Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Palgapoliitika Eestis - sarnased materjalid

steem, streik, haridus, organisatsioon, palgapoliitika, eurole, hjuseks, riigieelarve, hooldust, arstiabi, haigla, protsentuaalselt, palgat, katkevad, rele, innovatiivne, vastaspool, ldjuhul, istetakse, kirjeldavad, instrumendiks, majanduskoost, heks, taastumine, majanduskriis, turg, henenud, tete, palgad, valides, kokkuhoid, tervishoius
thumbnail
5
docx

Palgapoliitikast Eestis, on meil vähetasustatud töökohti?

Reaalpalgad tõusid SEB hinnangul Eestis eelmisel aastal 2,1 Lätis ainult 0,1 protsenti. Leedus reaalpalk, milles inflatsioon mõju on arvesse võetud, ei tõusnud vaid hoopis vähenes 2011. aasta viimases kvartalis aastatagusega võrreldes 1,5 protsenti. Milline viis on kõige efektiivsem tegemaks selgeks valitsusele ning kogu rahvale, et nüüd oleks viimane aeg palka tõsta? Nagu lähiajalugu artside streigi näol näitab, ongi kõige tõhusam viis selleks streik. Aga kas see alati reaalne on? Jah, kui streigivad arstid või õpetajad või bussijuhid, siis suuretõenäosusega neid märgatakse ning midagi võetakse ette. Aga kui streikima läheksid näiteks kõik poemüüjad ja kassapidajad, siis arvan, et ainus mis toimub, on töösuhte lõpetamine, sest töötute arv, kes on nõus ka miinimupalgaga töötama, on veel palju. Sellised suurketi toidupoed võtavad lihtsalt järgmised töötajad. Üldjuhul ei taha keegi seda

Pangandus
6 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Eesti hariduspoliitika. Peamised probleemid ja võimalikud lahendused.

Juurdepääs tähendab õppimisvõimalust, kättesaadavus ka suutlikkust mingil erialal õppida ning raha olemasolu elamiseks ja õppemaksu tasumiseks, sest paljudes riikides on näiteks kõrgharidus tasuline. Milline riigi haridussüsteem on ja kuidas seda juhitakse, oleneb juba ühiskonnas omaks võetud ideoloogiast ja suutlikkusest teha professionaalseid (informeeritud) otsustusi. Peamised haridusprobleemid, reformimise põhjused:  Kohustuslik haridus vs. vabatahtlik haridus  Koolide juhtimisprobleemid  Õpetaja ameti populaarsuse kahanemine  Väljalangevus koolidest  Hariduse kvaliteet ja selle mõõtmine  Ratsionaalse mõtlemise arenemine  Lõimitud aktiivõpe vs. passiivsed õppemeetodid  Konkurentsivõime (riiklik tellimus)  Elukestvaõpe, tööturu muutustele kohanemine Eesti vajab haridusprobleemide lahendamiseks süsteemseid ja professionaalseid süvauuringuid.

Haridus
53 allalaadimist
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
635 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Fiskaalpoliitika

Valitsus prognoosib aasta jooksul riigikassasse laekuva raha hulka, sealjuures seda, kui palju laekuvast rahast tuleb kodanike poolt makstavast tulumaksust, kui palju sotsiaalmaksust ja kui palju muudest tuluallikatest. (Riigi raha veeb) Volituse laekuva raha kasutamiseks annab valitsusele Riigikogu. Igal aastal töötab valitsus välj auue eelarveprojekti. Juhul kui riigieelarvetseadusena ehaks ei kiideta, saab järgneva aasta algusest valitsus raha kasutada vaid eelmise riigieelarve mahtude piires. (Riigi raha veeb) Riigieelarve koostamise alused. Riigieelarve koostamise aluseks on põhiseadus, riigieelarve seadus ja igaastaselt koostatav rahandusministri määrus. (Rahandusministeerium) Rigieelarve kohta käib põhiseaduse § 115: ,,Iga aasta kohta võtab Riigikogu seadusena vastu riigi kõigi tulude ja kulude eelarve. Vabariigi valistus esitab riigieelarve eelnõu Riigikogule hiljemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust. Valitsuse ettepanekul võib

Majandus
227 allalaadimist
thumbnail
12
doc

ETTEVÕTTE X PALGAPOLIITIKA JA PALGAKORRALDUSE PÕHIMÕTTED

MAINORI KÕRGKOOL Juhtimise instituut Personalijuhtimise eriala ETTEVÕTTE X OÜ PALGAPOLIITIKA JA PALGFAKORRALDUSE PÕHIMÕTTED Referaat Juhendaja: Helina Vigla X Koolituse palgapoliitika ja palgakorralduse põhimõtted 2 Tallinn 2009 X Koolituse palgapoliitika ja palgakorralduse põhimõtted 3 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................................................4 1. PALGAPOLIITIKA PÕHIMÕTTED................................................................................5 2. PALGAKORRALDUSE ALUSED...................................................................................6 3. AMETIKOHTADE HINDAMISE PÕHIMÕTTED......................................................

