ründemängu omavahel. Söödud jagunevad omakorda ühe ja kahe käega söötudeks. Söödusuuna järgi eristatakse: · söödud ette, · söödud seljataha. Sooritamise viisi järgi esinevad: · tavalised söödud, · söödud hüppelt, · söödud laskumisega. Kokkuvõtvalt võib söötusid liigitada: ülaltsööt, ründesööt, altsööt, söödud laskumisega. Palling ehk servimine. Eristatakse mitmesuguseid pallinguviise. Kehaasendi järgi võrgu suhtes esinevad: · eestpallingud mängija seisab näoga võrgu poole; · küljeltpallingud mängija seisab küljega võrgu poole. Löögikäe asukoha järgi: · altpallingud mängija löögikäsi tabab palli all; · ülaltpallingud mängija löögikäsi tabab palli ülal. Vetelpääste. Ohutus vees. Inimese normaalne pulss on 170- vanus. NB! Lapsed ja vesi!
Laskumine küljele- kiire hoojooks oluline, pikk väljaastesamm, palli söötmine, tugijalg sirutatakse, maanduda jala välisküljele, veere üle puusa küljele, veere üle sselja või õla kükki, tõus püsti, Palling- kollektiivse mängu ainus element, mida mägija sooritab täiesti üksi. Nimetatakse tehnilist võtet, mille abil viiakse pall mängu. Pallinguviise: kehaasendi järgi võrgu suhtes- eestpalling mängija seisab näoga võrgu poole, küljeltpalling seisab küljega. Löögikäe asukoha järgi- altpalling kus lööb alt ja ülaltpalling kus lööb ülalt. Pallinguliigiks on altpalling- alt-eest, alt-küljelt ja alt küljelt kõrge. Ülaltpalling, ülalt-küljelt palling Pallile mõjuvad jõud- peab tundma lennutrajektoori iseärasusi. Pallingute ajal lendab pall kõige kauem ja pikemalt. Trajektoor sõltub löögi viisist