seemnealgmetest katmatult käbisoomustel. Nende taimede viljastumine toimub, kui tolmuterad satuvad tavaliselt õhu kaudu seemnealgmeile, moodustades tolmutoru. Enamik paljasseemnetaimi on tuultolmlejad. Tunnused: o Puuduvad õied, viljad o Paljunevad seemnetega o Seemned arenevad käbides o Lehtede asemel okkad o Eluvormilt puud, põõsad o Siseehitus lihtsam (puiduosas trahheiidid) o Enamus igihaljad Paljasseemnetaimede peamised rühmad : v Palmlehikud v Hõlmikpuud v Vastaklehikud v Jugapuud v Okaspuud Palmlehikud Palmlehikud (Cycadopsida) olid Mesosoikumile iseloomulikud paljasseemnetaimed, millest tänapäeval on säilinud üks selts - palmlehikulaadsed. Palmlehikud on palmi või sõnajalga meenutavad suurte sulgjate lehtedega madalad puud. Väljasurnud taimerühmadest kuuluvad siia bennetiidid ehk ürgpalmlehikud.
Seejuures ei katke seemnealgmest areneval emasgametofüüdil seos emataimega, vaid toimub megaspoori moodustumine ja selle kasvamine eelleheks (primaarseks endospermiks). (Botaanika II, lk 411) Paljasseemnetaimed on väga vana rühm, mille fosiile leidub juba ülemdevoni ladestutes. Sellel suurel ja vanal taimerühmal puuduvad otsesed fülogeneetilised seosed kaasegsete sõnajalgtaimedega, nad on juba devoni ajastul mitmest sõnajalgtaimede harust välja kujunenud. (Botaanika II, lk 412) * Paljasseemnetaimede fülogenees: paljaseemnetaimed pärinevad sõnajalgtaimedest, moodustades vahelüli keerdlehikute ja katteseemnetaimede vahel. Pärast viljastumist areneb paljasseemnetaimedel embrüo, mis ei välju megaspoorikestast, ja kogu viljastamisprotsess toimub kuni embrüo kujunemise alguseni seemnealgmes, millel ei kao seos emastaimega, nii et arenev seeme püsib sageli emastaimel enam kui aasta. (Botaanika II, lk 454)
V: Et isasssugurakud saaksid kanduda emassugurakkudeni. On valdalvalt niisketes kasvukohtades. Paljasseemnetaimed *Nimetus: Kui sigimikku ei moodusta, siis on seemnealgmed viljalehtdedega kaetud-nad on katteta ehk PALJAD. *Puud ja põõsad *Eristab teistest taimedest: seemnealgme ja sellest areneva seemne olemasolu. Kui seemnelage asub sigimikus- õistaim Kui sigimik puudub- paljasseemnetaim Paljasseemnetaimede hõimkond jaotatakse 5 klassi: palmlehikud (rahupalmlehik), hõlmikpuud (kultuuris ja taasmetsistunult Hiinas ja Jaapanis) , vastaslehikud (efedra) , jugapuud (jugapuu) ja okaspuud (mänd, kuusk, harilik kadakas) Puidu kasutamine: ehituspuiduna (eriti okaspuude oma), vaiku ja eeterlike õlisid. Õistaimed e. Katteseemnetaimed *kõige liigi-ja vormirikkam hõimkond. *Kasvavad hästi suhteliselt kuiv kliima ja intensiivse päikesekiirguse käes Mis eristab õistaimi teistest taimedest?
jäätumine (jääajad) Homo habilis Australopiteek paljasseemnetaimede ja roomajate väljasuremine (65) inimahvide eristumine imetajatest (70) õistaimed, linnud, 245 65 KESKAEGKOND meteoriidi langemine Maale õistaimede areng (110) imetajad
Sissejuhatus......................................................................................3 1 Paljasseemnetaimed ja õistaimed................................................. 4,5 1.1 Millised on paljasseemnetaimed? 1.2 Kui palju on paljasseemnetaimi? 1.3 Kus kasvavad paljasseemnetaimed? 1.4 Millised on õistaimed? 1.5 Kus kasvavad õistaimed? 1.6 Kui palju on õistaimi? 1.7 Paljasseemnetaimed....... 1.8 Õistaimed....... 2 Paljasseemnetaimede ja õistaimede ehitus...................................6,7 2.1 Paljasseemnetaimede ehitus : 2.1.1 Juur ,vars ,leht ,käbid 2.2Õistaimede ehitus : 2.2.1 Õied ,lehed ,vars ,võsu ,juured 3 Paljasseemnetaimede ja õistaimede paljunemine.......................8,9 3.1 Paljasseemnetaimede paljunemine..... 3.2 Õistaimede paljunemine..... 4 Paljassemmnetaimede ja õistaimede tähtsus..................................9 4
PERM JH AJASTU ● Fanerosoikum ● Perm kuulub Paleosoikumisse ehk Vanaaegkonda. ● 292 mln a tagasi. ELU ● Elu oli üle läinud maismaale. ● Paljasseemnetaimede osatähtsus oli suur. ● Selgroogsete hulgas olid ülekaalus kahepaiksed. ● Luukalade mitmekesisus oli suurem. REKONSTRUKTSIOON VARA-PERMI ELUSTIKUST ● Dimetrodon ähvardab kahepaikset. Näha on ka varased putukad. REKONSTRUKTSIOON HILIS-PERMIST ● Rekonstruktsioon Hilis-Permi elustikust terapsiididega, kes on
Paljasseemnetaimed Õpik lk 20-23 Paljasseemnetaime mõiste Paljasseemnetaimeteks nimetatakse tavaliselt okaspuid. Enamus paljasseemnetaimi on okkaid kandvaid igihaljad puud või põõsastikud. Nt: kuusk, mänd, jugapuu, kadakas. Paljasseemnetaimedel on tugev puitunud vars ehk tüvi. Põhilise osa moodustab sellest puiduosa. Paljassemnetaimede paljunemine Paljasseemnetaimede paljunemisorganiks on käbi. Käbid jaotuvad kaheks: isaskäbid ja emaskäbid. Paljasseemnetaimede paljunemine toimub tuultolmlemise kaudu. Peamiselt kasvavad okaspuud jahedamas kliimas, põhjapoolsematel aladel ja mägedes. Miks on okaspuudel väiksed lehed? Okaspuude lehed on väikesed kuna taim ise kasvab sageli ebasoodsates tingimustes. Okaspuud peavad olema veega kokkuhoidlikud ja seda kätte saama sügavamatest kihtidest. Lehed piiravad auramist ja kaitsevad taime ka suuremate temperatuurikõikumiste eest. Okaspuude tähtsus
