teisi maailma riike, nii lähemal kui kaugemal. Ainult siis, kui rahvad globaliseeruvas maailmas osalevad ja ennast hästi tunnevad, toodab see protsess stabiilsust ja rahvusvahelist korda, kõige olulisemad siduvad tegurid on nn ühtsed väärtused. Eesti rahvuse peamised ohud on sisemised: madal sündimus, vähene lõimumine, väljaränne ja väheste soov naasta, sest üks olulisemaid põhjuseid, miks inimesed ei taha eestisse naasta, on peale palgaerinevuste just eestile suletus- meie suhtumine erinevustesse. Aga ka praegune majanduskriis on vallandunud suure hulga erinevaid emotsionaalseid reaktsioone. Üleilmne majanduskriis on tulnud rahvusvahelise korra vägivaldse kujundajana sõdade asemel, siiani on eestlane suutnud end küllalt hästi vaos hoida, kuigi on ka juba märgata eestlaste seas argresiivsuse märke. Usa politoloogi Samuel P. Huntingtoni väide kokkupõrgetest erinevate kultuuride
Kuid kas naised ja mehed hindavad tööturul oma oskusi ning täiendavaid teadmisi ühtviisi (vt joonis 2)? Olenemata konkreetsest haridustasemest ootavad mehed kõrgemat palka kui samaväärse haridusega naised. Kõrgeima hariduse omandanud naiste ja meeste oodatava töötasu lõhe oli 2014. aastal 24,5%, mis oli haridustasemete võrdluses väikseim. Suurim oodatava töötasu lõhe oli madalaima haridusega naiste ja meeste vahel, kelle palgaootused erinevad 39,4%. Kuigi on levinud arvamus, et palgaerinevuste taga on naiste ja meeste erinevad haridusvalikud, näitavad Statistikaameti „Edukus tööturul“ andmed, et peaaegu kõikidel haridustasemetel ja erialadel olid mehed kõrgemalt tasustatud kui naised. Näiteks bakalaureusetaseme lõpetanud tehnikaalade naiste ja meeste palgalõhe oli 2013. aastal 19,7% ning arvutiteadustes 19,5% (magistritasemel vastavalt 27,6% ja 11,4%)(1). 7 Joonis 2
eksisteerinud sajandeid, on tänapäeval märgata probleemi kiiret paranemist. Eesti ühiskonnas on üldiselt levinud tõekspidamised, mis toetavad meeste domineerimist ja ühiskonna soolist kihistumist. Ka tänapäeval valitsevad Eestis kindlad soorollid ning soorolle toetavad hoiakud. Need väljenduvad kodutööde jaotuses, peresiseses otsustusvaldkondade jaotuses, naiste materjaalsest sõltuvusest mehest jne. Tööturul domineerivad hoiakud, mis soosivad palgaerinevuste püsimist (Iris Pettai 29. mai 2003). Mitmetel töökohtdadel eelistatakse meestöötajaid, kuigi ka naistöötaja saaks tööga väga hästi hakkama. Uuringud on kinnitanud, et mehed on Eesti peredes suuremad tulutoojad kui naised ning meeste hulgas valitseb hoiak, et nemad peaksid olema pere majandusliku toimetuleku kindlustajad. Meeste arvates on naiste roll majapidamist korras hoida ning lastega tegeleda (Uuring: Eesti naised peavad tegema rutiinsed kodutööd)
tööjõu järele väheneb a) Õige b) vale 102. Kui valitsus tõstab miinimumpalka, et toetada kvalifitseermata töötajaid, siis nõudlus selle tööjõu järele suureneb a) Õige b) vale 103. Kui valitsustõstab miinimumpalka, siis paljud inimesed ... töötuks a) Jäävad b) ei jää 104. Palgaerinevuste peamiseks põhjuseks on tööjõu erinev kvaliteet, mis sõltub: ** a) Inimese kaasasündinud füüsilistest võimetest b) Inimese vaimsetest võimetest c) Inimese kasvatusest d) Inimese haridusest e) Inimese kogemusest f) Ka paljudest muudest teguritest --- seda vastuse valikut töösse ei tule 105. Riigieelarve on valitsuse teatud ajaperioodi tulude ja kulude finantsplaan a) Õige b) vale
täiesti erineval alusel. Kahe mudeli olemasolu ei tähenda sugugi seda, et üks neist on vale või teisest halvem. Kumbki sobib kindlatel eeldustel ja tingimustel. 1.2. ALTERNATIIVSED TÖÖTURU TEOORIAD Neoklassikalise tööturu mudel pakub mõnede majandusteadlaste arvates siiski suhteliselt vähe väärtuslikku, et on pakutud ja rakendust leidnud mitmesugused alternatiivsed tööturu teooriad. Palgakontuuride mudel - palgaerinevuste kogu massiivi nimetatakse palgastruktuuriks ehk palgakontuuriks, mis tähendab, et muutused palga tasemes on peaaegu alati seotud muutustega palgakontuuris. Palgakontuuride alusel tunnevad töötajad, kas neid koheldakse palga maksmisel õigesti või mitte. Töölised võrdlevad palkasid teiste tööstusharude töötajatega ning on kohanenud teatud erinevustega. Kui aga ühes tootmisharus tõstetakse palkasid, siis nõuavad ka teise tootmisharu töötajad palgatõusu, et säiliks juba
annaabi.ee 
