1.Selgrootud ja selgroogsed 2.mõisted riik, hõimkond, klass, selts Puudused: 1.hindas üle organismide sisemist püüdu täiustumisele 2.arvas ekslikult, et elu jooksul omandatud tunnused päranduvad 3.ei kirjeldanud organismide valikulist väljasuremist Chrales Darwin ING 1.liigid muutuvad, uued põlvnevad vanadest 2.liikide muutumine tuleneb erinevatest tunnustest: olelusvõitlus, looduslik valik (loodusliku valiku tagajärjel kohastuvad org elukeskkonnaga) Evolutsioonilised tõendid: -paleontoloogilised leiud e fossiilid (sügavamal lihtsamad) (Fossiilide vanus määratakse radioaktiivsete isotüüpide abil) -organite homoloogilisus (sarnase ehitusplaaniga elundid) -mandunud elundid e rudimendid (eellastel esinenud elundid, mida järglastel pole vaja) – kõrvaliigutajalihas, tagumised hambad, sabalülid -pseudogeenid (geneetika, molekulaarbioloogia) -looteline sarnasus- embrüoloogia -taimesordid- selektsioon (kiirendab looduslikku valikut) Elu päritolu: „elu hällid“ Jääkamber
aminohapped, nukleotiidid ja suhkrud. Teisel etapil toimus selliste ühendite polümeriseerumine. Moodustusid polüpeptiidid. Kolmandal etapil organiseerusid polümeersed orgaanilised ühendid suhteliselt püsivateks ja ümbritsevast keskkonnast suuremal või väiksemal määral eristuvateks molekulide kogumiteks. Millised on tõendid, et toimub evolutsioon? V: 1. Settekivimites leidub fossiile. 2. Paleontoloogilised uurimused, 3. Anatoomilise ehituse võrdlus, 4. Praegu Maal elavad orgamismid jpm. Mida näitavad paleontoloogilised uurimused? V: Paleontoloogilised uuringud näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Mida vanemad kivimid, seda lihtsama ehitusega organismide jäänuseid võib sealt leida. See annab tunnistust elu järkjärgulisest arenemisest järjest keerukama ja täiuslikuma
300-350 miljonit aastat tagasi Hiiglaslikud sõnajalgtaimed 280-360 miljonit aastat tagasi Katteseemnetaimed 100-130 miljonit aastat tagasi Elu areng Maal Loomariigi evolutsioon masimaal Lülijalgsed 400 miljonit aastat tagasi Kahepaiksed 395-345 miljonit aastat tagasi Roomajad 280-300 miljonit aastat tagasi Imetajad 200 miljonit aastat tagasi Linnud 150 miljonit aastat tagasi Inimene 2 miljonit aastat tagasi Evolutsioonitõendid Paleontoloogilised leiud Organite homoloogilisus Rudimendid Biogeneetiline reegel Molekulaarbioloogiline võrdlus Evolutsioonitõendid Paleontoloogilised leiud Paleontoloogilised uurimused näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Mida vanemad kivimid, seda lihtsama ehitusega organismide jäänuseid võib sealt leida. Nt. Fossiilid väljasurnud organismide kivistunud jäänused ja jäljendid Evolutsioonitõendid Rudimendid
Evolutsioon- süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keerustumine. Evolutsiooni tõend- paleontoloogilised uuringud on näidanud, et väga sügavates kivikihtides leiduvad organismide jäänused, sarnanevad vähe või ei sarnane ültse tänapäevaste organismidega. Elu päritoli- Füüsikaline evolutsioon universumis viis keemiliste elementide mitmekesisuse tekkeni, galaktikate, tähtede ja planeedisüsteemide arenguni. Keemiline evolutsiooni käigus ühinesid aatomid molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest tekkisid keerukamad orgaanilised ühendid
liik areneks vastupidavamaks. 4. Kohastumist nimetatakse liigi säilimist soodustavaid omadusi st. Selle liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid pärilikke omadusi. 5. Fossiil on kauges minevikus elanud organismide kivistunud jäänused või jäljed. 6. Rudiment on inimestel ja loomadel olevad üleliigsed kehaosad, mida pole vaja, kuid mis on vajalikud alamatele loomadele. Näiteks sabakont. 7.Bioloogilise evolutsiooni tõendid: Maal elavad organismid, paleontoloogilised leiud, looduslik valik, biogeograafilised tõendid. *Süstemaatika on elusorganismide grupeerimisega seotud teadus. *Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikidest erinevad tunnused ja leviala. *Süstemaatilised üksused järjekorras: Liik, perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond. *Eluslooduse liigid: Bakterid, protistid, taimed, seened ja loomad. *Homo Sapines Sapiens. *Rassid on kehaehituse pärilike tunnuste poolest sarnaste inimeste ajalooliselt kujunenud
ühendid püsivateks ja ümbritsevast keskkonnast eristuvateks molekulideks. Millised on tõendid, et toimub evolutsioon? Elu arengust maal annab kõige vahetumat teavet paleontoloogia – teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Maakoores, eelkõige settekivimites, leidub kivistisi ehk fossiile ja elutegevuse jälgi paljudest väljasurnud organismidest, kuid ka taimede seemneid, lehtede jäljendid ja tolmuteri. Mida näitavad paleontoloogilised uurimused? paleontoloogia – teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Mida vanemad kivimid, seda lihtsama ehitusega organismide jäänuseid võib sealt leida. See annab tunnistust elu järkjärgulisest arenemisest järjest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismide suunas. Mida nimetatakse vestigaalseteks elunditeks (too mõni näide)?