Kildu Põhikool Okaspuud Referaat Koostaja: Sten Kabanen juhendaja: Viiu Toomigas Kildu 2009 Okaspuud Okaspuud (Coniferae) on paljasseemnetaimede alla kuuluv taimerühm. Okaspuudel on lehtede asemel jäigad kitsad teravad okkad või väikesed laiad soomused. Seemned valmivad käbides. Tüüpilistel okaspuudel on pikad sirged tüved peatüve ja külgokstega. Okaspuude kasv toimub pikivõrsete abil. Osa puid kaotab elu jooksul oma sümmeetrilise kuju, muutudes vananedes pisut ebakorrapäraseks. Peaaegu kõik okaspuud ja põõsad on igihaljad, et nende lehestik püsib aastaring
ajajooksul turbaks. Miks peetakse turvast taastumatuks loodusvaraks ? Kuna ta kasvab väga aeglaselt Kirjuta 3 turba kasutamisviisi: keemiatööstuse tooraine, loomadele allapanekuks, õlisid, tõrva, meditsiin, põllumajanduses, küttematerjal(brikett) 5. Kirjuta joonisele sõnajala osade nimetused. Milliseid ülesandeid täidavad ? 6. Leia alljärgnevatest lausetest kolma mõistet, mida on valesti kasutatud. Tõmba vale mõiste maha ja kirjuta selle kohale õige. Paljasseemnetaimede hulgas on puid, põõsaid ja ka palju rohttaimi. Pärismaised liike tuuakse sisse kas tahlikult või tahtmatult, näiteks on meile sisse toodus lehis. Paljud okaspuud sisaldavad vaiku, mis kaitseb neid bakterite ja seente kahjustuste eest. Kõige lihtsama ehitusega taimed on sõnajalgtaimed, sest neil puuduvad juured ja juhtkude. 7. Täienda sammaltaime arengu skeemi järgmiste mõistetega: eos, munarakk, viljastatud munarakk, seemnerakk. 8
Merede taanduiine ,mäestike teke kliima jahenemine, inimlaste ilmumine. Paleogeen , 65miljonit a. Tag. Mäestike teke,merede pealetund,kliima pehme, õistaimede leviine ja mitmekesistumine, pärisimetajate,lindude,luukalade,putukate levimine, mitmekesistumine. Keskaegkond e. Mesoikum- Kriidiajastu 136 miljnit a. Mäestike teke, õistaimede ilmumine ja kiire areng,esimesed emakooksed imetajad,hiiddroomajate väljasuremine. Juura- 190milj.mandrite vajumine ja merede pealetund,paljasseemnetaimede levimine,esimesed linnud,hiidroomajate levimine. Triias-225 milj. Ühtese mandri lõhenemise algus, soe kliima,paljasseemnetaimede lvimine ,esimesed imetajad. Vanaaegkond ehk paleosoikum- karbon -345 milj. Merede pealetund niiske kliima, sõnajalgtaimede metsad,kahepaiksete ajastu , esimesed roomajad. Devon-395 maismaa kerkimine sõnajalgtaimede levimine,kalade ajastu ,putukad ja kahepaiksed. Silur-435milj. Suured sisemered,pehme kliima,esimesed maismaaselgrootud primitiivsed kalad
Saadi 4 erinevat aminohapet. Arhed- ürgbakterid on bakterid, mis elavad äärmuslikes keskkonnatingimustes ja Neil on teistest bakteritest erinev rakumembraan ja –kest. Kambriumi ajastul-välise skeletiga loomad (limused), keelikloomad(nendest arenesid selgrooksed), lülijalgsed trilobiidid, käsnad, meduusid, merevetikad Kivisöe- kolla-, osja- ja sõnajalametsad, roomajad, kõhrkalad Taimede areng: Agueoonis hulkraksete taimede arenemine/ Vanaaegkonnal taimed maismaale mulla teke, paljasseemnetaimede areng, Ordoviitsiumis maismaal samblad/Keskaegkond õistaimede areng ja paljasseemnetaimede väljasuremine Mis võimaldas areneda dinosaurustel?- .......... Loodusliku valiku tüübid: stabiliseeriv- soosib keskmiste tunnustega isendeid/ suunav- soosib keskmisest erineva tunnustega isendeid/ lõhestav- soosib äärmuslikke tunnnuseid, valge ja must Tööstusliku melanism- tumeda pigmendi rohkus looma kehakattes, tumedavärviliste putukate levik tööstuspiirkondades.
(Picea abies), harilik kadakas (Juniperus communis) ja jugapuu (Taxus baccata). Harulduseks loeme hõlmikpuud (Ginkgo biloba) Tallinnas, jäänukina soojemast kliimaperioodist on ta suutnud püsima jääda ka oma Euroopa kõige põhjapoolsemas kasvukohas. Paljasseemnetaimed hakkasid Maal massiliselt levima ca 250 miljoni aasta eest, permi ja triiase ajastul. Lisaks tarbepuidule on okaspuudel oluline roll vaigu saamisel. Paljasseemnetaimede üldtunnused · Paljasseemnetaimedel puuduvad õied ja viljad; Viljastamine ei pea olema seotud veega; · Paljunevad seemnetega, seemnealgmed paiknevad paljalt käbisoomuste vahel; · Siseehituse iseloomulikuks jooneks on trahheiidide* ja vaigukäikude olemasolu; Trahheed puuduvad (Vt Taimekoed); · Enamasti on igihaljad taimed, kelle lehtedeks on okkad (vee kokkuhoid!); · Suguline põlvkond (gametofaas ehk haplofaas)* taandarenenud;
Ravimtaimed Kadakas Koostajad: Kirke-Marie Plakso ja Anett Laidver 8.b Iseloomulikud tunnused · Enamasti põõsakujuline · 10-15m pikk · Tüvi on mitmeharuline, punakas, pruun või hallikaspruun · Noorte puude koor on algul sile · Okkad on teravad või tömbid Kus kasvab? · Eestis kasvab rannikualadel · Euroopas kesk- ja põhjaosas mere ääres karjamaadel metsades soostunud aladel Millisesse rühma kuulub? · Kuulub paljasseemnetaimede hulka · Kadakal on viljad (1-3 seemet) · Viljad on marjataolised käbid Kuidas rahvameditsiinis on kasutatud? · Suitseva kadakaoksaga raviti katku ja pidalitõbe · Raviti nahahaigusi, võeti ära jooksvavalu · Keedeti teed ja leotisi Kas seda kasutatakse ka tänapäeval? · Kadakat kasutatakse tänapäeval tee tegemiseks leotised põletike ja veepeetuse vastu · Kadakamarju ei tohi palju kasutada Millist taime organit ravimina kasutatakse? · Ravimina kasutatakse
