6. Hübridoomide abil ,,toodetakse" monokloonseid antikehi. Mis need on ja millised on nende rakenduslikud võimalused? 7. Kaasajal rakendatakse põllumajandusloomadel sageli embrüosiirdamist. Millega on sel juhul tegemist (selgita metoodika käiku). Miks seda rakendatakse? 8. Selgita millistel juhtudel on embrüosiirdamine inimesel on põhjendatud. 9. Millise võimaluse andis FSH (folliikule stimuleeriva hormooni) avastamine imetajatel põllumajandusloomade paljundamisele. 10. Mida tähendab mõiste kloon, too kaks näidet (üks taimedest teine loomadest), kus looduses esineb klooni tekkimine. 11. Milles seisneb tuumkloonimine? Mille poolest see erineb embrüonaalkloonimisest? 12. Mis on totipotentsed rakud ning kuidas saab neid ära kasutada põllumajandusloomade paljundamisel. 13. Too välja pool ja vastuargumendid järgmiste teemade juures: kunstlik viljastamine, asendusemadus, abort, inimese terapeutiline kloonimine ja inimese
genoomis puudub geneetiline info energia tootmiseks ja valkude sünteesiks. Esineb DNA (kaksik- ja üksikahelalise) ja RNA (üksik- ja kaksikahelalise) genoomiga viirusi. viirustel on üks erineva suurusega kromosoom. viiruse genoom on pakitud valguümbrisse ehk kapsiidi. üks viirus võimeline nakatama vaid teatud tüüpi rakke: eristatakse looma-, taime- ja bakteriviirusi ehk faage. nakatunud rakk lülitub norm elutegevuselt viiruse paljundamisele 2. Kirjelda viiruse üldist ehitust ja genoomi? Võib joonisena. - Ümbrise valgud viirusspetsiifilised. Viiruse ümbris ehk kest pärineb peremeesraku membraanist. Pöördtranskriptaas ehk revertaas ensüüm, mis retroviiruste ssRNA-st sünteesib komplementaarse dsDNA, mis integreerub peremehe genoomi ensüüm integraasi abil. Proviirus viiruse DNA latentne koopia peremehe genoomis. Kapsiid NH ümbritsev valguline kate
Vaadatakse: söödavarusid pesas – peaks olema vähemalt 6…8 kg mesilasema olemasolu – kas peres leidub igas vanuses hauet pesa puhtust – põhjalangetis eemaldatakse ja vaadatakse kas ei ole mesilastel kõhulahtisust perede tugevust – tugev (mesilased katavad 8..9 kärjetänavat), keskmine (7..8), nõrk (4…5). Valguse – õiepäevad: tööd mis on suunatud pere ülesehitamisele ja paljundamisele. Pered läbivaatamisel rahulikud, mee saak üle keskmise. Palju õietolmu. Vee – lehepäevad: ei soovi segamist, nõelavad rohkem, meesaak keskmisest väiksem. Soojuse – viljapäevad: tuuakse rohkem nektarit, õietolmu vähe. Haue jäetakse hooletusse, nõelatakse vähe. Maa – juurepäevad: toetatakse mesilaste ehitustungi, meesaak alla keskmise, rahutud. 1. läbivaatus valguse-õiepäevadel 2. meekorje alguses vaadata soojuse-viljapäevadel 3
2.4. Paljundamine Sõnajalad paljunevad eostega, mida kannavad lehed. Kui eosed satuvad maapinnal sobivalt niiskesse keskkonda, siis areneb väike südamekujuline eelleht, mis jääb looduses märkamatuks. Samal eellehel moodustuvad nii munarakud kui ka seemnerakud. Seemnerakud pääsevad munarakuni ainult vees ujudes, kuid selleks piisab vaid ühest vihma- või kastetilgast. Viljastunud munarakust areneb embrüo, sellest aga sobivates kasvutingimustes uus sõnajalgtaim. Lisaks eostega paljundamisele saab sõnajalgu paljundada ka vegetatiivselt. Selleks kasutatakse risoomi jagamist, s.t risoomi haru või lõigu eraldamist emataimest. Eraldataval risoomiosal peavad olema juured, sest hiljem ei pruugi need enam kasvada. Parim jagamise aeg on kevadel ümberistutamise ajal. Üksikud sõnajalad on paljundatavad lehe- või leherootsupistikutega ja lehtedel tekkivate sigipungade abil. (Tuulik ... 2007) 7 3. SÕNAJALGADE HOOLDAMINE 3.1
Vastavalt sellele klassifitseeritakse viiruseid loomaviirusteks, taimeviirusteks ning bakteriviirusteks e. bakteriofaagideks. Viirusega nakatamiseks on vaja, et viiruse välispind interakteeruks rakupinna spetsiifiliste retseptoritega. Loomaviiruste retseptorid paiknevad plasmamembraaanil, faagide retseptorid bakteriraku rakukestal või kiududel e. piilidel. Viirusega nakatumise tagajärjel toimub raku metabolismi ümberlülitamine normaalselt elutegevuselt viiruse paljundamisele. Viiruste avastamine. Nimetus viirus tuleneb ladinakeelsest sõnast virus, mis tähendab tõlkes mürki. Kuni 20-nda sajandini tähistati terminiga "viirus" kõiki haigustekitajaid. Kuigi paljudel juhtudel oli tegemist bakteriaalsete infektsioonidega, nimetati ka neid viirusinfektsioonideks. Eraldi rühmana toodi viirused välja alles 20-nda sajandi künnisel. Keskmise bakteriraku pikkus 2-3 µm. Viiruspartikli e. viriooni suurus varieerub aga vahemikus 20 - 400 nm.
pööratakse vähem tähelepanu kui vajalik. Köögiviljade paljundamiseks vajalike töövahendite nimekiri koos kasutusalade ja vajaduste põhjendustega on antud ülevaatlikult tabeli kujul. Joonistel toodud valik nii seemnetega kui ka vegetatiivsel paljundamisel kasutatavatest töövahenditest on tehtud autori hinnangul vähemtuntumatest. Lõpuks antakse SWOT analüüsi meetodit kasutades hinnang seemnetega paljundamisele kui põhilisele köögiviljade paljundamise viisile. Töö autori isiklikud kogemused köögiviljade paljundamisest, mis on suhteliselt tagasihoidlikud ja väga lühiajalised kinnitavad, et näiteks kapsa taimede ettekasvatamine toa aknal ei ole mõistlik tegevus. Tomati, kurgi ja paprika taimi on töö autoril küll õnnestunud toa aknal ette kasvatada kortermaja II korrusel, samas 19
muude formaalsuste täitmist. 7. Teos loetakse avaldatuks, kui see on salvestatud arvutisüsteemi, mis on üldsusele avatud. 8. Autoriõigus on tsiviilõiguse normide kogum, millega korraldatakse kirjandus, kunsti ja teadusteoste loomisel ning kasutamisel tekkivaid suhteid. Autoriõigus on autori isiklike õiguste kogum – õigus autorinimele, teose avaldamisele, reprodutseerimisele (taasesitamisele, paljundamisele), levitamisele, puutumatusele ja tõlkimisele, tasu saamisele teose kasutamise eest. Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud õigused ja varalised õigused. 9. Isiklikud õigused (12) õigus autorsusele; õigus autorinimele; õigus teose puutumatusele; õigus teose lisadele; õigus autori au ja väärikuse kaitsele;
annaabi.ee 