Kõigile elusorganismidele on omased kaks tententsi - esiteks sisemine täiustumistung ja teiseks kohanemisvõime elutingimustega. 2.Darwini tähtsus Ta töötas välja Darwini teooria, milleks oli, et liigid ei ole mitte loodud, vaid on arenenud varem elanud liikidest. 3.Evolutsiooni tõendid Elu arengust Maal annab kõige vahetumat teavet paleontoloogia teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Paleontoloogilised leiud näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Mida vanemad kihid, seda lihtsama ehitusega organismide jäänuseid võib nendes leida. Fossiilid võimaldavad jälgida ühe liigi või organismirühma arengut. Nende täpse vanuse määramisel kasutatakse abivahenditena väga vähesel hulgal radioaktiivseid aineid ja nende laguprodukte. 4.Mis on homoloogilised elundid? Need on sarnase ehitusega jäsemed, millel võib olla erineb funktsioon
Esimene tendents oli täiustumistund ja teine kohanemisvõime elutingimustega. ,,Zoloogia-filosoofia" 1809. Darwin-evolutsiooni teooria looja. Liigid ei ole loodud, vaid nad põlvnevad varem Maad asustanud liikidest. Liikide muutumise peamiseks põhjuseks oli looduslik valik. 1859 ,,Liikide tekkimisest" Evolutsiooni vormid: 1) Füüsikaline evolutsioon, 2) Keemiline evolutsioon 3)Bioloogiline evolutsioon. 4) Sotsiaalne evolutsioon. Evolutsiooni tõendid: 1) paleontoloogilised uuringud 2) anatoomilise ehituse võrdlus 3) molekulaargeneetilsed võrdlused 4)organismide lootelise arengu võrdlus 5)geneetiline võrdlus 6)biogeograafilised tõendid näitavad, et organismide levik on seotud kindlate piirkondadega. 7) kultuurtaimede ja loomade sordi ning tõuaretus. Tänapäeval puuduvad Maal keemiliseks evolutsiooniks sobivad tingimused: 1) hapnik ,,põletaks" ära lihtsad orgaanilised ained 2) osoonikiht takistab UV- kiirguse jõudmist Maale 3) Maal elavad
b) Osoonikiht takistab UV-kiirguse jõudmist Maale c) Kui need ained tekiks, siis kasutatakse/süüakse nad olemas olevate organismide poolt ära Töötas välja vaktsiini, vaktsineerimise. Stanley Miller a) sai anorgaanilistest ainetest vastavalt 4 aminohapet b) kolbides pole suudetud ei RNAd (varem oli- kuidas? Ei tea) ega DNAd Evolutsiooni tõendid: uurimismeetod Mida uuritakse? järeldused 1.Paleontoloogilised Maakoore fossiilseid a)Maakoore erineva meetmed jäänuseid (kivim, kivistis, vanusega kihid sisaldavad luu, jäljend) erineva ehitusega organisme b)ev toimub keerukama ehitusega organismide tekke suunas 2
(ussripik, tarkusehammas, kõrvalihased), lootelise arengu võrdlus (embrüoloogia, lootelise arengu varajastel etappidel sarnaneb looted evolutsiooniliste esivanemate loodetega), geneetiline võrdlus (molekulaargeneetika, mida sarnasemad on geenid, seda lähedasemad on liigid evolutsioonilises arengus), biogeograafilised (sama perekonna liigid, mis asustavad lähedasi alasid on sarnasemad kui kaugemate alade liigid, pruunkaru sarnasem siberi karuga ja kaugem grisliga) paleontoloogilised uuringud maakoore erineva vanusega kivimid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi, molekulaarbioloogilised uuringud võimaldavad hinnata erinevate organismid sarnasusi ja erinevusi ning sugulust molekulaarbioloogiliste meetoditega, elu iseteke Maal puuduvad elu tekkeks sobivad keemilised tingimused, osoonikiht takistab kiirguse jõudmist Maale, nii puudub põhiline energiallikas protsesside toimumiseks, tekkivad organismid söödaks ära praegu elavate
aastat tagasi. Esimesed maismaataimes olid vetikad. Esimesed maismaaloomad olid lülijalgsed. Linnud põlvnevad dinosaurustest. Lennuvõime omandasid loomadest esimesena kiilid. Dinosauruste väljasuremise põhjustas jääaeg ja/või meteoriidikatastroof. Cuvier seletas organismide väljasuremist üleilmse katastroofiga. Lamarc põhjendas evolutsioonilist progressi organismidele omase arenguga. Darwin nimetas organismide sõltuvust elutingimustest olelusvõitluseks. Paleontoloogilised andmed näitavad organismide arengut Maa ajaloos. Elu tekkele eelnes keemiline evolutsioon. Katalüütiliste omadustega RNA-molekule nimetatakse ribosüümideks. Eukarüootsed rakud tekkisid endosümbioosi teel. Keskaegkonna lõpus toimus massiline dinosauruste väljasuremine. Kambriumi alguses kiire loomade ehitustüüpide areng, tekkisid peaaegu kõik tänapäeval tuntud hõimkondade esindajad. Kambriumi ja ordoviitsiumi ajastul elu levinud meres
