Paleogeen. Palrogeen on kronostratigraafiline üksus ning geokronoloogiline üksus. Paleogeen vastan ajavahemikule 65...23 miljonit aastat tagasi. Paleogeen kuulub Kainosoikumi aegkonda,olles selle vanimaks ajastuks. Paleogeenile eelneb Kriit ning järgneb Neogeen Paleogeen jagatakse kolme ajastuks:Oligotseen, Eotseen ja Paleotseen. Loomastik. Paleogeenis jätkus imetajate kiire areng. Ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Austraalias arenes kukkurloomad. Selgrootute hulgas olid arvukaimadkarbid, teod,nummuliidid,korallid käsnad ja merisiilikud Taimestik. Taimede fossiilid kinnitavad samuti kliima muutumist. Õistaimi vaadeldakse kui viimase 100 miljoni aasta termomeetreid Tugev sõltuvus on keskmise igaastase
selgroogsete seas imetajad ja linnud imetajate aegkond Kvaternaaris arenes ka inimene Paleogeen(65,5-23,03) Paleogeeni ajastul jätkus Pangea hiidmandri lagunemine, 50 - 55 miljonit aastat tagasi põrkus India laam kokku Aasiaga, mille tulemusena hakkas kerkima Himaalaja keskahelik. Austraalia, mis oli siiani olnud ühendatud Antarktikaga, hakkas liikuma põhja. Umbes 20 miljonit aastat tagasi eemaldus Araabia poolsaar Aafrikast ning avanes Punane meri Paleogeenis jätkus imetajate kiire areng; ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Austraalias arenesid kukkurloomad. Selgrootute hulgas olid arvukaimad karbid, teod, nummuliidid, korallid, käsnad ja merisiilikud. Neogeen(23,03-1,806) Neogeenis jätkusid juba Paleogeenis alanud kontinentide kokkupõrked, mille tulemusena moodustusid mäeahelikud- Alpid, Himaalaja, Kaljumäed, Kaukasus jt
Kriidi lõpus hääbus hulgaliselt loomaliike- kadusid sured roomajad, ürglinnud, ammoniidid ja pelemniidid. · Kainosoikum: 65,5 1,80 miljonit aastat tagasi. Alguses oli kliima soe, hiljem hakkas jahenema. On kujunenud tänapäeva ookeanid. Liigirohkemaks muutusid: putukad, imetajad.. · Paleogeen: 65,5 - ...miljonit aastat tagasi. Jätkus ometajate kiire areng, ilmusid kiskjad, vaalalised.. · Neogeen: 23,03 1,806 miljonit aastat tagasi. Jätkusid Paleogeenis toimunud kokkupõrked. Muutis Põhja-Atlandi kliimat. Kliima, taimestik ja loomastik sarnaneb tänapäevastega. · Kvaternar: 1,806 0,0015 miljonit aastat tagasi. Siin on välja kujunenud inimene. Kliima on perioodiliselt muutunu, jääajad on vaheldunud jäävaheaegadega. Eesti jää all (2-3 km).
jahenemine polaaraladel, mille tulemusena külmusid ka sügavad mered ja lõpptulemuseks oli kontinentaalne jäätumine. Paleogeen (jätk) Paleogeeni taimeriigis polnud veel selliseid vööndeid nagu tänapäeval. Laial alal Vahemeremaades Arktikani valitses soe troopiline ja lähistroopiline kliima Ida-Euroopa lauskmaal kasvasid sel ajal palmid, Kesk- Euroopas banaanipuud ning Gröönimaal tammed, kastanid ja teised soojalembesed taimed Paleogeenis jätkus imetajate kiire areng; ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Austraalias arenesid kukkurloomad. Selgrootute hulgas olid arvukaimad karbid, teod, korallid, käsnad ja merisiilikud Mereelu evolutsioon Kõige erilisemad selle perioodi mere elusorganismidest olid vaalad, kes arenesid Eotseeni jooksul lihasöövatest maismaaimetajatest ja muutusid suurteks merekiskjateks