Hindamine ja palgakorraldus
314 allalaadimist
thumbnail
105
doc

Lõpueksam: 2008 õppekava alusel Majanduse alused

tööhõive struktuur. Ettevõtlus 1. Organisatsiooni ja juhtimise mõiste Organisatsioon on kindla eesmärgi saavutamiseks organiseerunud inimrühm. Organisatsiooniks ühinenud inimeste tegevus peab olema omavahel koordineeritud, kooskõlla viidud. Organisatsiooni kuulumise otsustab inimene ise, lähtudes selle eesmärkide sobivusest tema isiklike eesmärkidega. Samuti iseloomustab organisatsiooni suhteliselt pidev koostegevus. Organisatsiooni mõistet saab määratleda järgmiselt: Organisatsioon on teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis koosneb kahest või enamast inimesest ja funktsioneerib suhteliselt katkematult, et saavutada ühiseid eesmärke või neid püstitada. 5 Organisatsioon on süsteem, mille allsüsteemid on inimesed, struktuur ja tehnoloogia. Organisatsioonilist käitumist mõjutab ka keskkond, milles organisatsioon töötab.

Majanduse alused
157 allalaadimist
thumbnail
161
pdf

Juhtimise alused

2.4.4.1.2 Eesmärgiline juhtimine 32 2.4.4.1.3 Tasakaalustatud mõõtmismudel 33 2.4.4.2 Postmodernistlikud juhtimisteooriad 34 2.4.5. Juhtimise põhimõtted 21. sajandil 34 3. Organisatsioon ja organisatsiooniteooriad. Organisatsiooni sise- ja 35 väliskeskkond 3.1 Organisatsiooni mõiste 35 3.2 Ettevõte kui süsteem 36 3.3 Formaalsed ja informaalsed organisatsioonid 37 3.4 Sotsiaalmajanduslikud süsteemid 37 3

Juhtimine
298 allalaadimist
thumbnail
78
ppt

Sotsiaalpoliitika

19 19 19 19 19 19 19 Haridus ei ole kõigile kättesaadav · Osal noortest väga hea haridus · Vastukaaluks on aga palju (18% kõigist noortest) koolikatkestajaid ja ainult põhiharidusega noori, kes edasi ei õpi. Selle põhjuseks on: - perede vaesus - perede toimetulematus ja õpitud abitus - riigi ükskõiksus oma noorte tuleviku suhtes · Puuduvad täiskasvanute tööalase koolituse võimalused Tallinn versus ülejäänud Eesti · Tallinn on Eesti peamine tõmbekeskus ­ kõige

Sotsioloogia
184 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Personali juhtimine ja arendamine

Edutamine on teisele ametikohale viimine, millega kaasneb õiguste ja kohustuste suurenemine ning töötasu. Üleviimine on teisele ametikohale viimine, ilma et sellega kaasneks suurem vastutus ja kõrgem palk. Rotatsioon on ametkonna töötajate (diplomaatias saadikute) pidev vahetamine ühelt töökohalt teisele, enamasti kindla ajavahemiku järel. Värbamiskuulutus: Värbamiskuulutused: mis on oluline info kandidaatidele? ● Organisatsioon ● Ametikoht ● Nõuded kandidaadile ● Mida organisatsioon pakub ➢ Tingimused, võimalused ➢ Tööaeg ja asukoht ● Mida teha kui koht huvitab. Kuulutamise aeg ja koht; kuulutuse eristuvus; firmastiil kuulutuses; varjatud vihjed kuulutuses (soovitava kandidaadi omadustele). Kes värbab?: personali otsingu- või valikufirmad; tööhõivebürood (Töötukassa vms); organisatsioon ise; otseotsinf (headhunting); otsing koolidest.