- Ressursside hulk on piiratud - Olelusvõitlus (konkurents) - Kõik järglased ei ole võrdselt edukad - Toimib looduslik valik - suurim tõenäosus ellu jääda ja järglasi anda on nendel isenditel, kes sobivad antud keskkonda paremini (kohastumused) EVOLUTSIOONI TÕENDID - SELGITUS (NÄITED), JOONISED - ÜRGLIND, HOMOLOOGSED JA ANALOOGSED ELUNDID, MANDUNUD ELUNDID, BIOGENEETILINE REEGEL 1. Paleontoloogilised leiud - fossiilid ehk kivistised - Tõestavad, et aja jooksul on organismid muutunud järjest keerulisemaks - Nn. „elavad fossiilid“ (tänapäeval samasugused isendid) - Nt. hõlmikpuu ja latimeeria - Ürglinnu kivistis - esineb nii ammu väljasurnud loomade (dinosaurused) kui ka tänapäeval elavate loomade (linnud) tunnuseid - roomajad: hambad ja saba, linnud: sulestik ja varvaste asend
3. elusolenditele on iseloomulikud järgmised dendentsid: a.)sisemine täiustumistung b.)kohanemisvõime elutingimustega IV Ch. Darwini ilmumisaasta, teose nimi 1859 ,,Liikide tekkimisest" V Ch. Darwini evolutsiooniteooria põhiseisukohad 1. elu on tekkinud isetärkamise teel 2. muutlikkus on pärilik ja mittepärilik 3. elusas looduses toimub olelusvõitlus (konkurents) 4. kehtib looduslik valik 5. liigiteke- materiaalsed tõendid VI Evolutsiooni tõendid 1. paleontoloogilised- kivistised, jäljendid, orgaanilise tekkega kivimid(lubjakivi, kivisüsi), evolutsioonilised vahevormid ( ürglind, latimeeria, kopskala) 2. feneetilised- kõik elusolendid on üles ehitatud rakkudest, taimedel on ühtne ehitusplaan, on homoloogilised elundid(imetajate esijäsemed), on mandunud elundid e.rudimendid e. vestiigiumid (inimesel-saba, kihvad, tarkuse hambad, 3. silmalaug) embrüonaalse arengu sarnasused(viljastumine, biogeneetiline reegel) 3
laseb päikesevalguse läbi ja takistab soojuse tagasikiirgumist. ,,Keskkonnasoojenemisest räägiti esimest korda 1960. aastal, kuid ÜRO hakkas probleemi käsitlema alles 1980. aastal ja seni ei olda veel üksmeelel, milline ilmastik ootab inimkonda kas või 20 aasta pärast," kirjutas Tiit Kändler 1999. aasta novembris Eesti Päevalehes. Faktid, mis tõendavad asjaolu, et on kliima on muutumas, on järgnevad. Paleontoloogilised andmed kinnitavad, et Maa õhkkond ja kliima ei olnud püsivad. Aastatuhandeid varem oli soojadel perioodidel arktiliste alade aastane keskmine temperatuur 7-13° C, aga kõige külmemal kuul, jaanuaris oli õhusooja 4-6 kraadi. See tähendab, et kliimatingimused Arktikas erinesid kaasaegse Krimmi omadest üpris vähe. Teise aastatuhande alguses kirjutatud ajaloolised kroonikad väidavad, et suur pind Gröönimaast ei olnud kaetud jääga just seetõttu norra meresõitjad, viikingid
püsivateks kogumikeks. · Reaktsioonideks vajalik energia saadi UV-kiirgusest, soojuskiirgusest ja õhuelektrist · Tekkisid eeldused elu tekkeks. 3.Bioloogiline evolutsioon * Elu tekkis vees. * Protobiondid olid esimesed elukandjad, neist arenesid prokarüootsed rakud. 4. Sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna areng EVOLUTSIOONI TÕENDID, ELU ARENG MAAL lk 167-176 I Evolutsiooni tõendid 1. Paleontoloogilised leiud maakoore kivististes e fossiilides leidub möödunud aegadel elanud organismide jäänuseid. Mida sügavamal, seda lihtsama ehitusega ja erinevamad praegustest organismidest. 2. Organite homoloogsus st elundite põhiehituse sarnasust. N: Selgroogsete jäsemed koosnevad homoloogilistest luudest. Erinevused on tekkinud vastavalt funktsiooni muutumisele. 3. Rudimendid ehk jäänukelundid mida pole enam vaja. N: inimesel tarkusehambad, kõrvalihased, ussripik, õndraluu. 4
Bioevolutsiooni tõendid 1. Paleontoloogilised leiud 1) Kivistunud skeleti osad 2) Mumifitseerunud tervikorganismid (putukad merevaigus) 3) Tegutsemisjäljed 2. Vahevormid. Näiteks: ürglind (omab roomajatele omaseid tunnuseid, lindudele omaseid tunnuseid) 3. Biogeneetiline reegel: otogeneesi algetappidel toimub fülogeneesi lühike kordus, mis on uuniversaalne (esineb ka taimedel). Näiteks: sammaltaimede arengutsükklis eelniit, mis viitab põlvnemisele vetikates. Näiteks: inimesel (sügoodina seos ainuraksetega, moorulana seos koloniaalsete organismidega, süda pulseeriva torukesena seob kaladega, loote karvastik seob imetajatega, suure varba vastandumine teistele varvastele viitab seosele primaatidega) 4. Vestiigiumid- elundid, mis eksisteerivad nüüdisaegsetel isenditel ja nende lähieellastel, kuid mis järk-järgult minetavad oma bioloogilise tähts...
