Kalvi Kõva ning Vabariigi Valitsus 21.04.2014. Eelnimetatud seaduse eelnõu läbis kõik meneltusetapid ja seaduse muudatus kuulutati välja 26.06.2014 ja avaldati Riigi Teatajas 28.06.2014. Käesolevas essees analüüsib autor vastu võetud seaduse muudatuse kooskõla põhiseadusega. Eeltoodud VVS muudatus kätkeb endas sisuliselt 19.07.2003 vastu võetud Vabariigi Valitsuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse, korruptsioonivastase seaduse ning riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse muutmise seaduse 11.06.20034 jõustunud muudatuse kehtetuks tunnistamist. Seaduse muudatuse analüüsimiseks tugineb autor kõne all oleva seaduse eelnõule 691 SE ja selle seletuskirjale ning tehtud muudatusettepanekutele. Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 691 SE teise lugemise 10.06.2014 koostatud seletuskirja muudatusettepaneku nr 2 kohaselt ühendati Vabariigi Valitsuse 21.04.2014 algatatud
) Menetluses on hetkel 92 eelnõud. Tähtsaimad neist on nt: Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus. Algatatud Eesti Keskerakonna fr. poolt, juhtivkomisjon KULK. Riigivastutuse seadus. Algatatud Eesti Reformierakonna fr. ja Isamaa ja Res Publica Liidu fr. poolt, juhtivkomisjon PÕSK. Vabariigi Valitsuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse, riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse ning audiitortegevuse seaduse muutmise seadus. Algatatud E. Nestori, K. Kotka, K. Kõva, S. Mikseri poolt, juhtivkomisjon PÕSK. 7. Mida tähendab juhtivkomisjon? Juhtivkomisjon on komisjon, mille määrab riigikogu eelnõu menetlemiseks. Juhtivkomisjon annab eelnõule esmase hinnangu ning viimistleb muudatusettepanekud. Ka hääletusel võib muudatuskomisjoni seisukoht kujuneda otsustavaks. 8
Riigi ülesanne on tagada sotsiaalne kindlustatus neile sõduritele, kes sellise panuse riigi kaitsetegevusse annavad. Isikul, kes on kaotanud teenistuskohustuste täitmisel täielikult või osaliselt töövõime, tekib KVTSi alusel õigus töövõimetuspensionile. Töövõimetuspensioni suuruse arvestamise aluseks on käesoleval ajal tegevväelase ja tegevteenistuses olnud isikule määratud teenistusülesannete täitmisest põhjustatud töövõimetuse ulatus ja isiku viimase ametikoha palgaastmestiku keskmine, mis kehtis päeval, millest alates töövõimetuspension määrati. Eelnõuga suurendatakse töövõimetuspensioni arvestamise 2 baassumma suurust ja viiakse see sõltuvusse Statistikaameti avaldatud pooleteisekordsest keskmisest brutokuupalgast kalendriaastas. Tegemist on muudatusega, mis on kaitseväelastele signaaliks, et kui riiki teenides peaks midagi juhtuma (nt raske vigastus), siis riik kannab tema ja tema lähedaste eest hoolt.
2010 01.09.2010 6 Päästeteenistuse seadus RK s 31.01.2008 01.03.2008 7 Kutseõppeasutuse seaduse ja sellega seonduvate seaduste RK s 21.12.2006 29.01.2007 muutmise seadus 8 Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse, erakooliseaduse ning koolieelse RK s 28.09.2006 03.11.2006 lasteasutuse seaduse muutmise seadus 9 Politseiseaduse, päästeseaduse, riigiteenistujate ametinimetuste ja RK s 28.06.2004 01.07.2004 palgaastmestiku seaduse, politseiteenistuse seaduse, rakenduskõrgkooli seaduse, hädaolukorraks valmisoleku seaduse, jahiseaduse ning väärteomenetluse seadustiku muutmise seadus 10 Õppetoetuste ja õppelaenu seadus RK s 07.08.2003 01.09.2003 11 Haldusmenetluse seaduse muutmise ja rakendamise seadus RK s 19.06.2002 01.08.2002 12 Politseiteenistuse seaduse ja politseiseaduse muutmise seadus RK s 11.10.2001 08.11.2001
5. Ametikohtade hindamise põhimõtted · Hindamine seisneb töö, mitte inimeste hindamises · Hindamine viiakse läbi ametikohtade grupi, mitte üksikute ametikohtade kaupa · Hindamise tulemused on suhteliselt, kehtides antud organisatsiooni ja antud perioodi kohta · Põhiinformatsioon töö hindamiseks saadakse töö analüüsi käigus (ametijuhendites) · Ametikohtade hindamisega ei määrata ära palgamäärasi, vaid sellega luuakse alus palgaastmestiku tegemiseks 1 6. Ametikohtade hindamise erinevad meetodid · Analüütilised/mitteanalüütilised meetodid a) mitteanalüütilised meetodid käsitlevad tööd selle väärtuse hindamisel kui tervikut, ilma komponentideks lahutamata b) analüütilised meetod käsitlevad tööd selle väärtuse hindamisel üksikute komponentide kaupa.