umbes 292 miljonit aastat tagasi ja lõppes umbes 250 miljonit aastat tagasi. järgnes Karbonile ja eelnes Mesosoikumile. Permi lõpus tabas Maad selle ajaloo suurim väljasuremislaine, mil hukkus umbes 96% merelistest liikidest. Permi kliima Permi alul taandus meri kõigilt mandreilt Kliima muutus kuivaks ja kontinentaalseks, sest enamus maismaast jäi meredest kaugele. Taimestik Esines rohkelt kidasid Taimestik Ajastu teisel poolel suurenes järsult paljasseemnetaimede osatähtsus Hõlmikpuu leht: Hõlmikpuu Peeter Süda tänaval, Tallinnas Taimestik Palmlehikud Okaspuud Merelised selgrootud Foraminifeerid Karbid Sammalloomad Käsijalgsed Ammoniidid Selgroogsed Kahepaiksed Luukalad Selgroogsed Roomajad (teriodondid) TÄNAME KUULAMAST! Kasutatud materjalid https://et.wikipedia.org/wiki/Perm_(geoloogia) http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/perm.html http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/kidad.html https://en
kokkupõrke tulemusena paljasseemnetaimed areng, kahepaiksete mäestikud, poolustelt väljasuremine mandrijäätumine, kuiv, ekvaatoril kuum, poolustel külm Keskaegkond e Triias 251mln Hiidmanner lähenes, Paljasseemnetaimede Roomajate levik, I imetajad, mesosoikum kliima soojenemine mitmekesistumine, hõlmikpuu, sekvoiad
Paljasseemnetaimed Paljasseemnetaimedel on käbid. Paljasseemnetaimedel pole õisi ega vilju. Nende seemned arenevad käbides paljalt käbisoomuste vahel. Sellest tulenebki nende taimede nimetus. Paljasseemnetaimed on võrreldes õistaimedega liht- sama ehitusega ja ürgsemad. Nad kasvasid Maal juba siis, kui õistaimi polnud veel olemaski. Enamik tänapäeva paljasseemnetaimedest on okaspuud. Eluvormilt on nad puud, harva põõsad. Rohttaimi paljasseemnetaimede hulgas ei ole. Suurem osa okaspuid on igihaljad. Okkad vahetuvad neil järkjärgult, nii et oksad pole kunagi paljad. Kõige pikema elueaga taimed kuuluvad okaspuude hulka. Nendeks on ohtjasoomulised männid vanusega üle 4300-4680 aasta. Nad kasvavad jändrike puudena rohkem kui 3000 meetri kõrgusel USA lääneosas Kalifornia ja Nevada osariikide piiril olevas mäestikus. Meie tavalisteks metsapuudeks on okaspuud mänd ja kuusk.
Lopsakas taimestik: osjad, kollad, sõnajalad Kivisöelademete tekkimine taimede mattumisel Maismaa selgroogsete ja lühijalgsete, kahepaiksete ja roomajate mitmekesisus /kilpkonnad,sisalikud, dinosaurused, linnud Eristus troopilise ja parasvöötme taimestik Põhilised taimed olid hiidosjad, hiidkollad, sõnajalgtaimed seemnesõnajalad ja kordaiidid. Laamade kokkupõrgetel tekkisid Apalatsi ja Uurali mäestikud /Hertsüünia kurrutus/ Perm Kliima kuivenemine Paljasseemnetaimede /okaspuude,palmlehikute, hõlmikpuude levik Luukalade mitmekesisus Maa ajaloo suurim massiline liikide väljasuremine: hävis üle 90% mereliste selgrootute rühmadest Paljasseemnetaimede /okaspuude,palmlehikute, hõlmikpuude /levik Pangea hiidmandri tekkimine Keskaegkond ehk mesosoikum Triias Juura Kriit Triias Kliima oli kuiv ja kuum Peamised maismaataimed on paljasseemnetaimed: okas-ja hõlmikpuud, palmlehikud ja sõnajalad
metallidest ja nende sulamite torusid. Olenevalt materjalist, painutatakse painutusraadiusest ja toru läbimõõdust torusid täidetult või ilma täitmata. Täidis kaitseb painutamisel toru seinu kardude ja kortsude eest paindekohtades. Täidisena kasutatakse hästi kuivatatud peenikest jõeliiva või sulakampolit, mis valatakse torusse. Sulakampol ehk kolofoonium on tahke mass, mis saadakse männi ja mõnede teiste taimede (peamiselt paljasseemnetaimede) vaigust. Painutamise kvaliteet sõltub õigest painutamisraadiusest, mis omakorda sõltub toru läbimõõdust, seina paksusest ja materjalist. Näiteks terase painutamiseks võetakse painutamisraadius nii, et see võrduks toru kahe välimise läbimõõduga. Kuidas painutada Väikese läbimõõduga torusid, millel on suurem painderaadius, võib painutada külmalt. Toru painutamiseks suletakse üks ots puidust korgiga, teise kaudu aga täidetakse toru kas liiva, või sulakampoliga
Rakvere Reaalgümnaasium PALJASSEEMNETAIMED Referaat Mari-Liis Nõlvak VII a klass 2 Rakvere 2006 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1. PALJASSEEMNETAIMEDE ISELOOMUSTUS..........................................................4 2. HARILIK KADAKAS.....................................................................................................5 3. HARILIK KUUSK.......................................................................................................... 6 ......................................................................................6 4. HARILIK MÄND.....................................
Soontaimed 1.Katteseemnetaimed ja paljasseemnetaimed on seemnetaimed. Miks antud taimerühmadel on sellised nimetused ? 6p Katteseemnetaimed: sest seeme areneb kaitstult vilja sees. Paljasseemnetaimed: sest seemned valmivad emaskäbi soomustel katmatult. Millised antud taimedest kuuluvad paljasseemnetaimede, millised katteseemnetaimede rühma ? Lehis, võilill, kadakas, nulg, pärn, jugapuu, õunapuu. Paljasseemnetaimed : *Lehis *Kadakas *Jugapuu *Nulg Katteseemnetaimed : *Võilill *Hernes *Õunapuu *Pärn 2.Rohttaimede elukestus ( eluiga ) on erinev. Kirjuta kuidas nimetatakse vastavalt sellele antud taime. 3p - Ühe aastane taim.