kellest omakorda said hulkraksed organismid ja siis saabusid maismaale esimesed taimed neile tulid järgi loomad ning lõpuks inimene Elu arengust maal annab kõige vahetumat teavet paleontoloogia teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Maakoores, eelkõige settekivimites, leidub kivistisi e. fossiile ja elutegevuse jälgi paljudest väljasurnud organismidest, kuid ka taimede seemneid, lehtede jäljendid ja tolmuteri. Paleontoloogilised uurimused näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Mida vanemad kivimid, seda lihtsama ehitusega organismide jäänuseid võib sealt leida. 4) Sotsiaalne evolutsioon Inimühiskonna areng Maal Evolutsiooni tõendid Elu ajaloolise arengu tundmaõppimiseks on vaja selgitada 1. Millised organismid on minevikus Maad asustanud 2. Millisel ajaperioodil on ühed või teised organismid elanud 3
teistsugused. 1859. aastal sõnastas oma teooria ,,Liikide tekkimine ...''. Teooria ütleb, et kõik liigid, mis maakeral elavad on tekkinud järkjärgult üksteisest loodusliku valiku teel. Evolutsiooni liikuma panevaks jõuks on looduslik valik. Tänapäeval kehtib sünteetiline darwinism ehk sünteetiline evolutsiooniteooria, mis on Darwini poolt loodud ning mis on liidetud geneetika, molekulaarbioloogia, biokeemia saavutusena. Teooriat tõendavad faktid: - paleontoloogilised leiud mammut, California kotkas, doda - atavismid / rudimendid atavismid - harva esinev loomariigi tunnus inimesel, nt: karvakate näos, saba, lisa rinnanibu meestel rudimendid- taandarenenud loomariigi tunnused kõikidel inimestel nt: ussijätke, pimesool jne. - DNA-sarnasus - Enbrüonaalsed tõendid ehk loodete sarnasus - sordi- ja tõuaretus, mis näitab seda, et suhteliselt lühikese ajaga saab kujundada / esile kutsuda. Nt: valge klaar. 2. Taimeriigi areng Maal
13.Esimesed maismaaloomad olid: lülijalgsed. 14.Linnud põlvnevad: dinosaurustest. 15.Lennuvõime omandasid loomadest esimesena: kiilid. 16.Dinosauruste väljasuremise põhjustas: jääaeg, vulkaanipurse ja meteoriidikatastroof. 17.Cuvier seletas organismide väljasuremist katastroofidega. 18.Lamarck põhjendas evolutsioonilist progressi organismidele omase iseenese täiustumisega. 19.Darwin nimetas organismide sõltuvust elutingimustest kohanemiseks. 20.Paleontoloogilised andmed näitavad organismivormide bioloogilist evolutsiooni (arengut) Maa ajaloos. 21.Elu tekkele eelnes füüsikaline evolutsioon. 22.Katalüütiliste omadustega RNA-molekule nimetatakse ribosüüniks. 23.Eukarüootsed rakud tekkisid endosümbroosi teel.
anorgaanilistest ainetest polümeersete orgaaniliste ainete kompleksideni 3) bioloogiline evolutsioon- elu areng maal esimestest elusolestest inimeseni 4) sotsiaalne evolutsioon- inimühiskonna areng. Elu päritolu: keemiline evolutsioon maal kulges tingimustes, mis oluliselt erinesid praegusaegsetest. Evolutsiooni tõendid: elu arengust maal annab kõige vahetumat teavet paleontoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Paleontoloogilised leiud näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Erisuguste liikide võrdlus näitab, et neil võivad olla põhijoontelt sarnased elundid. Rudimendid- ei ole täielikult vä'lja arenenud ja ei täida oma algset ülesannet, nt õndraluu lülid ja osaline karvkate. Lootelise arengu võrdlemisel ilmneb, et kõrgemate organismide loodetel korduvad mõned alamate organismide loodete arengujärgud. Üha rohkem uusi andmeid organismide
produkt oli LEIB Juuretis on rikkalikult mikroobe sisaldav käärinud aine, millega kutsutakse esile käärimine. Mitmesuguseid biotehnoloogilist laadi töötlusi on ammustest aegadest tehtud ka piimaga. Jogurt on teine kindlal viisil töödeldav hapupiimaliik. Jogurti lähteaineks on täispiim, mida hapendatakse piimhapebakterite puhaskultuuriga. Vanaaja biotehnoloogiast oli kõige keerulisem ja mitmekesisem juustutegemine. Paleontoloogilised luuleiud tunnistavad, et juba ürginimesed sooritasid kirurgilisi operatsioone. Alles 19.sajandi teisel poolel jõudsid bioloogiaalased fundamentaaluuringud nii kaugele, et hakkasid omakorda toetama meditsiini ja põllumajanduslikke rakendusi. Suurimaks teadlaseks, kes muutis 19. Sajandil arusaamu elu tekkest ja paljude biootiliste protsesside olemusest, oli prantslane Louis Pasteur (1822-1895). Oma paljude avastuste kõrval tõestas ta 1860.aastatel , et
produkt oli LEIB Juuretis on rikkalikult mikroobe sisaldav käärinud aine, millega kutsutakse esile käärimine. Mitmesuguseid biotehnoloogilist laadi töötlusi on ammustest aegadest tehtud ka piimaga. Jogurt on teine kindlal viisil töödeldav hapupiimaliik. Jogurti lähteaineks on täispiim, mida hapendatakse piimhapebakterite puhaskultuuriga. Vanaaja biotehnoloogiast oli kõige keerulisem ja mitmekesisem juustutegemine. Paleontoloogilised luuleiud tunnistavad, et juba ürginimesed sooritasid kirurgilisi operatsioone. Alles 19.sajandi teisel poolel jõudsid bioloogiaalased fundamentaaluuringud nii kaugele, et hakkasid omakorda toetama meditsiini ja põllumajanduslikke rakendusi. Suurimaks teadlaseks, kes muutis 19. Sajandil arusaamu elu tekkest ja paljude biootiliste protsesside olemusest, oli prantslane Louis Pasteur (1822-1895). Oma paljude avastuste kõrval tõestas ta 1860.aastatel , et