47. Millised on tööde hindamise peamised põhimõtted? 1) Hindamine seisneb töö, mitte inimeste hindamises 2) Hindamine viiakse läbi ametikohtade grupi, mitte üksikute ametikohtade kaupa 3) Hindamise tulemused on suhtelised, kehtides antud organisatsiooni ja antud perioodi kohta 4) Põhiinformatsioon töö hindamiseks saadakse töö analüüsi tulemusena (näiteks ametijuhenditest) 5) Ametikohtade hindamisega ei määrata ära palgamäärasi, vaid sellega luuakse alus palgaastmestiku loomiseks 48. Mille poolest erineb tööde ja töötajate hindamine? 49. Mille poolest erinevad tööde hindamise analüütilised ja mitteanalüütilised meetodid? Mitteanalüütilised meetodid käsitlevad tööd selle väärtuse hindamisel kui tervikut, ilma komponentideks lahutamata. Analüütilised meetodid käsitlevad tööd selle väärtuse hindamisel üksikute komponentide kaupa. Tööde hindamisel kasutatakse teatud kriteeriume. 50
tähtsuse järgi organisatsioonis ratsionaalse palgasüsteemi loomiseks. · Hinnata tuleb ametikohta, mitte sellel töötavat inimest. · Hindamise tulemused on suhtelised, kehtides antud organisatsiooni ja perioodi kohta. Erinevad organisatsioonid võivad sama tööd erinevalt väärtustada, mistõttu olemuselt sarnane töö on ühes organisatsioonis väärtuslikum kui teises. · Hindamisega ei määrata palgamäärasid, vaid luuakse alus palgaastmestiku tegemiseks.. · Hindamisel kasutatakse hindamiskomisjoni, et viia miinimumini hindajate väärtushinnangutest tulenevat subjektiivsust · Hindamist viiakse läbi ametikohtade grupis, mitte üksikute ametikohtade kaupa; · Hindamiseks vajalik informatsioon saadakse töö analüüsi käigus ametijuhenditest. Töö analüüsimisel saadud informatsioon peaks sisaldama järgmist: töö eesmärk, põhiülesanded, tegevuse hindamise kriteeriumid, töötaja
71. Eesti avaliku teenistuse põhiseaduslik päritolu. Osata seletada, kuidas on avalik teenistuse aluspõhimõtted põhiseaduses sätestatud. avalikus sektoris toimus personali vähenemine ja koosseisu muutumine, ministeeriumite arv kahanes 18-lt 12-le, muutus ametnike arv ja koosseis. 96 võeti vastu avaliku teenistuse seadus ja samal aastal veel riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seadus 72. Mis vahe on karjäärisüsteemil ja positsioonisüsteemil? Kuidas esinevad Eestis? suletud karjäärisüsteem: sisenetakse hierarhia madalamalt positsioonilt/astmelt 16 edasine liikumine on seotud vastavalt karjääriredelile väljapoolt avaliku teenistusse raske saada ametnikkond on iseseisev professionaalne rühm ühiskonnas spetsiifilised sotsiaalsed garantiid
töövõimetuspensionile. Tegevväelasel, ajateenistuses ja reservteenistuses olnud isikul on õigus töövõimetuspensionile. Kaitseväeteenistuses teenistusülesannete täitmise tõttu hukkunud isiku perekonnaliikmel on õigus toitjakaotuspensionile. Tegevteenistuspension Isikul, kellel on vähemalt 20-aastane tegevteenistusstaaz, tekib 50-aastaselt õigus tegevteenistuspensionile, mille suurus on 50 protsenti tema pensioni suuruse arvutamise aluseks olevast ametikoha palgaastmestiku keskmisest. Pensioni suuruse arvutamise aluseks on isiku valikul kas isiku: 1) tegevteenistusest vabastamisel kehtinud tema ametikoha palgaastmestiku keskmine või 2) tegevteenistuse viie viimase aasta hulgast valitud temale soodsaima palgaastmestiku keskmine rahuaja ametikoha järgi, millel ta teenis vähemalt 12 kuud järjest. Iga aasta eest, mille võrra tegevväelase tegevteenistusstaaz ületab 20-aastast tegevteenistusstaazi, liidetakse KTVS § 206 lõikes 1 nimetatud 50 protsendile