Organisatsiooni psühholoogia
82 allalaadimist
thumbnail
40
docx

Ehituse juhtimine

MIKS inimesed lasevad ennast juhtida (alluvad juhtimisele)? · abitus ja alaväärsuskompleks · armastus · oma lolluse tunnistamine KES on need, kes juhivad teisi? · missioonitunne · egoistlikud kaalutlused · jumalad ja väljavalitud KUIDAS (mille abil) juhitakse? · hirm & toores jõud · veenmine (moraalne mõjutamine) · `prääniku' pakkumine (majanduslik huvi) w KUS toimub juhtimine? · organisatsioon · grupp (kamp, töörühm...) · mass 2. Juhtimistegevus kui protsess ja selle koostisosad (lisa: R. Alas lk 10) Juhtimine on mõjutamine; eesmärgile jõudmine teiste inimeste kaasabil. Juhtimine on tegevus, mis võimaldab saavutada organisatsiooni eesmärgid oma ressursside plaanimise, organiseerimise ja kontrollimise kaudu. Alas'i õpiku järgi on juhtimise kui prostsessi komponendid ­ piiratud ressursside max kasutamine, koostöö

Ehituse juhtimine
148 allalaadimist
thumbnail
8
doc

TÖÖTUD JA AKTIIVNE TÖÖTURUPOLIITIKA

Tartu Tervishoiu Kõrgkool Hooldustöötaja õppekava TÖÖTUD JA AKTIIVNE TÖÖTURUPOLIITIKA Referaat Juhendaja: Riina Einasto , lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2009 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................2 1.SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 2. TÖÖTUD JA TÖÖTURUPOLIITIKA EESTIS.....................................................................3 2.1Töötus.................................................................................................................................3 2.2 Tööturupoliitika.................................................................................................................5 KASUTA

Ühiskonnaõpetus
6 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Palgakorraldus, eksami küsimused

eesmärkide nimel) · Õigluse väärtustamine. Töötajaid tasustatakse vastavalt nende väärtuse järgi organisatsiooni jaoks · Konkurentsivõime tagamine tööjõuturul. Võimaldab tööle võtta vajalike oskuste ja teadmistega inimesi · Töötajate oskuste parandamine - võimaldab töötajate arendamist ettevõttele soovitud suunas · Toodete ja teenuste kvaliteedi paranemine · Meeskonnatöö arendamine 2. Palgapoliitika põhikomponendid Kirjelda ühte põhjalikumalt. · Rahaline · Mitte rahaline · Soodustused · Tegevuste juhtimine 3. Palgasüsteemi koostamise alused Strateegia-personali strateegia-motivatsiooni poliitika-motivatsioonisüsteemi põhimõtted 4. Palgasüsteemi mõjutavad põhitegurid (5 vaja, Kirjelda ühte) · Tingimused tööjõuturul · Riigi tööjõupoliitika · Inflatsioon, elatustase

Palgakorraldus
116 allalaadimist
thumbnail
70
doc

Personali planeerimine

Töötajad on firma konkurentsieelis ning personal on firma üks suurimatest kuluallikatest. Näiteks aastatel 2004 a – 2007 a kasvasid palgad perioodi vältel keskmiselt 55%, mistõttu pidi iga töötaja töölevõtmisel kaaluma, kas talle on täismahus rakendust ja millised oleksid alternatiivse värbamise viisid. Majandussurutise ajal 2008-2010 oli personali planeerimine samuti väga oluline, et tööjõukulud oleks optimaalsed ja organisatsioon jääks ellu. Milliste tegevusvaldkondade planeerimine on Eesti organisatsioonides kõige paremal järjel? a) põhitegevuse planeerimine ja finantsplaneerimine b) investeeringute planeerimine ja personali planeerimine c) eksporditegevuse planeerimine ja turundusplaneerimine Lihtsustatult öeldes annab personali planeerimine vastused järgmistele küsimustele  Mitu töötajat me vajame?  Milliseid töötajaid me vajame? Selleks, et neid vastuseid leida, on meil vaja

Personali juhtimine ja...
65 allalaadimist
thumbnail
176
doc

Nõukogude Liidu ajalugu osa 2

idalased, NL tuumikterritooriumil elanud inimesed. Vaidlus hakkab käima NL ja Lääneriikide vahel läänlaste üle. Esialgu lääneriigid arvasid, et kõik lähevad koju tagasi, samas muutunud oludes Lääs ei hakanud nõudma, et läänlased läheksid täies koosseisus NL- i tagasi, nende puhul hakkas toimima vabatahtlikkuse põhimõte. NL lõi selle protsessi kontrollimiseks vastavad institutsioonid, mida koordineeris üleliiduline organisatsioon, aga ka kõigis liiduvabariikides olid oma repatrieerimiskomisjonid. Kõik inimesed, kes tagasi tulid, läbisid väga tiheda taustakontrolli ning ka nende puhul polnud üldse juttu sellest, et saavad vabalt minna, kuhu tahavad, ka need inimesed suunati nendesse valdkondadesse, kus NL võimul neid kõige rohkem vaja oli. Lääne poole suunati üsna ulatuslik propaganda, et inimesi, eelkõige läänlasi, tagasi meelitada, kõneldi nende õndsast elust, tegelik olukord oli

