Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
ning kui kehatemperatuur tõuseb, siis väga äkki, ehmatab see nende vanemaid, kes satuvad
mõnikord isegi paanikasse.
Reeglina ei ole palavikukramp eluohtlik, kuid krambi põhjus tuleb kindlasti kindlaks teha ja
muud krambi vallandajad (epilepsia, aju haigused jne) välistada. Seega tuleks – iseäranis juhul,
kui palavikukramp esineb esmakordselt – laps kindlasti lastehaiglasse transportida, et krambi
muud tekitajad välistada.
Lisaks sellele on olemas ka raskekujulise palavikukrambi vorm. Sellest räägitakse siis, kui
krambihooga laps on alla 6-kuune või üle 5-aastane, kui krambid kestavad üle 15 minuti või kui
lapsel ilmnevad pärast krambihoo lõppu halvatuse tunnused. Taoliste krambihoogude prognoos
on halvem kui „tavaliste” palavikukrampide prognoos.
Abistamine / ravi:
Kui kiirabi saabumise ajaks on krambid juba möödunud:
Kõigepealt vabade hingamisteede tagamine (külgasend).
Hapniku manustamine.