Elas kord üks naljakas olend. Ta nimi oli Imelik. Poisil oli nii igav üksinda elada ning mõtles seega, et võtaks õige midagi ette võtta. Kuna Imelikul olid imevõimed, mille tõttu ta sai lennata, siis tiirutas mööda tühja ruumi ringi. Ta ei näinud seal mitte kedagi. Korraga aga märkas, et mingi imelik asi liigub tema läheduses. Mehike tõttas ruttu lähemale, võttis asja kätte ja mudis seda veidikene. Poisi jäsemete vahel muutus see ümmarguseks. Olend tegi pallikujulise asja sisse pisikesi lohukesi ning auke. Äkitselt hakkas ta nutma, sest tal polnud sõpru ega kedagi kellega koos olla. Imeliku pisarad langesid ümmarguse asja aukudesse. Nii mõtles poisike, et viskaks õige selle minema, kuna pole tollega midagi teha. Ta viskas asjakese hästi kaugele. Mõtiskles endamisi, et paneks õige sellele pisikesele pallikesele nime. Naljakas olend nimetas tolle ümmarguse asja Maaks. Järsku hakkas Maa väga kiiresti suurenema
Muistsel Iirimaal peetud Tailteanni mängudel oli kavas ka roth cleas'i vankriratta, mille teljel on käepide heitmine. Ratas asendati peagi varre otsa kinnitatud kiviga ning 14. sajandil sepavasaraga. Ala lülitati Oxfordis ja Cambridges toimunud võistluste kavva 1866. aastal ning Inglise kergejõustiku meistrivõistluste kavva 1875. aastal. Esimesed vasaraheite olümpiamedalid jagati välja 1900. aastal Pariisis, kui sepavasar asendati pallikujulise vasaraga, mis on ka tänapäeval kasutusel. Naiste vasaraheide võeti MM- võistluste kavva 1999. aastal Sevillas ning sai ametlikult olümpiaalaks 2000. aastal Sydneys. 3 VÕISTLUSKORRALDUS Võistlejal on 3 katset, igaühe tegemiseks aga 1 minut. 8 parima tulemuse saanud sportlast teevad veel 3 katset. Võidab pikima heite teinud sportlane. Kui tulemused on võrdsed, otsustatakse võitja paremuselt teise heite põhjal. Varustus
need kümneid mikromeetreid. Uurides ei täheldatud mingit helendust ning kui suurendati välgulöögi võimsust, siis tulemuseks oli ainult pinnaseproovi plahvatuslik laiali lendamine. Abrahamson ja Dinniss uskusid endiselt, et kera välgu moodustavad just täpselt sellised räni nanoosakestest koosnevad ketid. Ilmselt on teatud tingimustel võimalik, et ketid kasvavad pikemaks ning kaarduvad selliselt, et oleks võimalik moodustada pallikujulise moodustise. Selle tulemusena saab ka keravälgu heledust iseloomustada, sest puhas räni hakkab kõrgetel temperatuuridel kiirelt oksüdeeruma. Iga nanoosake kattub ränioksiidi kihiga, mis takistab hapniku ligipääsu puhtale ränile. Selletõttu võib kiire põlemine aeglustuda ning kestabki ainult kümneid sekundeid. Nende nanoosakeste kogu on suhteliselt elastne ning võibki tunduda kui täispuhutud õhupall. Tänu
maapinnas olevate konduktiivkanalite. Selle tagajärjel tekib õhus kõrgepinge väli 4, millest välja voogavast elektrist moodustubki keravälk Teise, puht keemilise, teooria kohaselt ilmenb keravälk pärast seda kui pikne on löönud sisse mingile pinnale, mis koosneb räni dioksiidist ja süsinikust (suhtega 1:2). Välgu ekstreemne kuumus paneb need kaks ainet omavahel reageerima, mistõttu tekib süsinik dioksiid ja räni nano- osakesed. Viimased kaks eemalduvad pinnast pallikujulise pahvakuna, misjärel hakkab pall virvendama või helkima räni oksüdeerumisprotsessi tõttu õhu käes, kui protsessi tagasjärjel eraldub soojus ja valgus. 4 High electrical field 18 Teine teooria sai tuult tiibadesse pärast seda kui Prantsuse teadlased suutsid räni nano-osakesi tekitada elektri toimel. Olgugi, et need teooriad selgitavad võimalikku keravälgu tekkemehanismi, ei selgita need
annaabi.ee 
