TEOSE ANNOTATSIOON Andrus Kivirähki „Rehepapp „ on romaan eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Teose olustik vastab 19. sajandi Eesti külale ja mõisale, kuid tegelasteks on lisaks inimestele erinevad mütoloogilised olendid, sealhulgas Vanapagan, Katk, Halltõbi ning kratid, tondid ja kollid, kes varitsevad põõsas, silmad põlemas, et paljukannatanud külainimestele veelgi kurja teha. Neid kujutatakse inimeste maailmaga lahutamatult seotuna. Inimesed võtavad neid iseenesestmõistetavatena, pea igas peres on varandust kokku kandev kratt ja hingedepäeval võetakse söögilaua ja saunaga vastu surnud esivanemaid. Raskes olukorras ei jää rahval muud üle, kui krabada endale kõike mida kätte saab, olgu siis naabri sahvrist, mõisaaiast või teede ristmikul vanapagana käest. Krikus
Andrus Kivirähk ,,Rehepapp ehk november" (.Kirjastus ,,Varrak" 2000.a.) ,,Romaan eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Rängas olukorras ei jää rahval muud üle kui krabada endale kõike, mida kätte saab, olgu siis naabri sahvrist, mõisaaidast või teede ristmikul vanakurja käest. Loomulikult on mängus ka kõiksugused kratid, tondid ja kollid, kes varitsevad põõsas, silmad põlemas, et paljukannatanud külainimestele veelgi kurja teha." Niisuguse lühikokkuvõtte annab teosele tutvustus internetis. Peab ütlema, et see on üks väga imelik raamat. Kes armastab muistendeid ja muinasjutte, aga samas ka pisut ,,kiiksuga" huumorit, sellele peaks ,,Rehepapp" meeldima. Palju on kasutatud kõikvõimalikke eesti rahva ennemuistsete juttude tegelasi, isegi Vanapagan on mängu toodud. Ühest küljest on need tegelased ju vähemalt eestlastele kõik tuttavad, aga selles teoses on kogu see
Need on: Sibulad ja sokolaad, Rikka õelusel pole piiri, Vapper keefir, Kakand ja kakand ning Hiired pööningul. [5] Pilt 4 ,,Rehepapp" Romaan eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Rängas olukorras ei jää rahval muud üle, kui krabada endale kõike mida kätte saab, olgu siis naabri sahvrist, mõisaaiast või teede ristmikul vanakurja käest. Loomulikult on mängus ka kõiksugused kratid, tondid ja kollid, kes varitsevad põõsas, silmad põlemas, et paljukannatanud külainimestele veelgi kurja teha. [6] Pilt 5 ,,Romeo ja Julia" Lambakarjus Romeo armub semu Joosepiga metsa metskitsede pulmi vaatama minnes kitseneiusse ja hakkab teda kutsuma Juliaks. See ei meeldi aga teps mitte Romeo isale Oskar Moonile, endisele kolhoosiesimehele, kes päevast päeva maja ees lõõtsa tõmbab ja laulda jõurab. [7] Pilt 6 ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Ussisõnade oskamine ei tähenda teoses ainult metsarahva
Need on: Sibulad ja sokolaad, Rikka õelusel pole piiri, Vapper keefir, Kakand ja kakand ning Hiired pööningul. [5] Pilt 4 ,,Rehepapp" Romaan eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Rängas olukorras ei jää rahval muud üle, kui krabada endale kõike mida kätte saab, olgu siis naabri sahvrist, mõisaaiast või teede ristmikul vanakurja käest. Loomulikult on mängus ka kõiksugused kratid, tondid ja kollid, kes varitsevad põõsas, silmad põlemas, et paljukannatanud külainimestele veelgi kurja teha. [6] Pilt 5 ,,Romeo ja Julia" Lambakarjus Romeo armub semu Joosepiga metsa metskitsede pulmi vaatama minnes kitseneiusse ja hakkab teda kutsuma Juliaks. See ei meeldi aga teps mitte Romeo isale Oskar Moonile, endisele kolhoosiesimehele, kes päevast päeva maja ees lõõtsa tõmbab ja laulda jõurab. [7] Pilt 6 ,,Mees, kes teadis ussisõnu" Ussisõnade oskamine ei tähenda teoses ainult metsarahva