1)vanus vähemalt 18(nooremametnikud); vanem ja kõrgametnike puhul on selleks vanuseks vähemalt 21. 2)vähemalt keskharidus 3)Eesti vabariigi kodanik peab olema 4)teovõimeline 5)riigikeele oskus seadusega määratud tasemel Ametniku ametisse nimetamine käib käskkirjaga või korraldusega, töölepingut ei sõlmita. Käskkirjas järgmised punktid: 1)missugusest kuupäevast missugune ametnik millisele ametikohale 2) kas ametnikule kohaldatakse ka katseaega 3) töötasu (käib palgaastmestiku alusel) 4)avaliku teenistuse staaz ametnikuna töötamise aeg kokku 12. Ametnike atesteerimine, selle eesmärk, kord, tulemused. Atesteerimine ehk ametlik hindamine, toimub perioodide kaupaja algab see ametisse nimetamise päevast, selle tegemist alustati 1999 aastat ja üks periood kestab 3 aastat ja peale seda algab uuesti 3 aastane periood. Asutuses on moodustatud atesteerimise komisjonid(seal toimub see iga kolme aasta lõpus) ning otsustatakse seal:
1)vanus vähemalt 18(nooremametnikud); vanem ja kõrgametnike puhul on selleks vanuseks vähemalt 21. 2)vähemalt keskharidus 3)Eesti vabariigi kodanik peab olema 4)teovõimeline 5)riigikeele oskus seadusega määratud tasemel Ametniku ametisse nimetamine käib käskkirjaga või korraldusega, töölepingut ei sõlmita. Käskkirjas järgmised punktid: 1)missugusest kuupäevast missugune ametnik millisele ametikohale 2) kas ametnikule kohaldatakse ka katseaega 3) töötasu (käib palgaastmestiku alusel) 4)avaliku teenistuse staaz ametnikuna töötamise aeg kokku 12. Ametnike atesteerimine, selle eesmärk, kord, tulemused. Atesteerimine ehk ametlik hindamine, toimub perioodide kaupaja algab see ametisse nimetamise päevast, selle tegemist alustati 1999 aastat ja üks periood kestab 3 aastat ja peale seda algab uuesti 3 aastane periood. Asutuses on moodustatud atesteerimise komisjonid(seal toimub see iga kolme aasta lõpus) ning otsustatakse seal:
5. Nimetage personali hindamise olulisemad eesmärgid Efektiivne org juhtimine, töö efektiivsuse suurendamine, töötajate motiveerimine, tööoskuste hindamine, tugevuste ja nõrkuste analüüs. 6. Nimetage olulisemad ametikohtade hindamise põhimõtted Hinnata tuleb ametikohta, mitte seal töötavat inimest. Hindamiseks vajalik inf saadakse töö analüüsi käigus ametijuhenditest. Luuakse alus palgaastmestiku tegemiseks. Kasutatakse hindamiskomisjoni. 7. Millised on töötajate hindamise kriteeriumid? Töö kvaliteet ja tundmine, loovus, koostöö 8. Millised on juhtide hindamise kriteeriumid? Töö tundmine, vaimne võimekus, hoiakud, dominantsus, eestvedaja, otsustaja, initsatiiv, planeerija, suhtlemine. 9. Millised vead võivad tekkida töötajate hindamisel? Ebaobjektiivsus, hindamisprotsessi salastatus, ebapiisav rakendamine, äärmuslikkus, eelarvamused.
