Nii võib mõnikord näha suvel üleni valget toomingat, mis mõne aja pärast on täiesti raagus puu. Kuid toominga elujõud on nii suur, et ka kõikide lehtede ärasöömine puud ei hävita. Seepärast peavad toomingalehed mõnel aastal kaks korda puhkema. · Toomingate õitsemise aeg on parim kartuli panekuks. · Marju kasutatakse ravimina. Marjadest tehtud teed juuakse eelkõige kõhulahtisuse korral. Lehtedest ja õitest tehtud tee on palavikuvastase toimega. Rahvameditsiinis on kasutatud ka koort. · Lehed sisaldavad rikkalikult vitamiini C. Kasutatud allikas :http://www.studioviridis.ee/muraste/veeb/index.php? option=com_content&task=view&id=75&Itemid=1 2 Sissejuhatus Toomingas kasvab peamiselt metsas ja ta on loodusele üsna kasulik , sest toominga lehed sisaldavad
4. Rahvus Rahvuslill Rukkilill on 1968. aastast Eesti rahvuslill. Taim kasvab sagedasti viljapõldudel. Pealevila on Euroopa ja Põhja-Ameerika, kuid kasvab ka mujal. Eestis on ta arheofüüt. Seoses intensiivpõllunduse ja herbitsiidide kasutamisega on ta arvukus Eesti looduses oluliselt vähenenud. Tuntud ka ravimtaimena: tema äärisõite leotist kasutatakse silmakompressideks. Rahvameditsiinis on õite viina- või veeleotist kasutatud köha- ja palavikuvastase vahendina. Taim sisaldab rikkalikult C-vitamiini, seemnised õli. Õitest saadakse ka sinist värvi. Mitmeid vorme kasvatatakse aedades ilutaimena, eriti suuremate rühmadena. Sobib lõikelilleks. Looduslikult kasvab meil umbrohuna viljapõldudel. Rahvuslind Suitsupääsuke on alates 26. septembrist 1962 Eesti rahvuslind. Suitsupääsukesel on pikk harkis saba. Kehapikkus on 1922 cm. Sulestik on ülalpool sinkjasmust, metalse läikega, kõhupool on valge (mõnel alamliigil ka punakas).
1. Rahvuslill Rukkilill on 1968. aastast Eesti rahvuslill. Taim kasvab sagedasti viljapõldudel. Pealevila on Euroopa ja Põhja-Ameerika, kuid kasvab ka mujal. Eestis on ta arheofüüt. Seoses intensiivpõllunduse ja herbitsiidide kasutamisega on ta arvukus Eesti looduses oluliselt vähenenud. Tuntud ka ravimtaimena: tema äärisõite leotist kasutatakse uriini- ja sapieritust soodustava vahendina, samuti silmakompressideks. Rahvameditsiinis on õite viina- või veeleotist kasutatud köha- ja palavikuvastase vahendina. Taim sisaldab rikkalikult C-vitamiini, seemnised õli. Õitest saadakse ka sinist värvi. Mitmeid vorme kasvatatakse aedades ilutaimena, eriti suuremate rühmadena. Sobib lõikelilleks. Looduslikult kasvab meil umbrohuna viljapõldudel. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Rukkilill ) (http://static1.nagi.ee/i/p/97/28/00869728595969_m.jpg ) ( http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Landsvale.jpg ) 4.2. Rahvuslind Suitsupääsuke on alates 26
Eelistab liivakaid muldi, kuid kasvab ka mujal. Valguslembene, kuid talub ka varju. Rukkilill on 7 hea meetaim. Tolmeldavad putukad saavad taime õitest rohkesti nektarit. Peamised tolmeldajad on mesilased. Rahvapärased nimed: härja pead, rukkisinine, rüälill, sinilill jt. Ravimtaim Tuntud ka ravimtaimena: tema äärisõite leotist kasutatakse uriini- ja sapieritust soodustava vahendina, samuti silmakompressideks. Rahvameditsiinis on õite viina- või veeleotist kasutatud köha- ja palavikuvastase vahendina. Taim sisaldab rikkalikult C-vitamiini, seemnised õli. Õitest saadakse ka sinist värvi. Mitmeid vorme kasvatatakse Harilik võilill (Taraxacum officinale) piimarohi, piimaohakas, võismalilled, võikann, põrundhaigerohi Võilill on nii tavaline taim, et lähemat tutvustamist ta ei vaja. Kuid enamik inimesi ilmselt ei tea, et võililleliike on Eestis tublisti üle saja