Liiva ja savi setete rohkus 359 Mandrijäätumine poolustel. Soe ja niiske kliima, soode tekkimine. Lopsakas taimestik: Karbon osjad, kollad, sõnajalad. Kivisöelademete tekkimine taimede mattumisel. Maismaa selgroogsete ja lühijalgsete, kahepaiksete ja roomajate mitmekesisus /kilpkonnad,sisalikud, dinosaurused, linnud. Eristus troopilise ja parasvöötme taimestik 299 Kliima kuivenemine. Paljasseemnetaimede /okaspuude,palmlehikute, hõlmikpuude Perm levik. Luukalade mitmekesisus. Maa ajaloo suurim massiline liikide väljasuremine: hävis üle 90% mereliste selgrootute rühmadest 251 Kliima oli kuiv ja kuum. Peamised maismaataimed on paljasseemnetaimed: okas-ja Triias hõlmikpuud, palmlehikud ja sõnajalad. Kasvas roomajate mitmekesisus. 199 Ülekaalus paljasseemnetaimed ja sõnajalgtaimed
Okaspuud on paljasseemnetaimede alla kuuluv taimerühm. Okaspuudel on lehtede asemel jäigad kitsad teravad okkad või väikesed laiad soomused. Seemned valmivad käbides. Eestis kasvab 4 liiki pärismaiseid okaspuid harilik mänd, harilik kuusk, harilik jugapuu, harilik kadakas. Süstemaatika Sageli loetakse okaspuid sünonüümseks paljasseemnetaimedega, eriti parasvöötmepiirkondades, kus see on ainus kasvav paljasseemnetaim. Siiski pole see taksonoomiliselt õige, kuna paljasseemnetaimede ülemhõimkonda kuulub neli hõimkonda. Varem vaadeldi okaspuid klassina paljasseemnetaimede hõimkonnas. Kui seda hõimkonda hakati kitsamalt mõistma, langesid okaspuud paljasseemnetaimedega kokku. Okaspuid vaadeldakse kas hõimkonnana (okaspuutaimed) või hõimkonna ainsa seltsina (okaspuulaadsed). Harilik mänd (Pinus sylvestris) Harilik mänd on igihaljas okaspuuliik männi perekonnast, kõige levinum männiliik. Ta kuulub kaheokkaliste mändide hulka
Keskaegkond Kriidiajastu Mestike teke Õistaimede Esmased e. 136 ilmumine ja kiire emakooksed mesosoikum areng imetajad, hiidroomajate väljasuremine Juura Mandrite vajumine ja Paljasseemnetaimede Esimesed linnud, 190 mere pealetung valitsemine hiidroomajate ,,õitseaeg" Triias Ühtse mandri Paljasseemnetaimede Esimesed imetajad, 225 lõhenemise algus, levimine (näit. loomhambulised soe kliima hõlmikpuu) roomajad
· Ainuõõssed · Ussid (Lameussid, Ümarussid, Rõngussid) · Lülijalgsed (Koorikloomad, Ämblikulaadsed, Putukad) · Limused (Peajalgsed, Teod, Karbid) · Okasnahksed · Keelikloomad (Kõhrkalad, Luukalad, Kahepaiksed, Roomajad, Linnud, Imetajad) Eesti elusloodus · Eesti taimestik · Eesti rohevetikate nimestik · Eesti samblikud · Eesti samblad · Eesti sõnajalgtaimede nimestik · Eesti paljasseemnetaimede süstemaatiline nimestik · Eesti üheiduleheliste süstemaatiline nimestik · Eesti kaheiduleheliste nimestik · Eesti seenestik · Eesti seente süstemaatiline nimestik · Eesti loomastik · Eesti putukad · Eesti kalastik - Eesti kalade süstemaatiline nimestik - Eesti kalade loend · Eesti kahepaiksed Eesti roomajad · Eesti linnud Eesti lindude süstemaatiline nimestik
c) rudimendid Inimesel ja ka teistel loomadel on selliseid kehaosi, mis pole nende jaoks vajalikud, kuid mis on vajalikud alamate loomadele või olid olulised eellaste evolutsiooni varasematel etappidel. Rudimendid kinnitavad inimese ja teiste imetajate sugulust. 9. Järjesta töös antud taimeriigi või loomariigi evolutsiooni etapid. Taimeriik: 1. ainuraksete vetikate teke 2. hulkraksete vetikate teke 3. esimeste maismaataimede ürgraigaste teke 4. sõnajalgtaimede teke 5. paljasseemnetaimede teke 6. katteseemnetaimede e. õistaimede teke Loomariik: 1. hulkraksuse teke 2. selgroo kujunemine 3. kopsude kujunemine 4. loomaraku teke 5. järglase arenemine maismaal kaitsva kestaga munas 6. püsisoojasuse teke 10. Inimese evolutsioon- otsusta, kas väide on õige või vale. Tänapäeva inimeste lähimad sugulased tänapäeva loomariigis on inimahvid. Osav inimene (homo habilis) oskas valmistada algelisi tööriistu. Esimesed inimeste eellased kujunesid Aafrikas.
Okaspuud Okaspuud kuuluvad taimeriigis paljasseemnetaimede hõimkonda ja okaspuutaimede rühma. Nende seemned paiknevad paljalt käbisoomuste vahel. Okaspuud arenesid välja u 300 miljonit aastat tagasi karboni ajastul Triias ja vara Juuras. Nad on levinud üle Maa, välja arvatud Antarktikas. Puhtpuistuid moodustavad okaspuud parasvöötmes, boreaalsetes metsades, näiteks Euraasias ja Põhja-Ameerikas, kus on domineerivateks liikideks mänd, kuusk, nulg. Paljunemine Okaspuudel ei ole õisi ega vilju, vaid vastavalt emas- ja isaskäbid
b)hulkraksel organismil ainurakse ees: kõrgemalt arenenud ehitusega c)fotosünteesil heterotroofse toitumisviisi ees: orgaaniline aine ei pruugi alati kättesaadav, fotosüntees toimub koguaeg, fotosünteesivatel organismidel on organid paremini arenenud. d)sõnajalgtaimedel sammaltaimede ees: juured, koed rohkem eristunud(tagab kindla tööjaotuse) e)paljasseemnetaimedel sõnajalgtaimede ees: koed on rohkem eristunud, paljunemine f)õistaimedel paljasseemnetaimede ees: õies on seeme kaitstud keskkonnam eest, kohastumusi rohkem (seemnete levitamisel, tolmlemisviisidel) g)roomajatel kahepaiksete ees: kehakate on soomuseline(ei lase nahal kuivada), siseehitus on keerulisem(kopsud), toimub kehasisene viljastamine(on tõenäolisem) h)lindudel roomajate ees: tiivad, lendamine(õhus rohkem ruumi), püsisoojasus, täiuslikult arenenud vereringe, kopsud, süda, suled katavad keha.
