Geoloogia !
süvamagmatismi (plutonismi) areeniks, mil kujunesid graniitsed intrusiivid.
Edasi järgnes vähemalt 0,7-0,8 miljardit aastat kestnud kulutusperiood.
Ürgmäestike ahelikele toimisid mitmesugused geoloogilised välisjõud ning
mäed kulutati. Neist säilisid vaid kunagiste ahelike tuumad, mis kattusid
murenemiskoorikuga. Hilisproterozoikumis kujunesid ka süvamurrangute
süsteemid, mis liigestasid Balti kilbi paljudeks plokkideks.
KAMBRIUM
Paleozoilise ladekonna basaalne osa - kambriumi ladestu -ei ole Eesti
aluspõhjas täielik. Enam-vähem terviklikult, suuremate lünkadeta, on
esindatud vaid alamkambriumi ladestik. Lääne- ja Lõuna-Eestis Iasub
sellel veel küll liivakive, kuid nende täpsem vanus pole esialgu päris selge.
Hiliskambriumis ei toimunud setete ladestumist terves Baltikumis.
Arvestades, et ka vendiumi ja kambriumi ajastu vahetust markeerib
Baltikumis settelünk, siis võib öelda, et paleozoiline aegkond algas Ida-