Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"paksukojalise" - 3 õppematerjali

Kõrvemaa - maastikurajooni ülevaade
38
pptx

Kõrvemaa - maastikurajooni ülevaade

Mullastik  Lõuna- ja lääneosas on madalsoomullad  Põhja- ja kirdeosas soomullad  50% Põhja-Kõrvemaast katavad turvasmullad  Vähe põllumajandusliku väärtusega muldi Taimestik  Suur metsasus  Kõik metsatüübid on esindatud  Kaitseall olevad taimed  Järv-lahnarohi  Vesi-lobeelia  Palu-karukell  Tuntuim taimeliik on mägi-lipphernes Mägi-lipphernes Loomastik  Kaitse all olevad isendid  rohe-vesihobu  paksukojalise jõekarbi elupaik  Pesitsuskohaks paljudele linnuliikidele  Kaljukotkas  Laululuik  Kaitsealused loomad  Kivisisalik  Euroopa naarits Rohe-vesihobu Kõrvemaa väärtus  Erakordne loodusmaastik  Aktiivse loodpuhkuse piirkond  Matka- ja loodusrajad  Loodusvarad Negatiivne inimmõju  Mootorsõidukitega liiklemine  Metsade liigne majandamine  Telkimine ja lõkke tegemine  Jussi nõmm  Nõukogude Armee õppepolügoon Jussi nõmm

Geograafia → Eesti loodusgeograafia
8 allalaadimist
Referaat - Ebapärlikarp
10
docx

Referaat - Ebapärlikarp

neerja (noorelt elliptilise) kujuga koda. Jõepõhjal liikumiseks kasutab ta lihaselist jalga. Teadaolevalt suurim karp oli 15 cm pikk. Ebapärlikarbi tugeva paksuseinalise kojaga karpi võib meie veekogudes segi ajada ainult paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) suuremate isenditega. Ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera) on saanud oma nime ebapärlite järgi, mida ta siseõõnest võib leida. 1 Eestis on loendatud pärlikarbi kojas 132 aasta juurdekasvukihti, Põhja-Rootsist on leitud koguni 280 aasta vanuse karbi koda, nii võib teda pidada üheks pikaealiseimaks loomaks Eestis. 2 Meeltest on karbil arenenumateks kompimis- ja

Bioloogia → Hüdrobioloogia
30 allalaadimist
Tori Põrgu kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused
17
doc

Tori Põrgu kaitsekorralduslikud probleemid ja võimalikud lahendused

(Kõrvi tamm 2010) 9 Joonis 3. Kõrvi tamm (Kõrvi tamm 2010). 1.7. Seire ja huvigrupid 1.7.1. Seire Tori põrgu paljandi seire kohta puuduvad andmed. Küll aga on uuritud põhjavee makro- ja mikroelemente (Keskkonnainfo 2012). Toimub Pärnu jõe hoiuala seire: jõgede ja ojade kaitse ning II lisas nimetatud liikide - hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio), jõesilmu (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse. Liivakivipaljandil teostatakse Perssoni lõhiksambla (Lophozia perssonii) seiret. Leiukoht registreeriti 19.06.2006. Viimane sissekanne on tehtud 18.07.2012. (Keskkonnainfo 2012) 1.7.2. Huvigrupid Geoloogid, paleontoloogid, looduseuurijad ja loodushuvilised - Tori põrgu on üks väheseid devoni taimede leiukohti Baltimaades. Rahvapärandi, koduloo uurijad ja etnograafid - Tori Põrguga on seotud palju rahvajutte ja legende

Loodus → Keskkonnakaitse
7 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun