Eesti ühiskonnageograafia
mandriga. Ent Lääne-Eesti ressursiks näib olevat sinnajäänud rahvastiku ettevõtlikkus, mis leiab isegi sealsetes kitsastes
oludes uusi arengusuundi.
Kokku elab Lääne-Eesti regioonides kõigest 75 000 inimest, vähem kui Pärnu regioonis üksi. Tingimused
majanduse arendamiseks on siin ilmselt halvimad Eestis, elatustase aga ainult veidi Eesti keskmisest allpool. Ilmselt
kompenseerib ettevõtlikkus osalt halbu eeldusi.
Kalandus ja puhkemajandus on seni olnud kõige paljulubavamad majandusharud Lääne-Eesti regioonides
(Saaremaal, Hiiumaal, Läänemaal), ehkki Hiiu Kaluri raskused tõid kaasa olulise tagasilöögi. Kõige märkimisväärsemad
asutused, muuhulgas ka mõned veidigi suuremad kerge-, puidu- ja liha-piimatööstuse ettevõtted, samuti sanatooriumid
paiknevad maakonnalinnades Haapsalus ja Kuressaares (elanike arvud vastavalt 12000 ja 15000). Kolmas ametlik
maakonnalinn Kärdla (3800 elanikku) on tegelikult ainult alev