mikroelemendid elemendid, mida vajatakse väiksemates kogustes (Fe, Sl, Mn, Cu, B, Zn, Mo) 34. mürkaine aine, mille kahjustustoimed on tugevad ja ilmnevad juba aine väiksete koguste korral 35. mürktaim taim, mis sisaldabinimesele kahjulikke mürkaineid( nt alkaloidid, glükosiidid, eeterlikud õlid) nt. surmaputk, ussilakk, koirohi 36. naturaliseerunud liik taim, mis on levinud ka looduslikesse kooslustesse ning suudab iseseisvalt paljuneda 37. okaspuud suurim paljasseemnetaimede alla kuuluv taimerühm (nt mänd, kuusk, kadakas) 38. ontogenees org-de individuaalne areng, mis seisneb arengufaaside vaheldumises(tsüklid) 39. paleobotaanika teadusharu, mis uurib taimede jäänuseid kivimeid(kivistised, fossiilid) 40. paljasseemnetaimed taimede hõimkond, mille seemned arenevad katmatult (mänd, jugapuu) 41. parasiit organism, mis kasutab teist organismi oma elutegevuseks (nt sääsk, paeluss 42
rakud ei saanud enam üksteiseta hakkama. Esimesed hulkraksed loomad olid käsnad. Esimeste hulkraksete loomarühmade puhul olitegemist kehavälise viljastumisega,hiljem arenes kehasisene viljastumine. Kambriumiajastul tekisid esimesed keelikloomad.Seejärel arenesid kiiresti selgrootud loomad. Devoni ajastul hakkasid maismaad asustama uued eluvormid, näiteks kahepaiksed, kivisöeajastul ilmusid roomajad.Permi ajastul suurenes paljasseemnetaimede osatähtsus, uueks struktuuriks olid seemed. Keskaegkonna ajastul ilmusid esimesed algelised imetajad, samuti dinosaurused. Juuraajastu oli roomajate hiilgeaeg, ühest roomajate harust arenesid välja linnud. Kriidiajastul toimus õistaimede levik ja surid välja dinosaurused. Imetajate kiire evolutsioon toimus uusaegkonnas. 7. Loodusliku valiku vormid ja tagajärjed Looduslik valik seisneb isendite erinevas ellujäämises ja paljunemises. Selle põhjuseks on
Katteseemnetaimed on arenenud ürgsetest paljasseemnetaimedest. Traditsiooniliselt jaotatakse katteseemnetaimed kaheks klassiks: üheidulehelised ja kaheidulehelised. Nimetus tuleneb idulehtede arvu järgi. Taimeliikide siseehitus on erinev. Katteseemnetaimede liike on umbes 300 000. Õistaimed ilmusid Maale umbes 135 miljonit aastat tagasi, kriidiajastul. Õis arvatakse olevat kujunenud kas eoseid kandvast võsust või paljasseemnetaimede mõlemasugulisest käbist. Katteseemnetaimede hulka kuuluvad kõik tähtsamad kultuurtaimed. Õistaimede kõige iseloomulikumateks tunnusteks on õis ja sellest arenev vili. Need on organid, mis teiste taimerühmade esindajatel puuduvad. Õistaimedel on kujunenud vedelike transportimiseks erilised sooned – juhtsooned ehk trahheed. Õistaimede lehtedel on laba ja selles harunenud rood. Õistaimede hulka kuulub puid, põõsaid ja rohttaimi. Õistaimed paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt
Taimed ja lülijalgsed asustasid maismaa. (440-417 mln a) Devon Kasvas kalada mitmekesisus ja toimus nende laialdane levik. Kaladest evolutsioneerusid nelijalgsed, kes asustasid maismaa. (417-354 mln a) Karbon Taimestik oli lopsakas. Taimede mattumisel tekkisid kivisöelademed. Poolustel leidis aset mandrijäätumine. Kiiresti kasvas maismaaselgroogsete ja lülijalgsete mitmekesisus. Osal putukatel tekkis lennuvõime. Ilmusid roomajad. (354-292 mln a) Perm Kasvas paljasseemnetaimede osatähtsus. Kasvas luukalade mitmekesisus. Tekkis Pangea hiidmanner. Ajastu lõpul leidis aset Maa ajaloo suurim massiline väljasuremine, hävis 90% mereliste selgrootute rühmadest. (292-250 mln a) (Keskaegkond) Triias Maismaataimede hulgas olid valdavad paljasseemnetaimed, okas- ja hõlmikpuud, palmlehikud ning sõnajalad. Roomajate mitmekesisus kasvas: ilmusid kala- ja tiibsisalikud ning dinosaurused. Väiksed imetajad. (250-205mln a) Juura Suurenes roomajate mitmekesisus
rakkude e. soonte süsteem) Sõnajalgadel puitunud kestadega rakud, mis taime Armastavad niiskust kindlamalt püsti hoiavad. Samblal pole-sammal maadligi Samblad vanemad ja tähtsamad kui sõnajalad 16. Miks on sõnajalgtaimed (1)/samblad (1)/paljasseemnetaimed(2) inimestele vajalikud? Sammalde tähtsus: aitavad hoida atmosfääri hapniku taset, sest toodavad rohkem hapnikku kui ise kasutavad Paljasseemnetaimede tähtsus: 1.Okaspuude puit(ehitusmaterjal,paberi-, tselluloosi, mööblitööstuse tooraine,küttematerjal,muusikariistad jne) 2. Rikastavad õhku hapnikuga,mõjutavad mulla omadusi,reguleerivad veereziimi Sõnajalgtaimede tähtsus: jäänustest moodustunud pruun- ja kivisüsi. Kasutatakse ka ravimtaimedena(maarjasõnajalg,põldosi) ja optikas läätsede lihvimiseks+IMIKUPUUDER!!! 17
