(ioonvõre korral) või aatomiteks (aatomvõre korral); koordinatsiooniarv osakeste arv, millega antud osake moodustab sidemeid. · Vesinikside Vesinikside täiendav side, mille positiivse osalaenguga vesiniku aatom võib moodustada elektronegatiivse elemendi aatomiga; pikem ja nõrgem kovalentsest sidemest; võib olla molekulidevaheline (intermolekulaarne) või molekulisisene (intramolekulaarne). · Metalliline side Metalliline side paljutsentriline elektrondefitsiidiga delokaliseeritud (kovalentne) side; puudub sideme polaarsus, suunalisus ja küllastatavus. · Molekulidevaheline toime (Van der Waalsi jõud) osakestevaheline füüsikaline vastastoime. Osakestevaheline kaugus on suurem ja jõud nõrgemad kui keemilise sideme korral; mõju on mitteküllastatav ja mittesuunaline. Alaliigid: · orientatsioonijõud dipoolide (polaarsete molekulide) vastastoime;
(ioonvõre korral) või aatomiteks (aatomvõre korral); koordinatsiooniarv – osakeste arv, millega antud osake moodustab sidemeid. • Vesinikside Vesinikside – täiendav side, mille positiivse osalaenguga vesiniku aatom võib moodustada elektronegatiivse elemendi aatomiga; pikem ja nõrgem kovalentsest sidemest; võib olla molekulidevaheline (intermolekulaarne) või molekulisisene (intramolekulaarne). • Metalliline side Metalliline side – paljutsentriline elektrondefitsiidiga delokaliseeritud (kovalentne) side; puudub sideme polaarsus, suunalisus ja küllastatavus. • Molekulidevaheline toime (Van der Waalsi jõud) – osakestevaheline füüsikaline vastastoime. Osakestevaheline kaugus on suurem ja jõud nõrgemad kui keemilise sideme korral; mõju on mitteküllastatav ja mittesuunaline. Alaliigid: • orientatsioonijõud – dipoolide (polaarsete molekulide) vastastoime;
ioonideks või aatomiteks koordinatsiooniarv – osakeste arv, millega antud osake moodustab sidemeid vesinikside – täiendav side, mille positiivse osalaenguga vesiniku aatom võib moodustada elektronegatiivse elemendi aatomiga. vesinikside on pikem ja nõrgem kovalentsest sidemest. vesiniksideme moodustamiseks peab vesinikul olema piisav positiivne osalaeng. vesinikside moodustub H ja N, O, F aatomite vahel (enamasti molekulidevaheliselt). metalliline side – paljutsentriline elektrondefitsiidiga delokaliseeritud (kovalentne) side. puudub sideme polaarsus, suunalisus, küllastatavus. kristallvõre tüübid – metallivõre, ioonvõre, aatomvõre, molekulvõre MOLEKULIDEVAHELISED JÕUD molekulidevaheline toime (Van der Waalsi jõud) – osakestevaheline füüsikaline vastastoime. osakestevaheline kaugus on suurem ja jõud nõrgemad kui keemilise sideme korral, mõju on mitteküllastatav ja mittesuunaline
annaabi.ee 
