsimustiku täitmise läbiviimine 13. Nimeta pereõe poolt iseseisvalt määratavad diagnostilised uuringud. o Uriini analüüsi tegemine testribaga o Veresuhkru mõõtmine glükomeetriga
e, ex, eks välja, seest, -st end-, endo sise- ep(i) peal, pealis-, üle, üla- hüp(o) ala-, vaeg-, alune-, all- hüper üli-, liig- inspektsioon vaatlemine kahheksia kurtumus, raske vaegtoitumuse seisund, raskete üldhaigustega kaasnev halb üldseisund, kaalukaotus, väsimus kardiaalne südamepoolne, südamesse puutuv lokaalne kohalik, paikne motoorne liigutustesse puutuv obstruktiivne ummistuslik, ummistav, ahendav palpatsioon käega katsumine, kompimine par(a) kõrval asetsev, kõrval-, vastu-, vastas-, väär- perifeerne keskusest kaugel asetsev, piirdeline perkussioon käega koputlemine 9 proksimaalne kesksemal asuv, lähimine, lähem renaalne neer, neeruline, neerudesse puutuv sedatiivne rahustav sensoorne aistinguline, meeleline, meeltesse puutuv super peal, ülal, kohal, üli-, liig-, peal
kirjeldatakse lähemalt selles peatükis anamneesi kogumise all. 212 Auskultatsioon – kuulmismeele rakendamine Auskulteerimine on organismis tekkivate kahinate ja kõlade kuulatlemine. Need on südame-, soole-, hingamis- ja veresoontekahinad või -kõlad, mida saab stetoskoobi abil kuulata. Teatavatel tingimustel võib olla kuulda ilma stetoskoobita teatud hääli, näiteks krepitatsiooni – murtud luuosade üksteise vastu hõõrumist. Auskultatsioon – kuulatlus. Palpatsioon – kompimis- või tundmismeele rakendamine Palpatsioon on uurimine kompimise teel, näiteks pulsi katsumise, naha hindamise (niiske, kuum, jahe) või kõhukatete pinge uurimine kõhuvaluga patsiendil. Perkussioon – kuulmismeele ja kompimis- või tundmismeele rakendamine Perkussioon on keha välispinna koputlemine. Seejuures tekkivatest helidest püütakse teha järeldusi selle all asuvate kehaosade või elundite seisundist. Näiteks erakorralises meditsiinis
PATSIENDI JUHTUM (case study) 25- aastane jalgpallur komistas ning kukkus. Ta tundis koheselt valu, kuid ta oli võimeline mängu jätkama. Valu läks suuremaks kui ta lõpetas mängimise. Noormees kaebab teravat valu põlveliigese mediaalsel küljel, mis suureneb jala sirutamisel. Hindamine: visuaalselt on vigastuspiirkonnas nähtav nahavärvi muutus (punetab- ingl. k reddening), mis on tingitud veresoonte paisumisest ning verevoolu langusest. Palpatsioon: vigastuspiirkond on kuum ning turses. Test: nii passiivsed kui aktiivsed liigutused on põletikuprotsessist tingituna ebamugavad. Läbi valuaistingu on põlve täielik painutus võimalik, kuid sirutus on väga valulik. Valu kiirgub kitsa ribana umbes 5 cm femurist tibiani- piki mediaalset kollateraalset ligamenti. Mediaalne põlve distraktsioon (venitus, lahtitõmbamine) on väga valulik, kuid lateraalne distraktsioon on ainult kergelt ebamugav