Toominga tugev lõhn on uimastava toimega ning seepärast ei maksa ka tema õitsvaid oksi tuppa tuua. Uimastav on see lõhn seepärast, et õitest lenduvad ühendid on mürgised, suures koguses võivad nad ka peavalu tekitada. Lehed sisaldavad rikkalikult vitamiini C. Nii lehed, õied kui ka koor eritavad rikkalikult fütontsiide. Marju kasutatakse ravimina. Teed juuakse eelkõige kõhulahtisuse korral. Lehtedest ja õitest tehtud tee on palavikuvastase toimega. Rahvameditsiinis on kasutatud ka koort. Toomingamarjade rohke antotsüaanisisalduse tõttu eraldatakse neist vesilahustuvaid pigmente ja tarvitatakse toiduainetetööstuses toiduvärvina. Rhododendron catawbiense(katavba rododendron), Rhododendron dauricum(dauuria rododendron), Rhododendron japonicum(jaapani rododendron), Rhododendron luteum (kollane rododendron) Mürgine koduloomadele(koerad, kassid, hobused) ja inimestele. Kõik taimeosad, eriti aga
kala- ja munatoite ja nad on ka tuntud frankfurdi rohelise kastme üheks koostisosaks. Eriti hästi sobivad nad kurgisalatisse. Neid tuleks kasutada värskelt ja keedetud toitudele lisada vahetult enne toidu valmimist. Söödavate õitega saab kaunistada toite ja jooke. Kasutamine ravimtaimena - Taimest valmistatud teed on kasutatud muu hulgas südametegevust ergutava, närve rahustava, reumat leevendava ja palavikuvastase vahendina. Toimeained parandavad naha verevarustust. Muud kasutusalad - Tänapäeval kultiveeritakse teda ka õlitaimena. Seemnetest pressitud õli kasutatakse muu hulgas ekseemide raviks. Kurgirohi on üks peamisi looduslikke -linoleenhappe allikaid. Kasutamine haljastuses - Nii karvased varred kui ka erksinised õied on väga dekoratiivsed, seetõttu kasvatatakse kurgirohtu ka ilutaimena. Muu oluline informatsioon Hea meetaim
* Kaheosaline jaguvili (kaksikseemis) ja nelja kuni 8 süstja lehega männas. * Lõhnav-varjulill viljakates salumetsades, värv-varjulill loopealsetel. Hobumadar ja värvmadar on sagedaseimaid taimi eesti kultuurmaastikus. Pehme madar, roomav madar (toetub teiste taimede najale), punavärvik (vahemeremaadest pärinev) kasutati pikka aega punase värvi saamiseks (juurtes on värvained), kiinapuu (pärineb Andide idanõlvade raskesti liigipääsetavates metsades) kasutatakse ammust ajast palavikuvastase vahendina troopiliste haiguste puhul (malaaria), troopilisest Aafrikast pärinevad kõik kohvipuu liigid. Kohvipuu on madal igihaljas puuke või põõsas, mis õitseb mitu korda aastas. Üks vili sisaldab kahte seemet (kohviuba), mis sisaldavad kesknärvisüsteemi stimuleerivat alkaloidi kofeiini. Troopilise Aasia liaani lehtedest ja võrsetest saadakse värv- ja parkainet. 29. SUGUKOND RISTÕIELISED: SINEPIÕLID
(Bio.edu.ee) Kasutamine Puit kollakaspruun, pehme, sitke, kasutatakse põllumajanduses ja tisleritöödes. Lehed sisaldavad rikkalikult vitamiini C. Nii lehed, õied kui ka koor eritavad rikkalikult fütontsiide. Peamine on siiski dekoratiivne tähtsus, eriti ilus kevadisel õitsemise ajal. On olemas roosade õitega ja täidisõielisi vorme. Marju kasutatakse ravimina. Teed juuakse eelkõige kõhulahtisuse korral. Lehtedest ja õitest tehtud tee on palavikuvastase toimega. Rahvameditsiinis on kasutatud ka koort. (Bio.edu.ee) Sorbus aucuparia Harilik pihlakas Paljuneb eelkõige seemnetega, mille levikule aitavad kaasa marjadest toituvad linnud. Vegetatiivselt paljuneb kännu- ja juurevõsudega, uus taim võib alguse saada ka mullaga kaetud okstest. Kasvab segametsades ja nende servadel, praktiliselt kõigis metsatüüpides, ka puisniitudel. Sagedamini põõsarindes, harvem alumises puurindes. Külmakindel. Noores eas varjutaluv, hiljem
annaabi.ee 