Kiirgus on energia kandumine soojemast piirkonnast jahedamasse elektronmagnetlainete vahendusel. Maa siseenergia põhjustab laamade liikumist ning plahvatuslikku energia vabanemist vulkaanides ja maavärinates. Energia saadakse kütuste põletamisel, mehaanilise energia arvel voolava vee või tuule abil elektrit tootes või tuumaenergiat kasutades. Paleogeen - Põrkus india laam kokku Aasiaga, mille tulemusena hakkas kerkima Himaalaja. Üks peamisi evolutsioonilisi sündumusi, mis leidis aset paleogeenis oli rohu teke. Jätkus kiire imetajate areng; ilmusid kiskjalised, kabjalised,vaalalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised . Austraalias arenesid kukkurloomad. Nad ei olnud suuremad kui keskmise suurusega koerad. Suured maismaa kiskjad, kes arenesid Varase-Eotseeni jooksul. Koerasarnased mesonühiidid ja suured lennuvõimetud linnud diatrüümad. Esimene primaat e. esikloom Eosimias(varane ahv), peetakse Vana-Maailma ahvise eellaseks. Suurim imetaja on INDRICHOTHERIUM
Need on: Paleogeen Neogeen Kvaternaar PALEOGEEN (65,5 - 23,8 miljonit aastat tagasi) Paleogeeni ajastul jätkus Pangea hiidmandri lagunemine ja 50 - 55 miljonit aastat tagasi põrkus India laam kokku Aasiaga, mille tulemusena hakkas kerkima Himaalaja keskahelik. Austraalia, mis oli siiani olnud ühendatud Antarktikaga, hakkas liikuma põhja. Umbes 20 miljonit aastat tagasi eemaldus Araabia poolsaar Aafrikast ning avanes Punane meri. Paleogeenis jätkus imetajate kiire areng - ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised.Austraalias arenesid kukkurloomad. Selgrootute hulgas olid arvukaimad karbid, teod, korallid, käsnad, merisiilikud. NEOGEEN (23,8 - 1,81 miljonit aastat tagasi) Neogeenis jätkusid juba Paleogeenis alanud kontinentide kokkupõrked, mille tulemusena moodustusid sellised kõrged mäeahelikud nagu Alpid, Himaalaja, Kaljumäed, Kaukasus jt.
Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Paleogeen Algas 65,5 miljonit aastat tagasi ja lõppes 23,8 miljonit aastat tagasi; järgnes Kriidile ja eelnes Neogeenile. IdaEuroopa lauskmaal kasvasid sel ajal palmid, KeskEuroopas banaanipuud ning Gröönimaal tammed. Paleogeenis jätkus imetajate kiire areng. Selgrootute hulgas olid arvukaimad karbid, teod, korallid, käsnad. Paleogeen Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Neogeen Neogeen oli Kainosoikumi teine ajastu; algas 23,8 miljonit aastat tagasi ja
Kainosoikumit on kutsutud ka imetajate aegkonnaks, kuna selle aegkonna suurimateks maismaa loomadeks on olnud imetajad. Paleogeen Paleogeeni ajastul jätkus Pangea hiidmandri lagunemine ja 50 - 55 miljonit aastat tagasi põrkus India laam kokku Aasiaga, mille tulemusena hakkas kerkima Himaalaja keskahelik. Austraalia, mis oli siiani olnud ühendatud Antarktikaga, hakkas liikuma põhja. Umbes 20 miljonit aastat tagasi eemaldus Araabia poolsaar Aafrikast ning avanes Punane meri. Paleogeenis jätkus imetajate kiire areng; ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Austraalias arenesid kukkurloomad. Selgrootute hulgas olid arvukaimad karbid, teod, nummuliidid, korallid, käsnad ja merisiilikud. Imetajad ehk mammaalid (Mammalia) on kõrgeima arenguastmega selgroogsed. Kõik imetajad toidavad oma poegi piimanäärmete nõrega - emapiimaga. Imetajad põlvnevad Permi ajastul elanud teriodontidest ehk loomahambulistest
temperatuurigradiendid nii väikesed, et tavalise temperatuurtaluvusega liigid olid suutelised elama nii laiadel aladel. [5] Paleogeen Paleogeen on uusaegkonna vanim ajastu, mis järgnes Kriidiajastule ja eelnes Neogeenile. Algas 65+(-) 3 miljonit aastat tagasi, kestis ligikaudu 42 miljonit aastat. Nimetuse võttis 1866 aaastal kasutusele saksa geoloog K. F. Naumann. Paleogeen jaotatakse Paleotseeniks, Eotseeniks ja Oligotseeniks. Paleogeenis jätkus imetajate kiire areng; ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Austraalias arenesid kukkurloomad. Selgrootute hulgas olid arvukaimadkarbid, teod, nummuliidid, korallid, käsnad ja merisiilikud. Pleistotseeni teisel poolel ilmusid paljud nüüdistaimed. Eestist Paleogeeni setteid teada ei ole. Hilis-Kriidi massilisest väljasuremisest säilusid ainult mõned balemniidid; ammoniidid,