populatsioonid elukeskkonnaga. Kui mingi liigi populatsioon satub senistest erinevatesse tingimustesse, võib kujuneda ka uus liik. Evolutsiooni tõendid Elu ajaloost Maal annab kõige otsesemaid andmeid paleontoloogia teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Maakoort moodustavates kivimikihtides leidub rikkalikult kivistisi ehk fossiile väljasurnud organismide jäänuseid ja jäljendeid. Mida sügavamas kihis kivistised asuvad, seda vanemad nad peaksid olema. Paleontoloogilised uuringud on näidanud, et väga sügavates kivimikihtides leiduvad organismide jäänused sarnanaevad vähe või ei sarnane üldse tänapäevaste organismidega. Loomariigi evolutsioon Loomariigi esimesed esindajad arenesid nagu taimdedki vees, kuid tunduvalt hiljem kui hulkraksed taimed. Nendeks olid mitmesugused käsnad ja ainuõõssed. Nende järel hakkasid kujunema teised selgrootute rühmad ussid, lülijalgsed, limused jne. Vana aegkonna alguseks
- Looduses esineb individuaalne muutlikkus (iga järglane on erinev), mis pärandub - Ressursside hulk on piiratud - Olelusvõitlus (konkurents) - Kõik järglased ei ole võrdselt edukad - Toimib looduslik valik - suurim tõenäosus ellu jääda ja järglasi anda on nendel isenditel, kes sobivad antud keskkonda paremini (kohastumused) Evolutsiooni tõendid 1. Paleontoloogilised leiud - fossiilid ehk kivistised - Tõestavad, et aja jooksul on organismid muutunud järjest keerulisemaks - Nn. „elavad fossiilid“ (tänapäeval samasugused isendid) - Nt. hõlmikpuu ja latimeeria - Ürglinnu kivistis - ülemineku faas (vahevorm) Ürglinnud elasid umbes 150 milj. a. tagasi 2. Anatoomilised tõendid - võrreldakse erinevate organismide kehaehitust
heterogeensus toetab mitmekesisuse kasvu. Kolmas: intermediate disturbance hypothesis mitmekesisuse on suurim mõõduka häirimise tingimustes. Neljas dynamic equilibrium kooslused on keskonnamuutuste ja biointeraktsioonide tõttu pidevalt tasakaalust väljas. Neis kõikides on vastukäivusi ja ei saa öelda, et ükski pole neist mingis olukorras tõepõhi. On seos keskkonna stabiilsuse muutlikkuseg, kuid ükski neist ei seleta siiski mitmekesisust. Allikaid on otsata palju paleontoloogilised uurimused. Mõned keskmised on kindlals tehtud: aastas tekib või sureb välja 10-25 liiki ja liigi eluiga on 2-10 miljonit aastat. Muutus on ilmumiste ja kadumiste vahe. Nende hinnangute kaudu on püütud välja arvutatud mineviku elustiku dünaamikat. Suured karid: märkimisväärne hulk liike on kirjeldamata. See ohustab ka tänapäevast mitmekesisuse kirjeldamist. Raskendavad molekulaarsed analüüsid. Liik erineb 2-3 protsendi võrra teisest üksusest. Suur roll on kokkuleppel
rekombineerumise tulemusel; populatsioonid arenevad tänu geenisageduste muutustele, mida põhjustab geneetiline triiv ja eelkõige looduslik valik; eristumine viib liigitekkele (lisandub reproduktiivne isolat-sioon); nende kõikide koosmõju pika aja jooksul toob kaasa kummulatiivse effekti, mis muudab ka kõrgemate taksonite (seltsid, klassid, hõimkonnad) olemust. Evolutsiooni tõendid FOSSIILIDEL PÕHINEVAD TÕENDID Paleontoloogilised uurimused näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Mida vanemad kivimid, seda lihtsama ehitusega organismide jäänuseid võib sealt leida. See annab tunnistust elu järkjärgulisest arenemisest järjest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismide suunas. Väljasurnud organismide kõrval võimaldavad evolutsiooni kulgu selgitada ka praegu Maal elavad organismid.Selleks võrreldakse erisuguste organismide siseehitust, välisehitust,
Muidugi mõista on Maa arengus toimunud pöördelised kliimamuutused, mandrite ränne jm. mille tagajärjel on kadunud terved suured fauna- ja floorakompleksid, kuid neid ei tuleks pidada katastroofideks, vaid Maa arengu makroetappideks. 3. Evolutsiooni tõendid Elu arengust Maal annab kõige vahetumat teavet paleontoloogia teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Paleontoloogilised leiud näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Mida vanemad kihid, seda lihtsama ehitusega organismide jäänuseid võib nendes leida. Erineva vanusega kivististe võrdlemisel ilmneb ühtlasi, et evolustiooni käigus on tekkinud järjest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismiliigis, kuigi on säilinud ka palju ürgseid vorme. Erisuguste liikide võrdlus näitab, et neil võivad olla põhijoontelt sarnased elundid.