Ajalugu
77 allalaadimist
thumbnail
196
pdf

Makroökonoomika

tootlikkusele efektiivsemale energia tootlikkusele, energia- ja materjalikasutusele ning teadmiste tootmisele. Eesti edu valem saab olla: rohkema väärtuse loomine vähema tööjõu ning loodusressurssidega. Suurendamaks Eesti inimeste jõukust jõukust, valitsusliit: 1) jätkab range ja ülejäägiga eelarvepoliitikaga ja valitsuse võlakoormuse vähendamisega; g 2) seab ülemineku eurole prioriteetseks eesmärgiks ning ühtlustab aktsiisi- ja ressursimaksupoliitika eesmärgiga minna kroonilt eurole üle võimalikult kiiresti. Suurendab avaliku sektori palgakulu üksnes samas tempos nominaalse tootlikkuse kasvuga erasektoris; 3) säilitab kõigile ühetaolise tulumaksumäära. Langetab 2011. aastaks tulumaksumäära 18%-le (2010.a ­19%.a; 2011- 18%), tõstab tulumaksuvaba miinimumi 3000 kroonini kuus (2008.a ­ 2250 krooni; 2009.a ­ 2500 krooni, 2010.a

Makroökonoomika
195 allalaadimist
thumbnail
37
doc

Majandusteooria

Majandusteooria ­ majandusteaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Jaotub makro- ja mikroökonoomikaks. Hõlmab palju erinevaid distsipliine, mille ühiseks jooneks on see, et esiplaanil on üksiku majandussubjekti suhted teistega. Põhiküsimuseks on see, kuidas mõjutavad üksiksubjekti otsused kollektiivseid otsustusi ja nende kaudu saavutatavat tulemust ning kuidas kollektiivsed otsused mõjutavad indiviidi käitumist. Põhieesmärgiks on majandusprotsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ja arengu prognosimine, ka baasi loomine inimeste aktiivseks sekkumiseks majanduse arengusse. Mikroökonoomika ­ teoreetiline majandusteaduslik distsipliin, mida iseloomustab rangetel eeldustel põhinev, üksikobjektist(ettevõte, majapidamine) lähtuv käsitlusviis. Seaduspärasusi on empiiriliselt raske kontrollida. Makroökonoomika ­ rahvamajanduse kui terviku tulemuslikkuse mõõtmine ja majandussektorite seoste problemaati

Õigus
578 allalaadimist
thumbnail
320
doc

Majanduspoliitika

Sissejuhatus Majanduspoliitika loengukonspekti käesolev variant on pärit 2015. aasta kevadest. Selle alusel lugesin ma õppeainet TTP0010 “Majanduspoliitika” TTÜ majandusteaduskonna bakalaureuse õppekava üliõpilastele 2015/2016. õppeaasta sügissemestri teisel poolel. Kahtlemata muutub Eesti majanduslik ja sotsiaalne olukord väga kiiresti ning seetõttu peab paratamatult muutuma ka majanduspoliitika loengukursus. Kuid käesolev loengukonspekt on loodetavasti siiski õppematerjalina kasutatav ka lähiaastatel. Peaaegu kõik, mis loengukonspektis kirjas, on varem juba kusagil öeldud. Õppematerjali puhul ei tohiks see aga olla puudus – tekst püüab edasi anda olemasolevaid teadmisi. See loengukonspekt ei pretendeeri õppematerjalina mitte mingil juhul teaduslikule uudsusele ja selles on vähe viiteid. Loengukonspekti koostamisel on kasutatud paljusid erineva struktuuri ja kontseptsiooniga majanduspoliitika õpikuid, majanduspoliitika-alaseid raamat

Akadeemiline kirjutamine
55 allalaadimist
thumbnail
36
docx

PERSONALIJUHTIMINE

PERSONALIJUHTIMINE - Personalijuhtimise seosed teiste organisatsioonipsühholoogia valdkondadega. Personalijuht peaks teadma tööõigust ja majandust (et mõista, mis organisatsioone elus hoiab). Organisatsioon peab kuskilt ju saama raha. Kui mõtled personali peale, peab natuke ka majanduse peale mõtlema. Interdistsiplinaarne tegevusala. - Tugineme personalipsühholoogiale. Inimene peaks personali valdkonnas oskama töötaja potentsiaalset tööd hinnata. Kuidas valida õige kandidaat? Kuidas mõõta seda, mida me arvame end mõõtvat? Peab oskama inimest mõõta (kas testide v intervjuu vms'ga). - Kuidas mõõta töötaja sooritust