Joonis 19. Paleogeeni ajastu Paleogeeni taimeriigis polnud veel selliseid vööndeid nagu tänapäeval. Laial alal Vahemeremaades Arktikani valitses soe troopiline ja lähistroopiline kliima. Ida-Euroopa lauskmaal kasvasid sel ajal palmid, Kesk-Euroopas banaanipuud ning Gröönimaal tammed, kastanid ja teised soojalembesed taimed. Õistaimede lopsakus, arvukus ja mitmekesisus soodustasid taimtoiduliste kiiret arengut (I. Arold, 1987) Paleogeenis jätkus imetajate kiire areng; ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, esimesed londilised, närilised ja ahvilised. Austraalias arenesid kukkurloomad. Selgrootute hulgas olid arvukaimad karbid, teod, korallid, käsnad ja merisiilikud (http://www.ut.ee/BGGM/eluareng/paleogeen.html). 4.2 Neogeen Neogeen oli Kainosoikumi teine ajastu; algas 23,8 miljonit aastat tagasi ja lõppes 1,81
kilomeetripaksused jäämassid. Liustikuvool ja selle kulutus oli praeguse Läänemere kohal suurem kui naaberaladel. Liustiku taandumisel kogunes madalamatesse kohtadesse vesi. Jäävaheaegadel kujunes nõos mitu veekogu u. 240 000380 000 a.t. Holsteni ja 90 000125 000 a.t. Eemi meri. Algas maakoore kerkmine. Maakoore kermise erinev kiirus Läänemere eri piirkondades, on määranud tänapäevase Läänemere arengut. Eemi meri. Läänemere nõo lõunaosas oli meri juba paleogeenis. Umbes 110 000 a.t., Hisipleistotseeni algus, algas pärast mandrijää taandumist maailmamere veepinna kiire tõus ning vesi ujutas üle nüüdisaegse läänemere nõo ja külgnevad madalamad rannikualad Eemi mere transgressioon. Balti jääpaisjärv Joldiameri Antsülusjärv Litoriinameri Limneameri U. 12 000 a.t. kujunes välja 2 ulatuslikku jääpaisjärve: suurem LõunaBalti jääpaisjärv, mis hõlmas Lõuna
detsembris valdama eeltalve ilm, mil külmaperioodid vahelduvad suladega. 18. Läänemere areng enne Kvaternaari. Enne jääaega oli Eesti mandriala meretaseme suhtes kõrgem. Läänemere nõgu oli olemas juba enne jääaega, kui seal voolasid Taani väinade suunas mitmed hiigeljõed. Soome lahe kohal voolas Ürg- Neeva, millesse suubusid Põhja-Eesti jõed. 19. Läänemere arenguetapid Kvaternaaris (iseloomustus). Läänemere nõo lõunaosas oli meri juba paleogeenis. Umbes 110 000 a. t., Hilispleistotseeni algul, algas pärast mandrijää taandumist maailmamere veepinna kiire tõus ning vesi ujutas üle nüüdisaegse Läänemere nõo ja külgnevad madalamad rannikualad – Eemi mere transgressioon. Umbes 12 000 a. t. kujunes välja 2 ulatuslikku jääpaisjärve: suurem Lõuna-Balti jääpaisjärv hõlmas Lõuna-Rootsi ja Riia lahte, väiksem Ramsay jääpaisjärv asus nõo idaosas, mis oli ühenduses Peipsi- Pihkva nõos olnud jääpaisjärvedega.
rannalaguunide kujunemist. · Olenevalt rannikuala kerkimise erinevast kiirusest on Läänemere erivanuselitel arengufaasidel välja kujunenud rannajooni mitmesugusel absoluutkõrgusel · Eestis 30 rannajoont, siin on vanad rannajooned kõige paremini säilinud · Rannajoonte tõususpektrit mõjutavad maakoore kerge ja veehulga muutus Läänemere nõos Läänemeri Eemi jäävaheajal · Läänemere lõunaosas oli meri juba paleogeenis · Kvaternaari jäätumiste ajal hävitas liustike liikumine üle nõo varemkuhjunud settedvähe andmeid selle kohta · Holsteini meri säilinud tüsedad liivade ja savide kompleksid. Kliimatingimused olid võrreldavad nüüdisaegsetega või isegi veidi soojemad · Hilispleistotseen maailmamere veepinna kiire tõus, mis ujutas üle nüüdisaegse Läänemere nõo ja külgnevad madalamad rannikualad. See on Eemi mere transgressioon
annaabi.ee 
