ja isase eesli ristamisel on saadud muul, sebra ja hobuse ristamisel on saadud sebroid, kellel on hobuse keha, kuid sebra triibud. BIOLOOGILISE EVOLUTSIOONI TÕENDID Tõendeid evolutsiooni ehk elusorganismide ajaloolise arengu kohta on mitmeid : · Kivistised ehk fossiilid · Eri liiki organismide ehituse sarnasused · Mandunud elundid · Luute varajase arengu sarnasus eri liikidel · Sarnased kehavalgud ja DNA Paleontoloogiaks nimetatakse teadust, mis uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistisi, elutegevuse jälgi ning arenemist. Kivististe tekkimine : Kaugel minevikus mattusid organismid liiva või mudasse, nende orgaanilised ained asendusid miljonite aastate jooksul mineraalainetega ja tekkisid kivistised. Eri liiki organismide ehituse sarnasusi võib märgata selgroogsete loomade puhul nende jäsemed on sarnase põhiehitusega, seega võib eeldada, et nad on arenenud ühisest eellasest.
organismirühmade jäsemete ehituse (elusorganismide arengu võrdlemine) ja lootelise arengu sarnasus (lootelise arengu võrdlemine, selgroogsete organismide looted on varajastel elustaadiumitel väga sarnased) ning eellastele iseloomulike kehaosade e. rudimentide (omaniku jaoks pole vajalikud, kuid olid vajalikud eellastele; inimesel õndraluu, ussiripik, teravad silmahambad) olemasolu. Samuti ka DNA ja kehavalkude uurimine (paljudel liikidel on sarnased kehavalgud). Paleontoloogiaks nim. teadust, mis uurib ammustel aegadel elanud organismide kivistisi, elutegevuse jälgi ning arenemist. Bioloogiline evolutsioon on aeglane protsess, mis kestab ka käesoleval ajal (uute omadustega elusorganismide kujunemine; vastupidavad bakterid, mürgi vastu immuunsed putukad). Maakeral on miljonite aastate jooksul elanud palju elusorganismi liike. Osa nendest on välja surnud (peamiseks põhjuseks on see, et elamistingimused muutuvad
.............................................8 Sissejuhatus Sõna fossiil tuleneb kreeka keelsest sõnast „fossus“, mis tähendab „üles kaevama“ või „üles kaevatud“. Eesti keeles on fossiili vastavaks mõisteks „kivistis“. Fossiilid ehk kivistised on geoloogilises minevikus elanud organismide kivistunud ja kivis säilinud jäljed, nad on tähtsad, kuna neid uurides saame informatsiooni iidse elu ja elu arenguloo koht. Fossiilide uurimisega tegelevat teadusharu nimetatakse paleontoloogiaks ja nende uurimisega tegelevaid teadlasi paleontoloogideks. Kõige enamlevinud kivististeks on mereorganismide kõvad osad: karbid, kojad, luud, hambad, soomused, koorikud, taimede puhul õietolm. Pehmed koed (liha, nahk ja organid) ja pehme kehaga organismid üldjuhul fossiilidena ei säili, sellised leiud on maailmas üliharuldased. 1. Korallid Eesti aluspõhjas on levinud Siluri lubjakivides, Saaremaal. Harva võib leida neid Eestis ka Ülem-Ordoviitsiumi lubjakivides
annaabi.ee 