Psühholoogia
46 allalaadimist
thumbnail
13
docx

Majandusteooria kordamisküsimused

ei otsigi tööd (nt koduperenaised, õpilased) . Samuti on mitteaktiivse rahvastiku hulgas heitunud . Lisaks on mitteaktiivse rahvastiku sees inimesed, kes ei ole võimelised töötama tervislikel põhjustel, vanuste tõttu vms. Sellised on näiteks puudega inimesed ja vanurid. 76. Kuidas on omavahel seotud palgatase ja tööpuudus? Kuidas mõjutab tööpuudust ametiühingute ja valitsuse palgapoliitika? Mida kõrgem on palk, seda rohkem soovib inimesi töötada. Samas on ettevõtted huvitatud tööjõu palkamisest, mida madalam on palgatase. 1) Ametiühingute liikmeid ja teisi hõivatuid nim seesolijateks, need, kes ei ole hõivatud, on väljasolijad. Seesolijad on väljasolijatest eraldatud nii majanduslike ja psühholoogiliste barjääridega. Majanduslikud barjäärid seisnevad selles, et seesolijad kaitsevad oma töökohti kõrgendatud palganõudmistega

Majandus
251 allalaadimist
thumbnail
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

probleem ja tänapäeva teadlased on veendunud, et niisugust majanduslikku võrdsust ei saa kunagi olema. Jätkub endiselt inimeste jagamine kihtidesse, kusjuures kihistumiseks võetakse peamiseks aluseks inimeste sissetulek ning selle alusel jagatakse inimesed alam-, kesk- ja kõrgklassi. Kusjuures on välja kujunenud nii, et igale kihile on omased omad käitumisreeglid ja väärtushinnangud. Omapärase kihistumise näitajaks on ka haridus. Üldiselt on nii, et madala haridusega inimesed kuuluvad ka alamklassi ja kõrgharidusega inimesed kuuluvad kõrgklassi, kusjuures keskklassi kuulub mõlemaid. Selline hariduse järgi jaotamine ei pea olema aga absoluutne N: väga hea haridusega inimene töötab madalapalgalisel töökohal, sest tal puudub läbilöögivõime. Pluralismi olemus ja tähtsus. Pluralism on veendumus, et on või peaks eksisteerima ideede paljusus. Sellega

Ühiskonnaõpetus
1043 allalaadimist
thumbnail
58
docx

Sisepoliitika 1918-1939

Ennekõike viitas sellele 6 ajutises põhiseaduses fikseeritud võimude lahususe printsiip: seadusandlikku võimu käsitas Asutav Kogu, valitsusvõim delegeeriti Vabariigi Valitsusele ning kohtuvõim Riigikohtule. Kuid seejuures kuulus domineeriv positsioon parlamendile, kelle ülesanded olid ebaharilikult laialdased. Esiteks täitis Asutav Kogu parlamendi põhifunktsiooni – teostas seadusandlikku võimu (võttis vastu seadused, koostas riigieelarve, kinnitas välislepingud, otsustas sõja ja rahu üle, valis valitsuse, Riigikohtu ja Riigikontrolli liikmed jne.); teiseks lahendas ta erakorralisi, Asutava Kogu tüüpi parlamentidele omaseid ülesandeid – koostas põhiseaduse ning määras kindlaks maareformi ja teiste põhimõttelist tähtsust omavate ümberkorralduste (ühiskondliste uuenduste) alused; kolmandaks teostas aga Asutav Kogu kontrolli Vabariigi Valitsuse tegevuse üle ning andis valitsusele ülesandeid ja juhtnööre.

Ajalugu
19 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Ühiskonnaõpetus - poliitika

Riigikogu · Võimude lahususe ja tasakaalusatuse põhimõtte kohaelt kuulub Riigikodule seadusandlik võim · Kõrgeim seadusandliku võimu kandja · Kõik seadused ning tähtsad riiklikud otsused võtab vastu Riigikogu Funktsioonid · Valib Eesti presidendi, paragrahv 79 o Pole reaalselt kunagi 2 päeva jooksul riigipead ametisse nimetanud · Kinnitab (ratifitseerib) ja tühistab (deononseerib) välislepingud · Võtab vastu riigieelarve · Kontrollib valitsuse tegevust · Nimetab ametisse mitmete institutsioonide juhid · Võtab vastu seaduseid ja otsuseid · Korraldab rahvahääletusi 9 Riigikogu töö · Iga valitud saadik annab ametivande, milles lubab, et tegutseb lähtuvalt Eesti riigi põhiseseadusest. · Esimesel istungil valitakse Riigikogu juhatus.

