1.1 Rakk, kromosoom, DNA tumisel. DNA ehituses esineb neli erinevat lämmastikalust: A - adeniin (adenosiin), G - guaniin (guanosiin), T - tümiin (tümidiin) ja C - tsütosiin Rakk on väikseim elus ehitusühik, mis suudab kas üksi või paljurakulise (tsütidiin). Nukleotiidide omavahelise liitumise tulemusel tekib üks DNA ahel. organismi koostisosana kasvada, areneda ja paljuneda. Kõrvaloleval joonisel on Kahe omavahel koos püsiva ahela aluseks on DNA komplementaarsusprintsiip kujutatud loomaraku ehitus. Raku erinevate osade ehituse ja ülesannetega võib DNA-molekuli moodustavad nukleotiidahelad püsivad koos kindla reegli kohaselt huviline tutvuda näiteks 12
Kottseened on ka õunte ja pirnide kärntõve tekitajateks. Se ene poolt kahjustatud lehtedele ja viljadele il muvad oliivivärvilised sam etjad laigud. Tungaltera, mis on sa muti asko m ütseetide hulka kuuluv parasiitseen, kahjustab mitm esuguseid kõrsvilju. Tungaltera sisaldavat viljast val mistatud jahu on m ürgine, sest tungalteras leidub m ürgiseid aineid. Basidio mütseedid ehk kandseened on haralise, paljurakulise m ütseeliga. Nad paljunevad nii suguliselt kui ka mittesuguliselt, m o odustades basiidiume ehk e oskandu, mis koosnevad ühest rakust nelja basidiospooriga. Basidio m ütseetide hulka kuulub rohkearvuliselt rahvamajandusele kahju tekitavaid taelseeni ja majaseeni ehk majava m m e. Taelseened kahjustavad puid ja puitu. Nad on m etsades laialdaselt levinud, esinedes puudel kõvade m o odustistena. Kahjustatud puud muutuvad tarvitamiskõlb matumuks
Nakatumist on kerge ära tunda rauarooste värvusega eoskogumite moodustumise järgi peremeestaimel. Paljunevad suguliselt spermatisatsiooni teel. Viljakehasid neil ei teki. Nõgiseened (Ustilaginomycotina) - Seeneniidistik taimesisene, rakkudesse tungivad iminapad. Seeneniidid pannaldega. Vaheseinad lihtpooriga. Suguline paljunemine sporiidide omavahelise ühinemise teel. Eoslavaseed (Agaricomycotina) - Hüüfe moodustavad seened. Sugulise paljunemisega ja paljurakulise viljakehaga. Viljakehaga seotud mõisted: kübar ja jalg. 8. Samblkikud Samblikud kui lihheniseerunud seened. Ligi pooled kõigist teadaolevaist kottseentest ja 1/6 kõikidest tuntud seenliikidest. Eestis u. 1000 sambliku- ja lihhenikoolse seene liiki. Vetikad ja tsüanobakterid kui seente sümbioosi partnerid. Endosümbioos - primaarne ja sekundaarne endosümbioos. Eksosümbioos - valdavas enamikes samblikest on mükobiondiks kottseen, harva kandseen. Fakultatiivsed samblikud:
lülieosed (koniidid). Eosed on peaaegu kerajad karedapinnalise kestaga. Rohkelt leidub Aspergillusé liike mullas, kus nad lagundavad orgaanilisi aineid ja võtavad osa teiste mikroorganismidega huumuse moodustamisest. Paljud liigid põhjustavad kõikvõimalike ainete (toiduained, nahk, tekstiilitooted jt.) riknemist. Mõned liigid on loomade (lindude) ja ka inimeste haiguse nn aspergilloosi tekitajaiks. Penicillium´i perekonda kuuluvad liigid erinevad eelmistest paljurakulise koniidikandja poolest. Selle ülaosa on korduvalt pintseljalt või luuakujuliselt hargnenud. Igal tipul on 1-4 eostuge, mis kannavad peaaegu paralleelselt asetsevaid eosahelaid. Koniidid on ümarad. Eriti rohkesti leidub neid liike mullas, kus nad võtavad osa huumuse moodustamisest. Peale selle põhjustavad nad veel produktide riknemist (näiteks köögi- ja juurviljad). Mitmed liigid leiavad kasutamist oma bioloogilise aktiivsuse ja erinevate ainete moodustamise tõttu.
annaabi.ee 
