kaugelt. 2007. aastal leiti Siberist mammutibeebi (20 000 a). Swidry kultuurist mõjutatud kultuurid Põhja-Euroopas: Suomusjärvi, Veretje, Butovo, Kunda, Swidry. Eesti ala sai asustada, kui jää oli taandunud. Esialgu ei saanud inimesed siia tulla, sest toitu oli siin vähe. Loomad elavad jääpiiri läheduses, näiteks põhjapõdrad. On leitud Lätist, Leedust ja Pihkvast põhjapõdraküttide asulaid jääaja taandumise perioodist. Jääaja taandumist loetakse paloliitikumi lõpuks ja mesoliitikumi alguseks. Kui jää oli taandunud, oli tärganud taimestik ja mitmesugused puud. Toimus kliimasoojenemise tulemusena. Selline kliima ei sobinud põhjapõtradele, kes surid siin välja või rändasid põhja poole. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg, mil inimesed elatuvad küttimisest, kalapüügist ja korilusest. Eestis (u 8700/8550 – u 4000 eKr): * Pulli etapp (kultuur) – eripära: Eesti kõige vanem. Pulli asulakohas toimusid arheoloogilised kaevamised 1971. aastal
a, kui prantsuse arheoloog De Cro leidis ühest koopast luustiku. See oli kromanjoon ehk homo sapiens. Esimene leid on umbes 30 000 a vanad. Leiti 7 luustikku, keskmine pikkus oli 187 cm. Kromanjoonid olid pikad, püstised, saleda joonega, europiidse rassi esindajad. Umbes samal ajal sai tuntuks ka Aurinagnaci koobas, kust leiti 17 luustikku, kuid kohalik kirkikuõpetaja mattis nad kohalikku surnuaeda. Koopasse jäi alles suur kultuurkiht, see koobas andis nime paloliitikumi Aurignaci kultuuri perioodile. Kromanjoonlasi on üha enam leitud. Esimesed leitud luustikud oli küllalt suure koljuga. Esimeste kromajoonide juures oli selgelt märgata tööriistade areng, avastati 10 eri liiki tööriistu, see näitab mõistuse arengut. 19. saj lõpu poolel avastati esimesed koopamaalingud, mis omistati samuti neile. Kas inimene on pärast kromanjoonide tulekut üldse kehaliselt edasi arenenud? Arvatakse, et teatud areng on siiski toimunud.
annaabi.ee 
