naisjuhte vaid 38%. Selle põhjuseks on samuti soorollid. Arvatakse, et naisel on pere kõrvalt raske nii keerulist tööd teha ning et naised on liiga emotsionaalsed, et sellist ratsionaalset ja pingelist tööd teha. Sellise protsentuaalse jagunemise tõttu ongi mehed maskuliinsematele ametikohtadele kandideerides tavaliselt edukamad. Kogu Euroopas teenivad naised meestest keskmiselt 17.8 % vähem ning mõnedes riikides naiste ja meeste palgaerinevused suurenevad. Naiste ja meeste palgaerinevus mõjutab oluliselt ka tööaegset teenistust ja naiste pensionit. Vähem teenimine toob kaasa ka väiksema pensioni ning see põhjustab suurema vaesusriski vanemate naiste seas. Naiste ja meeste palgaerinevus on jätkuva tööturul diskrimineerimise ja ebavõrdsuse tulemus, mis praktikas mõjutab peamiselt naisi. Eestis on Euroopa Liidu suurim palgalõhe: ligi 30 %. Selle põhjuseks on naiste koondumine halvemini tasustatud ametitele.
otseselt kõiki eelmises lauses mainitud sissetulekuvorme, sest nii pension ja töötuskindlustus . sõltuvad palga suurusest Seega ei mõjuta palk mitte ainult naiste ja meeste olevikku, vaid see . mõjutab elukvaliteeti ka järgmistel eluetappidel Eesti tööjõu-uuringu andmetest lähtudes oli . . Eestinaiste ja meeste keskmine palgaerinevus 2008 aastal 31,4% Võrreldes Euroopa riikidega, kus keskmine palgalõhe oli samal aastal 17,6% on Eesti naiste ja meeste palgaerinevus suurim . Kuivõrd sooline palgalõhe on üks n-ö väljundnäitaja naiste ja meeste olukorra kohta tööturul, on . selle abil võimalik hinnata Eesti tööturgu soolise võrdõiguslikkuse aspektist Üldise majanduskasvu
suudavad ühiskonnale pakkuda enamat kui puhas kodu ja viisakad lapsed. Nüüdisaegse feminismi alustalaks on Mary Wollstonecrafti teos ,, A Vindication of the Rights of Women." Autor uskus, et sotsiaalseteks muutusteks on vaja nii meeste kui ka naiste vaimset arengut, kuid viimase progress pole võimalik kitsa silmaringi tõttu. Ehkki praeguseks on sugudevaheline lõhe oluliselt vähenenud, pole võitlus veel läbi ja ammugi mitte võidetud. Eurostati andmetel oli 2007. aastal Eestis sooline palgaerinevus 31%- Euroopa Liidu kõrgeim näitaja. Jätkuvalt on meeste ja naiste positsioonid ühiskonnas liiga erinevad, eriti sotsiaalsfääris, kus kõrge kvalifikatsiooniga naised on alamakstud. Inimkond ei jää alatiseks nii meestekeskseks, sest feministid on märkimisväärselt järeleandmatud. Esiemad, kes võitlesid meie õiguste eest, tegid praegustele ja tulevastele naistele elu palju täisväärtuslikumaks. Loodame, et feministide kindlameelsus ei rauge.
hulgas. Seega on võimalik, et nõrgemat konkurentsi võimet põhjustab muu hulgas koolide kehvem tase. Samal ajal kalduvad senised uuringud näitama, et matemaatika on olulisim õppeaine, mis kujundab edaspidist edukust tööturul. Matemaatikas on aga eesti- ja venekeelsete koolide tulemused suhteliselt sarnased. Ka ei seleta kehvem haridus, miks on vanematel töötajatel põhjendamata palgaerinevus väiksem. Seega jääb koolide taseme roll hilisema sissetuleku seletamisel küsitavaks. Võib küsida, kas põhjendamata palgaerinevus võib lähtuda mitte-eestlaste diskrimineerimisest tööturul. Analüüsi tulemused küll kinnitavad, et muulased saavad oma töö eest madalamat palka, kuid diskrimineerimine ei ole siiski tõenäoline. Esiteks ei ole arvesse võetud kõik olulised tegurid (nt töömotivatsioon), teiseks ei ole
vaheliselt. Kahjuks tänapäeval ei ole veel jõutud selleni, et meeste ning naiste palgad oleksid võrdsed. Naistel on raskem tööturul aktiivne olla ja tasuv töökoht leida, eritit juhul kui peres on väikene laps. Palgaootuste lõhe on üsna sarnane tegelikule palgalõhele – naiste ootused töö eest saadavale tasule on madalamad kui meestel ning seda ükskõik, millise nurga alt vaadatuna. Suur sooline palgaerinevus mõjutab lisaks naistele aga näiteks ka neid, kes on naise sissetulekust otseselt sõltuvad ehk eelkõige lapsi. Et Eestis on üksikvanemaks kahjuks enamasti naine (viimase rahvaloenduse andmetel moodustasid kõikidest üksikvanematest naised ligi 91%), mõjutab see otseselt üksikvanemaleibkondade toimetulekut ja heaolu. Soolise palgaerinevuse kui tõsise probleemi teadvustamine ühiskonnas on vajalik edendamaks naiste ja meeste võrdõiguslikkust kui üht põhilist
alternatiivsel ametikohal (näiteks õppejõud). Ametid erinevad oma atraktiivsuse poolest: madal sotsiaalne prestiiž, ebakorrapärane tööaeg, musta töökeskkonnaga ametid, hooajatööd. Selleks, et meelitada inimesi sellelaadsetele töökohtadele tuleb neile rohkem palka maksta. Kompenseerivateks palkadeks nimetatakse palkasid, mille korral kompenseeritakse töökeskkonnast tulenevaid erinevusi ametite vahel. Palgaerinevus on ainult osaliselt tingitud nende külgetõmbejõust, peamiseks põhjuseks on tööjõu erinev kvaliteet, mis sõltub inimese kaasasündinud füüsilistest ja vaimsetest võimetest, kasvatusest, haridusest, kogemusest ja paljudest muudest teguritest, olulist rolli omab ka aja investeerimine õpingutesse. Õpingute ajal saamata jäänud palka võib käsitleda hariduse alternatiivkuluna ning seetõttu tuleks üht osa nende suhteliselt
annaabi.ee 