Suurused olid väikese, kuid niisketes soistes alades olid neil üsna soodsad tingimused. Metsad olid võimsad. 4-5 meetrised puud, sõnajalad. Puud olid soomustega kaetud polnud puukoort. Kui metsad surid, tekkis hulgaliselt turvast, mis tänapäeval on kivisüsi. Hiidmõõtmetes putukad. Kiili tiibade sirutus oli 70 cm. Ka meredes toimus kiire areng. · PERM 299-251 m.a.t. · Kliima muutus kontinentaalseks hiidmandri Pangea tekke tõttu, ulatuslikud kõrbealad · Paljasseemnetaimede osatähtsuse kasv · Kahepaiksete ja luukalade kiire areng · Pelükosauruste ja imetajataoliste roomajate teke · Ajastu lõpul suurim massväljasuremine. Rohkem kui 90% mereelustiku liikidest kadus või taandus. Jäädavalt kadusid trilobiidid, tabulaadid ja rugoosid. Selleks perioodiks oli kujunenud GONDWANA. Kõik mandrid koos. Mereline areng oli suur. Haid domineerisid. Ajastu lõppes suure väljasuremisega. Kadusid täiesti lülijalgsed. Arenesid roomajad ning kahepaiksed
Turbasammaldel on ka bakterivastased omadused, mistõttu on neid hädaolukorras kasutatud vati asemel. 11. Sõnajalgtaimede tunnused. Sõnajalg taimedel on juhtkude s,o pikenenud torujate rakkude ehk soonte süsteem. Puitunud rakud. Neil kujunesid ka organid: juured,varred ja lehed. Sõnajalgtaimi ja teisi arenenu juhtkoega taimi nimetatakse soontaimedeks 12. Sõnajalgtaimede 3 rühma. Kollad, osjad ja sõnajalad 13. Paljasseemnetaimede tunnused. Okkastega ja igihaljad puud või põõsad.väga hästi arenenud juhtkude. Paljunevad seemnetega. Viljastatud munarakust arenev seeme on täiesti uus moodustis taimeriigis : tugeva kestalisse seemnesse on pakitu juba uue taime alge koos selle esialgseks kasvamiseks vajaliku toiduvaruga. 14. Mis aitab okaspuudel kuivades kohtades kasvada? Viljastamiseks paljaseemnetaimed vett ei vaja. Sest tolmuterad kannab emassuguorganile
troopiline ja parasvöötme taimestik Loomastikule oli iseloomulik maismaaselgroogsete kiire areng ja rohkus Eriti arvukalt oli algelisi kahepaikseid (stegokefaale), ilmusid roomajad; meredes oli kõhrkalade (hailaadsete) kõrgaeg Maismaal arenesid kiiresti putukad, ilmusid ämblikulaadsed ja hulkjalgsed Perm(299-251) Gondwana ja Eurameerika ühinemise tulemusel moodustus hiidmanner Pangea Ajastu teisel poolel suurenes järsult paljasseemnetaimede osatähtsus - ilmusid okaspuud, palmlehikud ja hõlmikpuud Permi lõpus surid välja trilobiidid, tabulaadid, rugoosid ja goniatiidid Mereliste selgrootute loomade hulgas olid ülekaalus foraminifeerid, karbid, sammalloomad, käsijalgsed, peajalgsed (goniatiidid) Selgroogsete hulgas saavutasid maismaal ülekaalu kahepaiksed, meres arenesid kiiresti luukalad, roomajaist olid teada teriodondid Maa ajaloo kõige hävitavam organismide väljasuremine
Hiiglaslikud eostaimed surid välja permi ajastul, sest nad on tugevasti sõltuvad veest (permi ajastul muutus kliima kuivaks). Karboni ajastul tekkisid esimesed lendajad- kiilid. Palmlehikud- käbide ja seemnetega taimed. Ei ole palmi sugulane. Esimesed paljasseemnetaimed- käbide sees on seemned. Vanaaegkonna lõpus (permi ajastus) tekkis Pangaea ja koos sellega ka kontinentaalne kliima. Suri välja 70% liikidest. KESKAEGKOND (250- 65 miljonit aastat tagasi) on sauruste ja paljasseemnetaimede ajastu. Pangaea manner liigub lahti: tekib Ameerika, Austraalia ja Euraasia. Roomajad alustavad võidukäiku keskeaegkonna alguses ja valitsevad selle lõpuni. Roomajate eelised kahepaiksete ees: · Jäsemed on teistmoodi asetunud selgroo suhtes ja roomajad muutusid seetõttu kiiremaks. · Otsaju olemasolek · Nahk- soomused · Vereringe on parem · Munal on tugev kest · Kehasisene viljastumine- roomaja ei pea olema veekeskkonnas, et paljuneda.
) · Ordoviitsium 495-440 mln. (uued lülijalgsete rühmad; ilmusid esimesed maismaal levivad vetikad ja taimed; kliima jahenemine ja mandrijäätumine) (lõp. Ulatusilk väljasuremine) · Silur 440-417 mln.(sammaltaimede ilmumine)(korallriffide moodustumine; ilmusid esimesed kalad) · Devon 417-354 mln. (sõnajalgtaimede ilmumine) (rüükalad ja kilpkalad) kahepaiksed. (Lõp. Ulatuslik väljasuremine) · Karbon 354-292 mln. (paljasseemnetaimede ilmumine) osjad, kollad, sõnajalad tänapäevased kivisöelademed. Esimesed roomajad, sauruste esivanemad. · Perm 292-250 mln. Ajastu lõpul leidis aset suurim väljasuremine 96% mereliste liikide selgrootute liikidest ja 50% sugukondadest. Keskaegkond e. mesosoikum. Meredes kasvas ammoniitide ja karpide, luukalade mitmekesisus, planktoni hulgas oli massiliselt lubivetikaid; suurenesid roomajate mõõtmed) · Triias 250-205 mln . · Juura 205-142 mln
Rühmatöö töö ELU TEKE JA ARENG MAAL 1. Elu tekke algusest on enamlevinud kolm erinevat nö. ,,Elu hälli teooriat", mille poolest need ,,hällid" üksteisest erinevad? (nt. võrdlev tabel) Soe lomp Kuum katlake Jääkamber Alusepanija Charles Darwin Saksa tedlane Günter Miller koos Matthew Levy Wächtershäuser ´ga Temperatuur, millel 80-110 kraadi C 150-250 kraadi C 0-27 kraadi C tekkis elu Põhimõte Molekulid tekkisid Vees lahustunud Elu tekkis madalal väiksemates rannavööndi anorgaaniliste CO2 temperatuuril, sest DNA, veekogudes, toimus sidumine orgaanilisteks RNA nukleotiidid ei ole orgaaniliste molek...