18(nooremametnikud); vanem ja kõrgametnike puhul on selleks vanuseks vähemalt 21. 2)vähemalt keskharidus 3)Eesti vabariigi kodanik peab olema 4)teovõimeline 5)riigikeele oskus seadusega määratud tasemel. Ametniku ametisse nimetamine käib käskkirjaga või korraldusega, töölepingut ei sõlmita. Käskkirjas järgmised punktid: 1)missugusest kuupäevast missugune ametnik millisele ametikohale 2) kas ametnikule kohaldatakse ka katseaega 3) töötasu (käib palgaastmestiku alusel) 4)avaliku teenistuse staaž – ametnikuna töötamise aeg kokku. Dokumendid, mis ametnik peab tööle asumisel esitama: *avaldus *isikuttõendav dokument *tööraamat *elulookirjeldus *diplom *omakäeline kinnitus, et vastab seaduses ettenähtud tingimustele *andma ametivande. 12.Ametnike atesteerimine, selle eesmärk, kord, tulemused. Atesteerimine ehk ametlik hinnang töötaja tööalaste tegevuste ja ametitegevuse kohta. Eesmärk on
Tööde (ametikohtade) hindamise põhimõtted · hindamine seisneb töö, mitte inimeste hindamises · hindamine viiakse läbi ametikohtade grupi, mitte üksikute ametikohtade kaupa · hindamise tulemused on suhtelised, kehtides antud organisatsiooni ja antud perioodi kohta · põhiinformatsioon töö hindamiseks saadakse töö analüüsi käigus (ametijuhenditest) · ametikohtade hindamisega ei määrata ära palgamäärasid, vaid sellega luuakse alus palgaastmestiku tegemiseks Tööde (ametikohtade) hindamise meetodid · Meetodite liigid · Analüütilised/mitteanalüütilised meetodid Mitteanalüütilised meetodid. Käsitlevad tööd Tööde järjestamine (job ranking) selle väärtuse hindamisel kui tervikut, ilma Tööde klassifitseerimine (job komponentideks lahutamata classification) Analüütilised meetodid
vall, mis võiks olla ühtlase sammuga. · Töök. hindam. punktimeetod - tugin. töök. isel. faktoritele. Erin. faktorimeetodist: palkade asemel kasut. punkte ning faktoreid käsitl. detailsemalt. Põhin. konkr. tööül. sooritam. vajal. oskuste, vastutuse, pingutuse ja tööting. hindam. punktides, arvest. töö keerukust ja vajal. org-s. Palgagruppide ja -astmete määram. moodust. töök. väärtustest olen. palgagrupid, millele määrat. mingi palgavah. Palgaastmestiku saam. koondat. sarnase punktisummaga töök. pal- gagruppidesse ning määrat. igale palgaastmele konkr. palgamäär. Esimeses palgagrupis on madal. kvalif. nõudvad töök. jne. Igas palgagrupis on mitu palgaastet. 8 6. Töösoorituse hindamise funkts., krit. ja meetodid, nende rakendamise spetsiifika Eestis. Tööt. töösoorit. hind - võimald. kindl. määrata tööt. tööalased saavut. ja neid vääril. hüvit., arvest.
korraldamise, välis ja siseauditeerimise, sisekontrollisüsteemi toimimise, finantsriskide juhtimise ja tegevuse seaduslikkuse monitooringu, samuti eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise asjus; 9) siseaudititalituse põhimääruse, aastatööplaani, eelarve, koosseisu, siseauditi protseduuri ja siseaudititalituse juhataja ametijuhendi kinnitamine ning siseaudititalituse juhatajaga töölepingu sõlmimiseks, muutmiseks või lõpetamiseks nõusoleku andmine; 10) töötajate palgaastmestiku kinnitamine; 11) laenuvõtmise lubamine; 12) vara kasutusse andmise ja võõrandamise otsustamine käesolevas seaduses nimetatud juhul. (8) Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid vähemalt üks kord kolme kuu jooksul. Nõukogu koosolekute kokkukutsumise ja toimumise kord sätestatakse RMK põhimääruses. (9) Nõukogu liikmetele makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra määrab Vabariigi Valitsus määrusega.
annaabi.ee 
