Kas varanduslike erisuste alusel kujunenud nn. 2 Eestit võivad ohustada ühiskonna sidusust?
Ja siis on need teised- järgijäänud. Need on need teised,
kes eliiti ei kuulu ning jäävad sellest grupist tüki maad eemale. Selleks on mass ehk
tavalised inimesed. Need indiviidid, tavakodanikud, omavad laiema üldsusega
võrdseid õigusi ning nende majanduslik toimetulek on üldjuhul riigi keskmine. Niisiis
ongi meie Eesti riik justkui kaheks jaotatud. Õigem oleks ehk öelda kaheks
kujunenud. Kujunenud on see selliseks aga tänu tööstuse kiirele arengule ning uutele
niinimetatud palgarikastele töökohtade. See kõik on andnud tõuke sellele, et inimestel
on võimalik liikuda ühest klassist teise. Kuid kuidas on selline kihistunud
kaksikühiskond Eestit mõjutanud? Või kas üldse ongi? Kas varanduslike erisuste
alusel tekkinud kaks eri Eestit võivad ohustada ühiskonna sidusust?
Kuigi kihistumine mängib oluliselt rolli ühiskonna sidumisel, nagu eespool juba
mainitud ning seletatud, siis tegelikult on asjal ka teine külg ning seda võib vaadelda
ka vastupidiselt
annaabi.ee 
