Koolis õpetatakse ka distsipliini ja autoriteedile kuuletumist, mis on hilisemas elus hädavajalik. Koolisüsteem tagab sirguvale noorsoole ühtse ja stabiilse hariduse, samas toodavad koolid masstoodanguna üht ja sama niinimetatud toodet ehk koolis on vähe ruumi isiksuse arenguks ja vabaks tahteks. Ühiskond ei hoolitse ainult oma nooremate liikmete eest, vaid toetab kõiki abivajajaid, kes seda ise paluda oskavad. Näiteks abistatakse paljuliikmelisi peresid ja üksikvanemaid, kellel on raske hakkama saada, jagades rahalisi toetusi ja võimaldades erinevaid soodustusi. Pakutakse peavarju neile, kel endal see puudub ja korraldatakse inimest ümberõpet, et leida neile sobiv töökoht. Samas ei pakuta tuge heldekäeliselt igale puuduse tundjale, tuleb osata küsida. Täita on vaja erinevaid ankeete ning inimesed tavaliselt ei teagi, et neil on õigus mingit soodustust või abi saada
eriti rikkalikuma morfoloogiaga keeltes ka muuteparadigma piiril või sellest väljaspool olevaid afiksit sisaldavaid vorme. Sellised on näiteks soome keele substantiivide possessiivsufiksid ehk omastusliited nagu -ni, -si, -Vn. Analoogilised on kliitikud. Muuteparadigma sõnavormid kuuluvad oma struktuuriliste ülesannete tõttu eriti tihedasti kokku. Sõnad, millel on ühesugused muuteparadigmad, liituvad sarnasuse alusel üksteisega ja moodustavad paljuliikmelisi muuttüüpe. Sellised paljudes sõnades korduvad tunnuste/lõppude kogumid ja tüve morfofonoloogilised variatsioonid põhjustavad muuteparadigmade sisemise tiheduse ehk kohesiooni. Paradigmaatilise morfoloogia (WP) peamiseks meetodiks on muutenähtuste kirjeldamine nii, et uuritava keele kõikidest muuttüüpidest koostatakse näiteparadigmad; üksiksõna morfoloogiline kirjeldus ongi siis info, missugusse paradigmasse ta kuulub.
annaabi.ee 
