[email protected] Kõnemoodustuse dünaamiline kontseptsioon · Kõnemoodustuse dünaamiline kontseptsioon (vs. staatiline, kindlatel positsioonidel põhinev, vt traditsiooniline foneetika: eesmärgipärased staatilised positsioonid) põhineb protsessidel, mis väljendavad ajas muutuvaid parameetreid. Kõneorganid on pidevas liikumises. · Meetodid: · elektromüograafia - lihaste närvirakkude elektriliste impulsside mõõtmine · kümograafia - õhuvoolu analüüs · palatograafia - moodustuskoha määramine · radiograafia - röntgeni abil organite talitluse vaatlus ja analüüs kõva suulagi ninaõõs pehme suulagi suuõõs kõripealis keel keeleluu sõrmuskõhr kilpkõhr häälekurrud hingetoru söögitoru
Vokaalide hääldamisel liiguvad aktiivselt keel ja huuled. Uurimismeetodid: Staatilised ülesvõtted röntgenaparaadiga (sel meetodil uuritud ka konsonante). Saadakse vaid pilt, mitte video. Kinofluorograafia – röntgenfilmimine külgvaates. Elektromüograafia – lihaste töö uurimine elektromüograafiga. Elektrilised impulsid suunatakse inimese nahale või süstitakse lihasesse. Ultraheli – keele liikumise jälgimine Palatograafia, elektropalatograafia – uuritakse keele külgede kokkupuutumist kõva suulaega. Huulte asendi filmimine või pildistamine 1781 ilmus Hellwagi uurimus, kus mainis esmakordselt (saksa keele) vokaalikolmnurka. Jones rajas vokaalinelinurga mõiste – vokaalid on oma naabritest võrdsel kaugusel. See on eri keelte vokaalidest sõltumatu süsteem. Rahvusvahelise Foneetilise Assotsiatsiooni tööna on ilmunud rahvusvaheline foneetiline tähestik ehk IPA (1888)