Vaimuvaesed ja sõltuvusprobleemidega vanemad teavad küll kuidas lapsi teha ning kasutavad seda teadmist/ oskust usinasti (sageli sissetuleku saamiseks). Kahjuks jääb kõik laste kasvatamisse ja arengusse puutuv vaid saatuse hooleks. Olen täiesti nõus seisukohaga, et on vajalik luua laste kohustusliku arstliku jälgimise süsteem, mille järgi oleks lapsed sünnist kuni täisealiseks saamiseni arstliku kontrolli all. Selline süsteem toimis ju tegelikult väga edukalt paljukirutud nõukaajal. Kahjuks ei saa ka kõige rangema arstliku kontrolli puhul garanteerida, et mõnesse perre ei teki kodusünnituse tagajärjel tita, kelle olemasolust keegi ei tea ja keda keegi pole näinud. Väga palju tehakse antud teemal suuri sõnu, võetakse vastu seadusi ja palgatakse juurde ametnikke, et probleemi lahendada. Kahjuks pole siiani suudetud luua ,,laste elu ja tervise minimaalset kaitset garanteerivat süsteemi" ja abivajav laps avastatakse tõesti vaid juhuslikult ja poolkogemata
kodanikes soovi ise käsi külge panna. Alles nüüd võib aru saada, kui noor tegelikult Eesti on, kõrvutades tänast iseseisvusaega ennesõjaaegsega. Paljud inimesed on tuleviku suhtes optimistlikud, kuna meie riigil on küllalt potentsiaali olemaks teistele eeskujuks. Aastate jooksul oleme arenenud kiiresti, lõimunud edukalt Lääne ühiskonnaga. See aga ei tähenda, et meie töö tehtud oleks. Oma paljukirutud "jonnakust" võiksime kasutada palju rohkem, et täide viia oma soovunelmaid ja anda oma panus Eestimaa paremaks muutmiseks. Lahtiseid otsi meie ühiskonnas siiski leidub ning nende lahendamiseks on selgelt vaja riigi juhtkonna ning selle elanike koostööd. Gustav Suits lausus 20. sajandi algul: "Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Nüüd, kus me juba tunneme end eurooplastena, peaksime uuesti vaatama oma koduõuele ning tõdema, et
Alles hiljaaegu kudus mu tuttav endale kilekottidest lõigatud ribadest vannitoa vaiba. Vaip sai uhke ja taaskasutus aus. Alati on kilekotte võimalik taaskasutada ja poekotiks sobib ka riidest õmmeldud kott.. Õmmelda võib kasutatud materjalist, mis iseenesest on jällegi taaskasutus. 2.1. Paber ja papp Paber ja papp on biolagunevad materjalid. See tähendab, et prügilasse sattudes tekitavad nad metaani, mis on 20 korda tugevam kasvuhoonegaasist kui paljukirutud süsinikdioksiid. Eestis on praegu peamiseks paberjäätmete taaskasutamise võimaluseks põletamine katlamajades soojusenergia saamiseks. Lisaks kasutatakse vanapaberit kahes paberivabrikus ning soojusisolatsioonimaterjali tselluvilla valmistamiseks. Eraldi tasub panna ka kihilisest joogikartongist pakendijäätmeid, nn tetrapakke. Neid kogutakse segapakendikonteinerisse ja suunatakse edasi Leetu, kus materjal töödeldakse spetsiaalses tehases ümber paberiks ja papiks (5)
annaabi.ee 