ära tunda nende looduslikke eellasi. Juba ammustel aegadel leiti toiduainete töötlemisel meetodeid, mis põhinevad mikroorganismide kasutamisel. Näiteks kurgi, kapsa, piima ja teiste toiduainete hapendamine rajaneb peamiselt piimhapebakterite tegevusel. Alkohoolsete jookide, samuti aga pagaritoodete valmistamine sõltub pärmseente elutegevusest. Ka meditsiinipraktika ulatub aastatuhandete taha. Paleontoloogilised luuleiud tunnistavad, et juba ürginimesed sooritasid kirurgilisi operatsioone. Kindlasti tulid ammu kasutusele ja aja jooksul täienesid paljude haiguste ravivõtted tiamede ("rohtude") abil. 3. VALDKOND BAKTERID SEENED Toiduainetetööstus Probiootilised bakterid - lisatakse Pagaritooted pärmitaigen piimatoodetele Hapendamine hapukapsas, hapukurk
organiseerusid püsivateks kogumikeks. · Reaktsioonideks vajalik energia saadi UV-kiirgusest, soojuskiirgusest ja õhuelektrist · Tekkisid eeldused elu tekkeks. 3.Bioloogiline evolutsioon * Elu tekkis vees. * Protobiondid olid esimesed elukandjad, neist arenesid prokarüootsed rakud. 4. Sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna areng EVOLUTSIOONI TÕENDID, ELU ARENG MAAL lk 167-176 I Evolutsiooni tõendid 1. Paleontoloogilised leiud maakoore kivististes e fossiilides leidub möödunud aegadel elanud organismide jäänuseid. Mida sügavamal, seda lihtsama ehitusega ja erinevamad praegustest organismidest. 2. Organite homoloogsus st elundite põhiehituse sarnasust. N: Selgroogsete jäsemed koosnevad homoloogilistest luudest. Erinevused on tekkinud vastavalt funktsiooni muutumisele. 3. Rudimendid ehk jäänukelundid mida pole enam vaja. N: inimesel tarkusehambad, kõrvalihased, ussripik, õndraluu. 4
6. Esimesed maismaaloomad olid lülijalgsed. 7. RNA moodustamine oli elutekke esimene aste. 8. Paleontoloogia on teadus möödunud aegade organismidest. Õige vastusevariant. 9. c) 10. b) 11. c) 12. b) 13. c) 14. c) 15. d) 16. c) Sobiv sõna lünka. 17. Cuvier seletas organismide väljasuremist katastroofidega. 18. Lamarck põhjendas evolutsioonilist progressi organismidele omase arenguga. 19. Darwin nimetas organismide sõltuvust elutingimustest olelusvõitluseks. 20. Paleontoloogilised andmed näitavad organismivormide fossiile Maa ajaloos. 21. Elu tekkele eelnes keemiline evolutsioon. 22. Katalüütiliste omadustega RNA-molekule nimetatakse ribosüümideks. 23. Eukarüootsed rakud tekkisid endosümbioosi teel. 24. Keskaegkonna lõpus toimus massiline hiidsisalike väljasuremine. Selgita pikemalt ja too näiteid. 25. Isereplitseerumine 26. Sest need tingimused, mis olid tollal nüüdseks puuduvad. 27. Et keskkond on hapnikuvaene. 28
likvideerimisel, isereplitseeruvad · Nukleiinhapete sünteesi pole katsetes saadud · Pole tõestatud geneetilise koodi teket ehk kuidas kandus info nukleiinhappelt valgule Sotsiaalne · Inimühiskonna ajalooline areng läbi kogemuste, teadmiste kuhjumise o Tekkis siis, kui tekkisid inimühiskonnad umbes 2 milj a tagasi 2. Bioloogilisi evolutsiooni tõendid ja elu areng maal 2.1 Tõendid Tõendid on õpikus ptk 2.2 · Paleontoloogilised leiud ehk fossiilid o igasuguseid luukeresid kaevatakse välja · Maal elavad organismid o homoloogilised elundid liikideülene elundite samasus ühesuguse päritoluga aga erineva ülesandega elundid (nt kõigil selgroogsetel on skeletiluud olemas aga kujunenud välja eri otstarbeks, lindudel esijäsemed lendamiseks, inimestel käed o atavismid
Samas ei tunta enam vajadust maid harida, mis toob kaasa võsastumise, st maastiku ilme muutumise. Põllumehed - on huvitatud võimalikult kasumlikust põllumaa kasutusest ning uute põllumajandusrajatiste ehitusest, mis võivad osutuda maastikuliselt ebasobivateks. 12 2. ALA ANALÜÜS 2.1. Loodusväärtuste analüüs Tori Põrgu on elukohaks paljudele kaitsealustele liikidele (kalad, nahkhiired, samblad jne). Liivakivipaljandist leiduvad paleontoloogilised leiud (rüükalade luutükikeste ja primitiivsete taimede ehk psilofüütide jäänused) teevad koha ainulaadseks kogu Ida-Euroopas. Pärnu jõe Sindi-Tori lõigul avanevad Devoni liivakividest allikad, mis on ka veesäilituslikult olulised. Allikaterühm illustreerib vee väljavoolu tingimusi kesk-alamdevoni veeladestiku Pärnu orundis. 2.2. Kaitse-eesmärgid Kaitse-eesmärkideks on liikidele soodsate elutingimuste ja liivakivipaljandi säilitamine. See
10.3. Tabeli vasakus tulbas on evolutsiooni uurimismeetodid. Kirjutage paremasse tulpa, kuidas neid meetodeid kasutades, on saadud tõendeid evolutsiooni toimumisest. 4 punkti Uurimismeetod Evolutsioonitõendid 1. Paleontoloogilised uuringud 2. Molekulaarbio- loogilised uuringud 10.4. Esitage kaks selgitust, miks elu iseteke elutust on tänapäeval võimatu. 2 punkti 1) ................................................................................................................................................ .................................................................................................................................................... 2) ..............................................
