Kliima: Parasvööde, troopika globaalsed kliimamuutused. RANDADE ARENGUT MÕJUTAVAD JÕUD o Lainetus :tuule- ja ummiklaine (kulutus, kuhje, rannasetete ränne) o Tuul: Kaudne mõju lainetuse näol. Otsene mõju voolsetetele. Vormide kujundaja- eelluited o Hoovused: Savikate setete ärakanne, hõljum o Merejää: Kuhjav ja kulutav ning kaitsev o Taimed: Kaitsev, ka setete edasikanne ja kuhjamine o Inimtegevus: Kiirendav või aeglustav (+/-). Paljuaastaste uurimiste tulemused näitavad, et randade intensiivne areng toimub just ekstreemsete tingimuste kokkulangemisel: o väga tugevate tormide sagenemine, o sellega kaasnev erakordselt kõrge mereveetase, o ning sojade talvede tõttu külmumata meri ja rannasetted. Need tegurid ongi peamiseks rannaprotsesside aktiviseerumise põhjuseks, ja seda mitte ainult Eesti rannikul, vaid kogu Läänemerel tervikuna. Globaalsed kliimamuutused. Randade reaktsioon.
Eesti kliima Öökülmaohtlikkus Öökülm nähtus mil positiivsete ööpäevaste õhutemperatuuride juures langeb temp. öösel Süstemaatilise ilmavaatlusega alustati meil ja lähematel naabermaadel alles 18. saj. alla 0º. Paljuaastaste keskmiste tulemusel lõpevad öökülmad 2 m kõrgusel maapinnast mais teisel poolel. ja algavad taas septembris. Taimede kasvukõrgusel (u. 50 cm maapinnast) saabuvad Riiast on esimesed vaatlused teada 1762. a. Tallinnast 1774. a. Pikemat aega öökülmad 5...20 päeva varem ja lõpevad samavõrra hiljem. Külm õhk on raskem ning nii