Biosfääri kujunemisele on tugevat mõju avaldanud möödunud aegadel elanud ja ka käesoleval ajal elavad organismid. Näiteks Eesti aladel leiduvad maavarad põlevkivi, paekivi ja turvas on tekkinud organismide elutegevuse tulemusel. Põlevkivi on moodustunud sadu miljoneid aastaid tagasi veekogudes elanud organismide settinud jäänustest, paekivi aga veeorganismide lubikodade ja savi settimisel. Mitmel pool Läänemere rannikul paljanduvatest paekivilademetest võib leida ammu elanud loomade kivistisi. Turvas on tekkinud sootaimede, peamiselt turbasammalde, tarnade, villpea ja pilliroo jäänuste ladestumise tulemusena. Viimase paarisaja aasta jooksul on ka inimene oma tegevusega biosfääri tugevalt muutnud, näiteks rajades looduslike ökosüsteemide asemele asulaid ja põlde, paisutades tammidega jõgesid ja kuivendades soid. Lisa Biosfääris toimuva paremini mõistmiseks ehitati 1987.-1989. a USA-s Arizona
Biogeensed on settekivimid, millised on tekkinud taimsete või loomsete organismide jäänuste kuhjumisel ja litifitseerumisel. Orgaanilised setendid: turvas pruunsüsi kivisüsi ( süsinikku 75-93% ) põlevkivi Biokeemilised setendid: lubjakivi dolomiit mergel. Mergel on vahepealne lüli lubjakivi ja savi vahel.Lubjakivi ja dolomiit on head looduslikud ehitusmaterjalid ning Eesti on nendega piisavalt varustatud. Pindalaliselt 75% maa paljanduvatest kivimitest moodustavad settekivimid. Moondekivid Moondekivimid tekivad kõigi võimalike kivim- tüüpide ümberkristalliseerumisel kõrgenenud temperatuuri ja rõhu, aga samuti gaaside ja lahuste toimel maakoores. Rühmade detailsem jaotus arvestab juba mitmesuguseid lisatingimusi. Moondekivimeid iseloomustab vöödline, kildaline struktuur 25 Moondekivimite klassifitseerimine põhineb mitmel tunnusel
annaabi.ee 