Ühiskonnaõpetus
103 allalaadimist
thumbnail
29
docx

Uusim aeg Sisepoliitika 1918-1939

Ennekõike viitas sellele 6 ajutises põhiseaduses fikseeritud võimude lahususe printsiip: seadusandlikku võimu käsitas Asutav Kogu, valitsusvõim delegeeriti Vabariigi Valitsusele ning kohtuvõim Riigikohtule. Kuid seejuures kuulus domineeriv positsioon parlamendile, kelle ülesanded olid ebaharilikult laialdased. Esiteks täitis Asutav Kogu parlamendi põhifunktsiooni ­ teostas seadusandlikku võimu (võttis vastu seadused, koostas riigieelarve, kinnitas välislepingud, otsustas sõja ja rahu üle, valis valitsuse, Riigikohtu ja Riigikontrolli liikmed jne.); teiseks lahendas ta erakorralisi, Asutava Kogu tüüpi parlamentidele omaseid ülesandeid ­ koostas põhiseaduse ning määras kindlaks maareformi ja teiste põhimõttelist tähtsust omavate ümberkorralduste (ühiskondliste uuenduste) alused; kolmandaks teostas aga Asutav Kogu kontrolli Vabariigi Valitsuse tegevuse üle ning andis valitsusele ülesandeid ja juhtnööre.

Eesti uusima aja ajalugu
14 allalaadimist
thumbnail
25
pdf

Praktiline ülesanne personalijuhtimises

Personali juhtimise eesmärk on muuta koos töötav personal efektiivsemaks ning koostöövalmimaks. Samuti muuta töökeskkond paremaks ning töötajatele meelepärasemaks. 1.2. Millised tööülesanded kuuluvad (peaksid kuuluma) teie arvates personalijuhi kohustuste hulka? · personalidokumentide haldamine; · personali planeerimine; · personali värbamine ja valik; · personali hindamine ja motiveerimine; · palgapoliitika väljatöötamine; · töötajate koolituste kavandamine ja korraldamine; · arenguvestluste ja rahulolu-uuringute läbiviimine; · sisekommunikatsiooni korraldamine; · ühisürituste korraldamine; · töötervishoiu korraldamine; · tööohutusreeglite jälgimine. 1.3. Millal tekib teie arvates organisatsioonidel vajadus personalijuhi järele? Personalijuhtimine on tähtis kolmel põhjusel. Esiteks on see väga oluline konkurentsieelise

Personalitöö
106 allalaadimist
thumbnail
55
pdf

Seminar 1 - Eesti majandus

eduka liberaalse majanduspoliitika edasiarendamist ning Eesti majanduse struktuuri ümberorienteerimist suuremale tootlikkusele, efektiivsemale energia- ja materjalikasutusele ning teadmiste tootmisele. Eesti edu valem saab olla: rohkema väärtuse loomine vähema tööjõu ning loodusressurssidega. Suurendamaks Eesti inimeste jjõukust,, valitsusliit: 1) jätkab range ja ülejäägiga eelarvepoliitikaga ja valitsuse võlakoormuse (ca 4,3% SKP-st) vähendamisega; 2) seab ülemineku eurole prioriteetseks eesmärgiks ning ühtlustab aktsiisi- ja ressursimaksupoliitika eesmärgiga minna kroonilt eurole üle võimalikult kiiresti. Suurendab avaliku sektori p palgakulu g üksnes samas tempos p nominaalse tootlikkuse kasvuga erasektoris; 3) säilitab kõigile ühetaolise tulumaksumäära. Langetab 2011. aastaks tulumaksumäära 18%-le 18% le (2010.a

Majandus
107 allalaadimist
thumbnail
11
docx

KORDAMISKÜSIMUSED AINES TÖÖ- JA PALGAKORRALDUS

Tegevused (Patsiendi vererõhu mõõtmine) Tööoperatsioonid (Manseti paigutamine patsiendi käevarrele) 2. Millised kaasaja töökorraldussüsteemid? Käsitsitöö (tööriistad või vahendid; töötaja) Inimene-masin (masin või seade; töötaja) Automatiseeritud (automaatne masin või seade; töötaja ajutine kohalolek) 3. Mis on organisatsiooni põhiprotsess? Põhiprotsess on tegevuste ahel, millele organisatsioon seab oma fookuse. Kõikide tegevuste keskne osa, milles luuakse lisaväärtus. 4. Mis on organisatsiooni tugiprotsess? Tugiprotsessid ­ tegevuste valdkonnad, mis toetavad põhiprotsessi toimimist (personal, raamatupidamine, asjaajamine jne. 5. Mis on töö analüüs? Töö analüüs on organisatsiooni tegevuses valdkond, mille käigus kogutakse informatsiooni ametikohal tehtava töö kohta, ja uuritakse töö iseärasusi

