patogeenseteks bakteriteks. Enamus neist moodustavad mürkaineid ehk toksiine. 5. Mida sa tead limakapslist? Limakapsel aitab mõningatel bakteritel neid kaitsta ning hõlbustab nende liikumist. 6. Mida tead bakteris leiduvast kromosoomist? Tsütoplasmas asub üks rõngaskromosoom, mis koosneb ühest DNA-molekulist 7. Joonista bakteri skeem koos nimetustega. 8. Bakterid paljunevad: a)eostega , b) pungumisega, c) paljunemisrakukestega, d) mütseeli tükikeste abil, c) .pooldumisega 9. Paljunemise etapid: • Bakterirakk suureneb, DNA replitseerub ning liigub raku poolustele • Rakukest ja –membraan sopistuvad ning moodustub rakuvahesein • Bakterirakk jaguneb kaheks tütarrakuks 11. Võrdle bakteriraku sisenemist struktuuri ja organelle looma ja taimerakuga. Bakterirakul pole tuuma, kuid taimerakul ja loomarakul on
rakud kolooniaks ja hõlbustab liikumist 6. Mida tead bakteris leiduvast kromosoomist? Rakutuuma asendab tuumapiirkond, milles paikneb rõngjas kromosoom. Kõigil bakteritel on vaid üks kromosoom, mille geenide arv ulatub kuue tuhandeni. Enne bakteri jagunemist rõngaskromosoom kahekordistub. 7. Joonista bakteri skeem koos nimetustega. 8. Bakterid paljunevad: a) pungumisega, b) eostega, c) pooldumisega, d) mütseeli tükikeste abil, c) paljunemisrakukestega. 9. Paljunemise etapid: 1) Kromosoom kordistub 2) Rakk pooldub 11. Võrdle bakteriraku sisenemist struktuuri ja organelle looma ja taimerakuga. Bakteriraku suurus on 0,5-5 μm, tuum puudub, aga selle asemel on tuumapiirkond. Esineb 1 rõngaskromosoom, DNA-d a geene on vähe. Ribosoomid on väikesed, neid on vähe ja asuvad vabalt tsütoplasmas. Tsütoplasma on jäik ja liikumatu. Viburid on väiksemad ja koosnevad flagelliinist.
annaabi.ee 