................................................................................................ Evolutsioonivormid 1. Füüsikaline evolutsioon 2. ..................... ........................ 3. ..................... ........................ 4. Sotsiaalne evolutsioon AMINOHAPPED 58 10.3. Tabeli vasakus tulbas on evolutsiooni uurimismeetodid. Kirjutage paremasse tulpa, kuidas neid meetodeid kasutades, on saadud tõendeid evolutsiooni toimumisest. 4 punkti Uurimismeetod Evolutsioonitõendid 1. Paleontoloogilised uuringud 2. Molekulaarbioloogilised uuringud 10.4. Esitage kaks selgitust, miks elu iseteke elutust on tänapäeval võimatu. 2 punkti 1) ............................................................................................................................................... ................................................................................................................................................... 2) ..................................................................
2. Keeminile evolutsioon aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke 3. Bioloogiline evolutsioon elu areng Maal esimestest kuni tänapäevaste eluvormideni, kohastumine, liigistumine, organiseerituse muutumine 4. Sotsiaalne evolutsioon kultuuride ja tsivilisatsioonide teke Evolutsiooni tõendid: Paleontoloogilised tõendid: väljasurnud organismide ehituse võrdlus praegu elavate organismidega Organismide lootelise arengu võrdlus(embrüoloogia) Biokeemia ja molekulaarbioloogia meetodid (organismide keemilise koostise võrdlus) Bioeograafia ja ökoloogia tõendid Darwini evolutsiooniteooria: Olemasolevad liigid põlveevad varem elanud liikidest ja on muutunud tänu looduslikule valikule ning
loomaliikide kodustamisest on 10 kuni 4 tuhat aastat tagasi Lähis Idas. Kodustatud taime ja loomaliikidest aretati sorte ja tõuge. See oli ebateadlik valik. Seetõttu saadi tulemused pika aja jooksul. Tänapäeval kasutatakse teaduslikult planeeritud valikuid, mis tagab kiirema tulemuse kuid mõlema valiku korral saadi tulemused. Toiduainete töötlemisel kasutati mikroorganisme kuigi ei teatud nende protsesside olemusest, bakteritest ega seentest midagi. Meditsiini praktika Paleontoloogilised leiud kinnitavad, et juba ürginimesed viisid läbi kirurgilisi operatsioone. Paljusid haigusi raviti erinevate taimedega. Kõige enam uurisid organismi ehitust ja talitlust arstid. Nii kogunes bioloogiaalaseid teadmisi, mis viis 19. sajandi alguseks bioloogia kui iseseisva teadusharu tekkeni. 19. sajandis II poolel suutsid bioloogiaalased fundamentaalteadused toetada meditsiinilisi ja põllumajanduslikke arenguid. Suurim teadlane tollel ajal Louis Pasteur. Ta:
Eelistatult tunnustatakse taimedel. Geneetiliste isolaatide teke taimedel: Polüploidiseerumine e. genoommutatsioon, mille käigus kromosoomid mitmekordistuvad Liikide vahelised hübriidid Järjepidev iseviljastumine Sümpatriline liigiteke loomadel on küllaltki raskesti tõlgendatav. Levila muutub mustriliseks Liigiteke on mikroevolutsiooni lõppfaasiks ühest küljest ja makroevolutsiooni algmaterjal teisest küljest. Bioevolutsiooni tõendid 1. Paleontoloogilised leiud: a. Skeleti kivistised b. Tegutsemisjäljed c. Mumifitseerunud tervikorganismid (nt. igikeltsast leitud loomad) 2. Vahevormid (ürglind e. arheopterüks isend, kel üheaegselt linnu ja roomaja tunnused) 3. Atavismid elundid, mis eksisteerisid ammustel esivanematel, kuid mida pole nüüdisaegsetel isenditel, aga neid määravad geenid on kõikides olemas. Atavismide avaldumine kõukumine (mitu nisapaari, saba) 4
Mole voles (Ellobius) on kaotanud Y kromosoomi täielikult, 10 mln. aasta pärast on mees kui selline muutunud ajalooks, Merohaplodiploidne (XX, X0) soo determinatsioon kujutab endast evolutsiooni lõppmängu. 28. Võrdlev genoomika. Molekulaarne fülogeneetika kasutab nukleiinhapete ja valkude järjestusi leidmaks evolutsioonilisi sidemeid organismirühmade või populatsioonide vahel täiendades klassikalisi fülogeneetilisi lähenemisi (anatoomilised, morfoloogilised, paleontoloogilised). Võrdlev genoomika on erinevate liikide genoomide võrdlus ja analüüs. Eesmärgiks selgitada makroevolutsiooni küsimusi ja anda genoomi osadele funktsionaalne mõte. Leida funktsionaalseid ja strukturaalseid elemente ja seosed organismirühmade vahel. Võrreldakse järjestuste sarnasusi, nende asukohta, nende pikkusi ja arvu genoomides jpm. Algselt üksikute geenide võrdlemine peegeldas peamiselt mikroevolutsioonilisi erinevusi
organiseerusid püsivateks kogumikeks. · Reaktsioonideks vajalik energia saadi UV-kiirgusest, soojuskiirgusest ja õhuelektrist · Tekkisid eeldused elu tekkeks. 3.Bioloogiline evolutsioon * Elu tekkis vees. * Protobiondid olid esimesed elukandjad, neist arenesid prokarüootsed rakud. 4. Sotsiaalne evolutsioon inimühiskonna areng EVOLUTSIOONI TÕENDID, ELU ARENG MAAL lk 167-176 I Evolutsiooni tõendid 1. Paleontoloogilised leiud maakoore kivististes e fossiilides leidub möödunud aegadel elanud organismide jäänuseid. Mida sügavamal, seda lihtsama ehitusega ja erinevamad praegustest organismidest. 2. Organite homoloogsus st elundite põhiehituse sarnasust. N: Selgroogsete jäsemed koosnevad homoloogilistest luudest. Erinevused on tekkinud vastavalt funktsiooni muutumisele. 3. Rudimendid ehk jäänukelundid mida pole enam vaja. N: inimesel tarkusehambad, kõrvalihased, ussripik, õndraluu. 4