sündmuste käigus sai ta aru, kui valesti oli arvanud ning kui väga ta sellest oli puudust tundnud. Seega peale noorpõlve armastuse leidmise, leidis ta enda jaoks taas ka tee usu juurde. P.Coelho "Viies mägi" "The Fifth Mountain" (1996) Ajalooline lugu noorest mehest Eelijast, kellel pärast pikki katsumusi ning tõelise armastuse leidmist seisab ees oluline ülesanne üles ehitada purustatud linna varemed Viienda mäe jalamil ning taastada usk ja elurõõm paljukannatanud linnaelanikes. «Viiendat mäge» lõpetades tulid mulle meelde möödapääsmatud olukorrad minu elus. Alati, kui tundsin ennast täieliku olukorra peremehena, juhtus midagi, mis lõi mul jalad alt. Küsisin endalt: miks? Kas tõesti on saatuseks ainult lõpusirgele välja jõuda, kuid mitte seda ületada? Kas Jumal on tõesti nii julm, et laseb mul silmapiiril palmipuid näha vaid selleks, et ma kõrbes janu kätte sureksin? Läks tükk aega, enne kui mõistsin, et asi pole sugugi nii
Blok, samal aastal lasti maha Nikolai Gumiljov. 1925 tappis end S. Jessenin, 1930 V. Majakovski. Ebaõnnestusid nii Ahmatova teine kui ka kolmas abielu. 1937. aastal arreteeriti Ahmatova poeg Lev Gumiljov, kes jäi vangilaagrisse paljudeks aastateks, ja lähemaid sõpru Ossip Mandelstam. 1940 suri M. Bulgakov, järgmisel aastal tappis end M. Tsvetajeva. II maailmasõja ajal evakueerus Ahmatova Taskenti. Seal kirjutas ta ainsad patriootilised luuletused, pühendas need paljukannatanud Leningradile blokaadi ohvritele ja linna kaitsjatele. Kui sõda lõppes, lootsid kõik, et elu muutub taas inimväärseks, sest võitmatuna tundunud Saksamaa oli alla andnud. Kuid tolitaarna reziim Venemaal jäi muutumatuks, seda ei suutnud varjutada ka võidujoovastus. Surmalaagrid töötasid täiskäigul, vägivald ja repressioonid oma rahva vastu jätkusid ja isegi võimendusid. Ahmatova, kes oli tagasi Leningradis, pidas end
kõige tähtsamaid ikoonimaalikunsti võtteid, viljelevad idakiriku kunsti. Bulgaarias armastatakse nukuteatrit ja seda viljeletakse väga laialdaselt. Seda peetakse mitte üksnes laste, vaid ka täiskasvanute meelelahutuseks. Bulgaarlased harrastavad iidsetest aegadest erisugust käsitööd: vasesepistamist, puust nikerdamist, pottsepatööd. Bulgaarias Petrici linnas elas kunagi kuulus selgeltnägija Vanga, kes suutis tulevikku kuulutada. Rahva eripärad. Bulgaarlased on lihtne, tõsine, paljukannatanud rahvas. Selles riigis on kõik ühte põimunud korruptsioon, inimeste südamlikkus, vastutulelikkus. Bulgaarlased on väga külalislahke rahvas. Paljud kasinalt elavad bulgaarlased võtavad meeleldi vastu külalisi, kandes neile lahkelt ette kõik paremad palad, mis hetkel kodus leiduvad. Bulgaarlased püüavad riigi tulevikku optimistlikult suhtuda. Suurem osa bulgaarlasi katsub üle kivide ja kändude tööd teha, ehkki tasu selle eest on väga väike.