Mesosoikumi tüübist, kus domineerivad paljasseemne taimed, tänapäevasemaks, kus võimutsevad erinevat sorti õistaimed.Merehein (sea grass): See ei ole tõeline hein, mis arenes Kainosoikumi aegkonnas, vaid on murusarnane taim, mis katab merepõhja, ning tekkis Kriidi ajastul. Praegu elab palju mere elustikust selle sees või pinnal. Oletatavasti oli see nii ka Kriidi ajastul.Õistaimed vallutavad maismaa. Suurim muutus maismaa ökosüsteemis Kriidi ajastu jooksul oli paljasseemnetaimede kõrvaletõrjumine õistaimede ehk katteseemnetaimede poolt. Vara-Kriidi kõige silmapaistvam muutus oli see, et okaspuud muutusid kõige suuremateks ja palmlehikuliste aeg sai läbi. See muutus oli aga samuti lühiajaline, sest ligikaudu 100 milj. aastat tagasi Kriidi ajastu keskel ilmusid õistaimed, kes ajastu lõpuks ületasid juba okaspuid. Tänapäeval on umbes 200 000 liiki õistaimi ja umbes 550 liiki okaspuid.
Sporofüüt on sambla eoskupar, mis areneb gametofüüdi peal. Eosed levivad tuule ja vee abil, paljunevad ka sigikehade ja sambla tükkide abil. Sõnajalgade elutsükkel: Elutsüklis taimed on diploidsed. Eosed tekivad eospesades, mis asuvad varre harudel või lehtedel. Eoses areneb eelleht, mille peale tekivad anteriidid ja arhegoonid. Viljastumine toimub eellehel. Sügoodist areneb osi, kold või sõnajalg. (metsosi, raudosi jne.) 49. Hõimkond paljasseemnetaimed: iseloomustus, esindajad. *Paljasseemnetaimede seeme areneb käbisoomuste vahel (paikneb kahe viljalehe vahel) *Paljasseemnetaimede sugulise paljunemise organid arenevad erinevast soost käbides (õietolm ja munarakud) *Viljastatud emaskäbi kasvab suureks ja kannab seemneid *Vahel on käbi lihakas ja marjataoline (kadakas), vahel sisaldab vaid ühe seemne, mis on käbisoomustega katmata (jugapuu, hõlmikpuu) *Lehed kitsad, okasjad, harvem laiad (hõlmikpuu) või suured liitlehed
Eosed levivad tuule ja vee abil, paljunevad ka sigikehade ja sambla tükkide abil. Sõnajalgade elutsükkel: Elutsüklis taimed on diploidsed. Eosed tekivad eospesades, mis asuvad varre harudel või lehtedel. Eoses areneb eelleht, mille peale tekivad anteriidid ja arhegoonid. Viljastumine toimub eellehel. Sügoodist areneb osi, kold või sõnajalg. (metsosi, raudosi jne.) 21.Hõimkond paljasseemnetaimed: iseloomustus, esindajad. *Paljasseemnetaimede seeme areneb käbisoomuste vahel (paikneb kahe viljalehe vahel) *Paljasseemnetaimede sugulise paljunemise organid arenevad erinevast soost käbides (õietolm ja munarakud) *Viljastatud emaskäbi kasvab suureks ja kannab seemneid *Vahel on käbi lihakas ja marjataoline (kadakas), vahel sisaldab vaid ühe seemne, mis on käbisoomustega katmata (jugapuu, hõlmikpuu) *Lehed kitsad, okasjad, harvem laiad
KARBON, maismaa, taimed Mandrite koondumine hiidkontinendiks Gondwanal ulatuslikud liustikud Seemnetaimede levik Ulatuslike söeladestute teke Atmosfääri hapnikusisaldus saavutas 35% Kliimavööndid karbonis : Niiske troopika ,Sesoonne troopika, Subtroopiline kõrb, Soe parasvööde Karbon, maismaa loomastik : Ilmusid esimesed roomajad ; Lendavad putukad · PERM Kliima muutus kontinentaalseks hiidmandri Pangea tekke tõttu, ulatuslikud kõrbealad Paljasseemnetaimede osatähtsuse kasv Kahepaiksete ja luukalade kiire areng Pelükosauruste ja imetajataoliste roomajate teke Ajastu lõpul suurim massväljasuremine. Rohkem kui 90% mereelustiku liikidest kadus või taandus. Jäädavalt kadusid trilobiidid, tabulaadid ja rugoosid. · MESOSOIKUMI AEGKOND 251-65,5 MILJ.A.T. Ajastud: TRIIAS 251-199,6 m.a.t. JUURA 199,6-145,5 m.a.t. KRIIT 145,5-65,5 m.a.t. · Gondwana hiidmanner TRIIAS
Tuule abil levivad viljad/õied on väikesed ja kerged ning lendlemist soodustab lendkarvad või tiibjad lisemed. Loomade abil levivad viljad/õied on eredavärvilised, lihakad ja nende seemned on tugevakestalised. Viljad või seemned võivad olla õlirikkad. Osad taimed haakuvad ka loomale karvkattesse. 12.Milleks inimene kasutab vilju ja seemneid? (88-89) Seemneid: toiduks ja toiduõliks ja maitsetaimedeks. Vilju : toiduks ja toiduõliks 13.Mis on paljasseemnetaim? Paljasseemnetaimede iseloomulikud tunnused. Nimeta meil kasvavaid paljasseemnetaimi(106,108) Paljasseemnetaim on taim, kellel ei moodustu õisi ega vilju, seemned arenevad paljalt käbisoomuste vahel. Meil kasvavad paljasseemnetaimed on mänd ja kuusk. Paljasseemnetaimel ei ole lehti, marju ega vilju. Neil on ainult okkad ka käbid, mille vahel kasvavad seemned. Paljasseemnetaimed on lihtsama siseehitusega ja nad on ürgsemad. 14.Sõnajalgtaimede iseloomulikud tunnused (102). Nimeta meil kasvavaid sõnajalgtaimi
Keskaegkond Kriidiajastu (146) Mäestike teke Õistaimede ilmumine Esimesed emakooksed (mesosoikum) ja kiire areng imetajad, hiidroomajate väljasuremine Juura (200) Mandrite vajumine ja Paljasseemnetaimede Esimesed linnud, merede pealetung levimine hiidroomajate levimine Triias (251) Ühtse mandri lõhenemise Paljasseemnetaimede Esimesed imetajad algus, soe kliima levimine Vanaaegkond Perm (299) Ühtne manner, mäestike Esimesed Roomajate levimine paljude