.............................................................. 3. Charles Darwin (1809-1882)...................................................................................................... ......................................................................................................................................................... Ø Evolutsiooni tõendid Elu arengut maal võimaldab selgitada: § Paleontoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Paleontoloogilised leiud näitavad, et maakoore erineva vanusega kihid sisaldavad erisuguste organismide kivistisi. Loomadest on säilinud toese osad, taimedest seemned ja tolmuterad. Erineva vanusega kivististe võrdlemisel ilmneb, et evolutsiooni käigus on tekkinud järjest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismid. § Võrdlev anatoomia- organismide ehituse võrdlemine. Erinevate liikide võrdlusest tuleneb, et neil on sarnaseid elundeid, näiteks jäsemed
15.Lennuvõime omandas loomadest esimesena: a) tiibsisalik, b) kiilid, c) linnud, d) nahkhiired 16.Dinosauruste väljasuremise põhjustas: a) jääaeg, b) vulkaanipurse, c) meteoriidikatastroof, d) röövimetajad. Sobiv sõna lünka. 17.Cuvier seletas organismide väljasuremist katastroofidega. 18.Lamarck põhjendas evolutsioonilist progressi organismidele omase arenguga. 19.Darwin nimetas organismide sõltuvust elutingimustest olelusvõitluseks. 20.Paleontoloogilised andmed näitavad organismivormide fossiile Maa ajaloos. 21.Elu tekkele eelnes keemiline evolutsioon. 22.Katalüütiliste omadustega RNA-molekule nimetatakse ribosüümideks. 23.Eukarüootsed rakud tekkisid endosümbioosi teel. 24.Keskaegkonna lõpus toimus massiline hiidsisalike väljasuremine. Selgita pikemalt ja too näiteid. 25.Millised tingimused võimaldasid elu teket Maal? isereplitseerumine 26.Miks ei ole elu isetärkamine Maal praegu võimalik?
Keemilise evolutisooni käigus tekkisid eeldused elu tekkeks. *bioloogiline evolutsioon elu tekkis vees 3 miljardit aastat tagasi. Esimesed elusorganismid olid prokarüoodid (tuumata bakterid). Edasi eukarüoodid. Eukarüootide fotosünteesi käigus tekkis hapnik (O2). Ainuraksetest tekkisid hulkraksed organismid. *sotsiaalne evolutsioon - 2 miljonit aastat tagasi tekkis Aafrikas esimene inimene. Evolutsioonilised tõendid: *paleontoloogilised ehk fossiilid Maa koores leidub väljasurnud organismide kivistusi. Mida sügavamal on kiht, seda primitiivsema ehitusega on organismid. *organismide homoloogilisus elundite põhisarnasus ehituses (kopsud hingamiseks) *rudimendid elundid, mis ei täida oma funktsioone (silmahambad, kolmas silmalaug) *molekulaarbioloogiline valgud ja DNA molekulid, erinevatel organismide, on sarnase ehitusega. 2.Ülesanne: kui üks vanematest on homosügootne lokkisjuukseline ja teine
1930-1932. Ka nemad olid sellega tegevad juba varem, isegi enne 1920. Nende teeneks on juhusliku geneetilise triivi, geenisageduste sõltuvuse selekstioonist jne. matemaatilise teooria loomine ja seoses sellega ka tõestamine, et isegi väike selektiivne erinevus võib tekitada evolutsioonilise muutuse. Dobzhanski osast oli juba juttu. Ernst Mayr’I olulisim panus seisnes geograafilise varieeruvuse ja liigitekke seoste näitamises. George G. Simpson võttis selles valguses kokku uued paleontoloogilised leiud (Tempo and Mode of Evolution, 1944). Julian Huxley Evolution: The Modern Synthesis (1942) liitis kokku süstemaatikat ja geneetikat. Ja muidugi oli veel palju teisi suurepäraseid teadlasi. Seega: sünteesi põhiolemuseks on seisukoht, et: populatsioonid sisaldavad geneetilisi variante, mis tekivad juhuslikult mutatsioonide ja rekombineerumise tulemusel (st. mitte adapteerumisest tingituna);
) määratletud muutlikkus- modifikatsiooniline muutus, ei olnud evolutsiooni materjal ning 2.) määratlemata muutlikkus- meil vastasb kombinatsiooniline mutatsiooniline muutlikkus, mis oli evolutsiooni materjal; 3.) looduslik valik- enamkohastunumate ellujäämine; 4.) liigiteke- darwini järgi pole liigid loodud vaid on kujunenud varem elanud liikidest loodusliku valiku toimel). Riigieksamil: siduda teadlane ja tema saavutus ja ajajärk. Evolutsioon ja selle tõendid Paleontoloogilised- vastavad leiud ja nende vanuse dateerimine (radioaktiivsete isotoopide meetodid), nt: luustikud, mumifitseerunud organismid (nt putukad merevaigus), sügavast turbalasundist leitud organismid, tegutsemisjäljed 67 Evolutsioonilised vahevormid- eriti need, mis on suuremate taksonoomiliste üksuste piiril- ürglind (arheopterüks), vorm, millel olid nii lindude (suled, esijäsemeteks tiivad) kui ka
annaabi.ee 