Lauludega vaheldumisi peeti sütitavaid isamaaknesid, millele rahvas reageeris vaimustunud skandeerimisega, plaksutades Alo Mattiiseni trummide rütmis kaasa. Rahvarindega vennastunud ja Savisaare käest kinni hoidvale uuele ideoloogiasekretärile Indrek Toomele, kes oma täielikku eestimeelsust üles näitas, karjus vaimustunud rahvamass ,,Räägi Moskvas sedasama!". Tundus, justkui oleks Gorbatsov ainuüksi selleks perestroika välja mõelnudki, et Baltikumile tehtud ülekohut korvata ja paljukannatanud eestlased ometi kord vabaks lasta. Kord liikvele läinud vägi ei saanud aga enam pidama. Inimesed ei läbenud kauem kodus istuda, otsekui kartes vabaduse saabumist maha magada. Õhtu õhtu järel seati sammud iseenesest, ilma mingi korralduse või eelneva kokkuleppeta jälle lauluväljakule. Tulid kõik, nii vanad kui noored, lähedalt ja kaugemalt, üksikult, seltskonniti ja perekonniti, isegi imikud kõlkusid revolutsionääridest perekonnapeade
Üldse hakkas nüüd Prantsusmaa aktiivsemalt ise osa võtma sõjast Habsburgidega ja kuulutas sõja ka Hispaaniale. Viimane suurem lahing oli 17. mail 1648. a., millest võtsid osa austerlased, baierlased, rootslased. Praha pärast võideldi rootslaste ja keisri vägede vahel kuni 3. novembrini, siis saabus teade üldise rahu sõlmimisest Münsteris 24. oktoobril 1648. a. Seda rahu nimetatakse Vestfaali rahuks, mis kindlustas paljukannatanud rahvastele rahulikuma elu- olu. (Wikipedia, Kolmekümneaastane sõda) Habsburgid ja Katolik liiga Protestantlik unioon Böömi Taani Rootsi Prantsusmaa Sõda on võidukas katoliiklastele Sõda kurnab mõlemaid pooli (Joonis 1.1) 1.3 Vestfaali rahu
*nõid Miina *Muna Ott *Aida Oskar *vanapaar Imbi ja Ärni ,,Romaan eesti rahva raskest elust mõisahärrade rõhumise all. Rängas olukorras ei jää rahval muud üle kui krabada endale kõike, mida kätte saab, olgu siis naabri sahvrist, mõisaaidast või teede ristmikul vanakurja käest. Loomulikult on mängus ka kõiksugused kratid, tondid ja kollid, kes varitsevad põõsas, silmad põlemas, et 9 paljukannatanud külainimestele veelgi kurja teha." Niisuguse lühikokkuvõtte annab teosele tutvustus internetis. Peab ütlema, et see on üks väga imelik raamat. Kes armastab muistendeid ja muinasjutte, aga samas ka pisut ,,kiiksuga" huumorit, sellele peaks ,,Rehepapp" meeldima. Palju on kasutatud kõikvõimalikke eesti rahva ennemuistsete juttude tegelasi, isegi Vanapagan on mängu toodud. Ühest küljest on need tegelased ju
ka eepose koostamise idee ja selle esimene kavand. ,,Kalevipoja" kirjapanijaks sai Faehlmanni sõber Friedrich Reinhold Kreutzwald. Kreutzwald tegi ka tõlketöid ja avaldas populaarteaduslikku ajakirja. Johann Voldemar Jannsenilt ilmus üle 220 lühema või pikema jutu, lisaks luuletused ja ajaleheartiklid. Jannsen oli ka paljude koorilaulude originaalsete või tõlgitud sõnade autor, nende hulka kuulub hiljem rahvushümniks kujunenud. Lydia Koidula kirjutas jõuliselt ja kunstiküpselt oma paljukannatanud isamaast luuletusi ja avaldas luulekogusid. Tema luule paremik on ajaproovile vastu pidanud eestlaste koorilaulu raudvarasse kuuluvate laulude sõnadena. Peale laulude on Koidula oma isa Jannseni eeskujul avaldanud pooltõlkelist ilu- ja näitekirjandust .Koidula on üks eesti teatri loojaid. 1869. aastal toimub Tartus Jannseni eestvõttel I Üldlaulupidu. 10. Eesti kool 19. sajandi viimasel veerandil. Venestamine 1885. aastal toimus äge venestamispoliitika.