2,6 miljardit a 2.Ilmusid esimesed hulkraksed: vetikad, tagasi selgrootud loomad ( moodustusid üherakuliste vetikate kolooniatest). Vanaaegkond Levisid merevetikad 545 miljonit a Ilmusid esimesed maismaa taimed ürgraikad tagasi (mat) ~450 mat 354-292 mat Sõnajalgtaimede metsad nende jäänustest kivisöeajastu e tekkis kivisüsi. karbon Ilmusid esimesed paljasseemnetaimed Keskaegkond Paljasseemnetaimede levik ja 250 mat mitmekesistumine. Õistaimede ilmumine. Uusaegkond Õistaimede mitmekesistumine ja laialdane 65 mat levik. LOOMARIIGI EVOLUTSIOON Aegkond Muutused loomariigis Ürgaegkond Aguaegkond 2,6 miljrd at Vanaaegkond 1. Esimesed hulkraksed loomad tekkisid vees! 700 mln at Käsnad, ainuõõssed. 600 mln at 2. Pea- ja lülijalgsete areng. 500 mln at 3. Esimeste selgroogsete ilmumine
Jaotatud kolmeks. Peaks teadma. a) Kambrium Põhja-Eesti sinisavi on kambriumi savi. b) Ordiviitsium: Pea- ja lülijalgsed, esimesed maismaataimed. Põhja- Eesti peakivi. c) Silur: maismaaselgroogsed Kesk-Eesti, Saaremaa, Paide paekivi d) Devon: kalad, kahepaiksed, putukad, sõnajalgtaimed. Lõuna-Eesti liivakivi, e) Karbon=Kivisöeajastu: esimesed roomajad, sõnajalgtaimede domineerimine. O2 tänapäevasele lähedasele tasemele. Fotosüntees raskeneb (süsihappegaas!). f) Perm: roomajate ja paljasseemnetaimede maismaa domineerimise algus. 3) Keskaegkond: 225 milj. a. Paljasseemnetaimed ja roomajad (pidevalt sauruste välja suremine ja uute sauruste teke) a) Triias: Imetajad (loomhambulised saurused) b) Juura: Linnud (algsed nokkloomad) c) Kriit: Pärisimetajad; * õistaimedede plahvatuslik levik, ürgtiibsed vahetusid välja uustiibsete putukate vastu, kuid ei surnud täielikult välja. 4) Uusaegkond 65 milj. a. õistaimede ning esialgu imetajate lindude aeg. a) Paleogeen
Domineerib sporofaas. Seemned pole kaitstud (pole viljalehtedega ümbritsetud). Heterospoorsed, emas- ja isasgameedid tugevalt redutseerunud, koosnevad mõnest rakust. Kujunevad seemnealgmed ja tolmukotid. Sporangiumid koonduvad käbidesse, käbid on ühesugulised, viljastumine toimub tuule abil Enamus puud ja põõsad. Juhtkude hästi arenenud, lihtsama ehitusega kui katteseemnetaimedel, sisaldab trahheiide, sõeltorudel puuduvad saaterakud. 30. Paljasseemnetaimede hõimkondade võrdlus Hmk Cycadophyta – palmlehiktaimed Kaks sugukonda: palmlehikulised (Cycadaceaea) ja käbikalised (Zamiaceae) Praegu umbes 130 liiki, lõunapoolkera reliktid Lühike jässakas tüvi, lehed suured liitlehed, meenutavad sõnajala lehti, lehed noorena kerajad Kahekojalised, emas- ja isaskäbid eri taimedel. Kuigi tolmu tekib palju, on põhiliselt putuktolmlejad. Spermium liikuv, tolmutoru ei moodustu Seemned sageli lihaka värvilise kestaga ja levivad loomade abil Hmk
(2) Vendobiondid (Ediacara fauna). (3) Kambriumi plahvatus 2 Fanerosokum: Vanaaegkond 600 milj. a. a. Kambrium b. Ordiviitsium: Pea- ja lülijalgsed, esimesed maismaataimed c. Silur: maismaaselgroogsed d. Devon: kalad, kahepaiksed, putukad, sõnajalgtaimed e. Karbon=Kivisöeajastu: esimesed roomajad, sõnajalgtaimede domineerimine. O2 tänapäevasele lähedasele tasemele. Fotosüntees raskeneb (süsihappegaas!). f. Perm: roomajad! Paljasseemnetaimede domineerimise algus 3 Keskaegkond: 225 milj. a. Paljasseemnetaimed ja roomajad a. Triias: Imetajad b. Juura: Linnud c. Kriit: Pärisimetajad; * Õistaimed; ! 4 Uusaegkond 65 milj. a. a. Paleogeen b. Neogeen 25 milj a: inimlased, "tänapäevased imetajad" c. Kvarternaar 2 milj a: Kaasaegne loomastik, inimene 1 Üldbioloogia. 1.-2. Kliima muutused UNUSTAGE ÄRA! mandrite triiv: NB
kadakas okkad 24. kuusk, mänd, okaspuu , et tal on - õpilane kadakas lehtede asemel okkad 25.kuusk, mänd Puu, millel on okkadKuusk, mänd õpilane 26. mänd, kuusk Okastega puu kuusk õpilane 27.kuusk, mänd, lehis Okkad Mänd, kuusk ehitaja 28.mänd, kuusk, paljasseemnetaimede harilik mänd, haiglas jugapuu, kadakas alla kuuluv harilik kuusk, taimerühm harilik jugapuu, harilik kadakas 29.kuusk, mänd, okaspuu on okastega - õpilane jugapuu, lehis puu
kõrgaeg. Maismaal arenesid kiiresti putukad, ilmusid ämblikulaadsed ja hulkjalgsed. Perm Perm oli Paleosoikumi kuues ja viimane ajastu. Gondwana ja Eurameerika ühinemise tulemusel moodustus hiidmanner Pangea. Permi alul taandus meri kõigilt mandreilt, kliima muutus kuivaks ja kontinentaalseks, sest enamus maismaast jäi meredest kaugele. Vara-Permis oli taimestikus endiselt rohkesti kidasid. Ajastu teisel poolel suurenes järsult paljasseemnetaimede osatähtsus - ilmusid okaspuud, palmlehikud ja hõlmikpuud. Mereliste selgrootute loomade hulgas olid ülekaalus foraminifeerid, karbid, sammalloomad, käsijalgsed (produktiidid), peajalgsed (goniatiidid). Permi lõpus surid välja trilobiidid, tabulaadid, rugoosid ja goniatiidid. Selgroogsete hulgas saavutasid maismaal ülekaalu kahepaiksed, meres arenesid kiiresti luukalad, roomajaist olid teada teriodondid. Maa ajaloo kõige hävitavam organismide väljasuremine oli Permi lõpus (kadus 82%
annaabi.ee 