Töö- ja palgakorraldus
270 allalaadimist
thumbnail
22
docx

AVALIKUD POLIITIKAD EKSAMIKS 2014

tõstmine Avaliku poliitika valdkonnad Reeglina inimeste argielu puudutavad poliitikad; seega julgeoleku ja välispoliitikat ei hõlma Erinevate valdkondade poliitikate arv on sõltuv riikliku sekkumise ulatusest Laias laastus majandus ja sotsiaalvaldkond Majandusvaldkond maksu ja eelarvepoliitika, majandus, hõive, energia ja eluasemepoliitika Sotsiaalvaldkond haridus, hoolekande, pensioni, tervishoiu, perepoliitika Paljud valdkonnad ka läbivad ­ nt hõivepoliitika nii majandus kui ka sotsiaalvaldkonnas Kaasaegne valitsemine reeglina eeldabki erinevate valdkondade ühildamist ­ nt pere ja hõivepoliitika; haridus ja hõivepoliitika jne Avaliku poliitika eesmärkide keerukus Vastuolulisus ­ nt majanduses kasum, sotsiaalpoliitikas vähem ebavõrdsust , * sageli mitterahalisus, pikk perspektiiv

Politoloogia
73 allalaadimist
thumbnail
89
doc

Ajalugu

naiste õiguste eest hakkasid võitlema sufrazetid ehk naisõiguslased. Nende juhiks oli E. Panckhurst. Sufrazetide võitluste tulemusena said naised osaliselt nõutud õigused. Home rule - Iirlaste võitlus omavalitsuse eest. 1.4.3 VÄLISPOLIITIKA 1899-1902 Inglis-Buuri sõda. Toimus Lõuna Aafrika Vabariigis. 1910 - Lõuna Aafrika Vabariigist sai inglismaa dominioon. Iiirmaa kuulus Suurbritanniale. Seal algas ärkamisaeg. Gaeli Liiga - 19. sajandi lõpus Iirimaal tekkinud organisatsioon, mis võitles rahvuskultuuri säilitamise eest. Sinn Fein (Meie Ise) - loodi teise rahvusliku organisatsioonina. Tahtsid majandust oma kätte haarata. Sinn Feinist eraldus IRA - Iiri Rahvuslik Armee. Ulster - kõige enam arenenud tööstusprovints põhja-iirimaal. Seal oli ka inglaste osakaal kõige suurem võrreldes teiste iiri linnadega. Iirlased hakkasid nõudma omavalitsust ehk home rule'i. 1914 - Suurbritannia parlament võttis päevakorda Iirimaale omavalitsuse andmise küsimuse, kuid

Ajalugu
297 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Majandus

arusaamisele, et parim viis majanduse elavdamiseks on maksude alandamine  reservvaluuta - välisvaluuta, mille suhtes on fikseeritud koduse raha kurss  ressursside piiratus - majandusteooria postulaat, mis väidab, et vajadused on alati suuremad võimalustest nende rahuldamiseks ning, et hüviseid on alati vähem võrreldes sooviga neid omandada  revalveerimine - koduse raha väärtuse tõstmine teiste valuutade suhtes e kursi alandamine  riigieelarve - valitsuse tulusid ja kulusid kajastav dokument  riigivõlakiri - riigi poolt emiteeritud võlakiri  rikkus - kapital ehk vara, mida mõõdetakse kroonides teatud ajahetkel ja mis kasvab tulu arvel  Robinson Crusoe majandussüsteem - efektiivseima tootlike ressursside paigutusega majandussüsteem, kus tootja ja tarbija ning tootmis- ja tarbimisotsus langevad kokku; langeb osaliselt kokku naturaalmajandusega