Romaanizanrid kohandusid samuti uute oludega. Gooti romaanist kasvas välja õudusromaan. Ch.Dickens- (1812-1870) Oli Inglismaa suurimaid romaanikirjanikke ja ja sotsiaalse romaani rajaja. Charles Dickensit saab võrrelda väheste kirjanikega, kelle jutustamise ladusus ja sõnakujundite rikkus oleks samasugune nagu temal. Tema metafooririkas keel on omane pigema luuletajale kui prosaistile. Võib tunduda, et Dickensil on armastus liiga sentimentaalne, et ta tahab kogu hinges luua oma paljukannatanud tegelaste nurgakese, kus nad võiksid õnnelikud olla. ,,Pikwick-klubi järelejäänud paberid,, (1836-1837) roman oli tohutult menukas ja kirjanik sai kuulsaks üleöö. Kirjaniku humor sai alguse Londoni kõnepruugist, mis omakorda lähtus karnevalinaerust. Kangelane-dzenetelmen on Dickensi romaanides alati olemas, ta ilmub välja ,,alandatute ja solvatute,, päästjana. Selline kangelane ei ole alati mitte igakord omakasupüüdmatu heategija
Viimane kogu, mis ilmus kodumaal, oli 1942, mis kannab pealkirja ,,Mureliku suuga" sellepärast aastakümneid ei kasutatud koolides. Üsna palju ajaloolist luulet. Teema on ikka see inimlik kannatus, luuletus, mis on hästi põlatud ,,Jõulutervitus" 1941. Isegi 1984 aasta ,,Mu süda laulab" pole veel seda luuletust sees. See on selline isamaaline ja pühendatud nendele inimestele, kes 14. Juulil 1941 küüditati. Under alustabki nii, et ,,Astun mööda jõululumist rada, mööda paljukannatanud Eestimaad". Jõuab järeldusele, et pole ühtegi kodus, kus poleks kurbust ja leina, sest keegi ikka ära küüditatud nende peredest. Pani talle süüks, sest ei tohtinud kirjutada saksa okupatsiooni ajal, ja veelgi enam sellist asja. 1944 20. Septembril lahkub Eestist Rootsi. Siis on Nõukogude väed juba Tallinnas sees. Under elas Stockholmis, siis elas väga pika elu ja suri 25. Detsembril 1980. On maetud Stockholmi
troonipärijat, Louis XVII-ndat, Louis XVI1 ja Marie Antoinette'i2 poega.'» «Teie! Teie vanuses! Ei! Tahate öelda, et olete onnis Karl Suur; peate olema vähemalt kuus- või seitsesada aastat vana!» «Seda on mured teinud, Bilgewater, seda on mured teinud! Mured tegid need juuksed halliks ja võtsid enneaegu mu pea paljaks. Jah, dzenthnenid, te näete endi ees -- sinises kuues ja viletsuses võõrsil rändavat pagulast, 1 loe: Lui. 3 loe: Maru Antuanet. 335 saatusest purustatud ja paljukannatanud seaduspärast Prantsuse kuningat.» Noh, ta nuttis ja seletas nii, et mina ja Jim vaevalt teadsime, mis teha. Meil oli nii kahju ja me olime nii rõõmsad ja uhked, et ta oli meie juures. Niisiis nägime vaeva ja katsusime nüüd teda lohutada, nagu me ennist olime katsunud hertsogit lohutada. Aga ta ütles, et sellest pole käsu midagi; teda võivat lohutada üksnes surm. Siiski, ütles ta, sageli olevat tal tükk aega kergem ja parem, kui inimesed teda kohtlevat vastavalt ta seisusele,
annaabi.ee 