Pangandus
33 allalaadimist
thumbnail
40
docx

EESTI SOTSIAALHOOLEKANDE JA SOTSIAALPOLIITIKA KUJUNEMINE

Tööturg Nõukogude propaganda: Nõukogude Liidus on täistööhõive; Pigem valitses tööjõupuudus; Majanduse arengut takistas samas iganenud tehnoloogia kasutamine ning olemasoleva tööjõu ebapiisav rakendamine; Töötajate madal motivatsioon ­ puudus hirm jääda töötuks ja kaotada sissetulek; Madalad palgad, eelsitatud olid füüsilise töötegijad ­ nõukogude tööline; ,,Teie teete näo, et maksate palka, meie teeme näo, et teeme tööd!" Tervisekaitse ja arstiabi Eesti NSV kodanikel on õigus tervise kaitsele. Selle õiguse tagavad: kvalifitseeritud tasuta arstiabi, mida annavad riiklikud tervishoiuasutused; kodanike raviks ja tervise tugevdamiseks määratud asutuste võrgu laiendamine; ohutustehnika ja töötervishoiu arendamine ning täiustamine; laialdaste profülaktikaürituste korraldamine; keskkonna tervendamise abinõude rakendamine; eriline hoolitsus sirguva põlvkonna tervise eest, sealhulgas õpetamise ja töökasvatusega mitteseotud

Sotsioloogia
89 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Mikro- ja makroökonoomika - kordamisküsimused

majandusteoorias? Üks vaatab üksikuid majandussubjekte (ettevõte, majapidamine), teine agregeerib üksikud subjektid sektoriteks ning tegeleb majanduse üldise (riigi) tasemelise käsitlemisega. 2. Mis iseloomustab struktuuriökonoomikat ja institutsiooniökonoomikat? Struktuuriökonoomika otsib vastust küsimusele, milline peaks olema optimaalne ressursijaotus ja kuidas seda tagada. Tegeleb turule orienteeritud ettevõtte tegevuse analüüsiga ­ organisatsioon ja turustrateegia. Proovitakse selgitada, millistes situatsioonides tuleks konkurentsi soodustada, tururegulatsioone kehtestada ja kas ntx otsene hinnaregulatsioon saab kunagi olla kasulik. Institutsiooniökonoomikas püütakse arvesse võtta erinevaid regulaatoreid teooria loomisel. 3. Miks on majandusteoorias vaja teha lihtsustavaid eeldusi? Sest kogu majandusruum on liiga suur ja keerukas, et teda oleks võimalik korraga hõlmata. Seetõttu keskendutaksegi

Majandus
962 allalaadimist
thumbnail
204
pdf

Eesti uusima aja ajalugu

inimesi, kuid see oli rahumeelne, inimesed kandsid pühakute ja tsaariperekonna pilte. Nikolai II aga tol päeval Talvepalees ei olnud ning valitsus ei olnud paleed valvavatele sõduritele andnud meeleavalduse suhtes mingisuguseid erijuhiseid. Tulistamine leidis aset ilmselt seetõttu, et palee ees tekkis rüselus ja osa inimesi püüdis väravatest sisse murda. Jaanuaristreik Tallinnas. Vastukajana 9. jaanuari Peterburi Verisele Pühapäevale 12. jaanuaril algas streik vagunitehases Dvigatel, mille töölistega liitusid seejärel Tallinna tselluloosivabriku, Lutheri vabriku ning seejärel ka teised suurkäitiste töölised, misjärel seisatati Balti Puuvillavabrik. Streikis umbes 12 000 inimest Tallinnas, Narvas ja Tartus. Pärastlõunal kogunesid Tallinnas streikijad ja meeleavaldajad (tänapäeva Vabriku tänav, Valgevase ja Kungla tänava vahelisel alal Kalamajas) Lausmanni heinamaal. sama päeva õhtul esitasid tööliste esindajad oma

Ajalugu
86 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Mikro- ja makroökonoomika kordamisküsimused

majandusteoorias? Üks vaatab üksikuid majandussubjekte (ettevõte, majapidamine), teine agregeerib üksikud subjektid sektoriteks ning tegeleb majanduse üldise (riigi) tasemelise käsitlemisega. 2. Mis iseloomustab struktuuriökonoomikat ja institutsiooniökonoomikat? Struktuuriökonoomika otsib vastust küsimusele, milline peaks olema optimaalne ressursijaotus ja kuidas seda tagada. Tegeleb turule orienteeritud ettevõtte tegevuse analüüsiga – organisatsioon ja turustrateegia. Proovitakse selgitada, millistes situatsioonides tuleks konkurentsi soodustada, tururegulatsioone kehtestada ja kas ntx otsene hinnaregulatsioon saab kunagi olla kasulik. Institutsiooniökonoomikas püütakse arvesse võtta erinevaid regulaatoreid teooria loomisel. 3. Miks on majandusteoorias vaja teha lihtsustavaid eeldusi? Sest kogu majandusruum on liiga suur ja keerukas, et teda oleks võimalik korraga hõlmata. Seetõttu keskendutaksegi

Mikro ja makroökonoomika
171 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun