Banaane süüakse küpsetatuna desserdiks, kuid enamikke puuvilju süüakse värskelt. 3. Liha ja alternatiivid. Liha on kallis, kuid sealiha ja sealihatooted, kaasaarvatud vorstid ja rupskid on meelistoitude esirinnas. Kits, veis, kana, lammas, kalkun, kilpkonn ja vasikas on samuti lihadena kasutusel. 4. Kala ja mereannid 5. Pähkleid süüakse suupistetena, riivituna mõnikord kastmete paksendajatena. 6. Leib ja teravilja tooted. Tortillad on valmistatud maisijahust ja on alati igal laual igal söögikorral kas isevalmistatuna või värskelt ostetuna. Bolilla'd on samuti väga populaarsed. Hulgal kasutatakse hommikuhelbeid. 7. Rasvained. Searasv on kõige levinum küpsetamisel, toidu valmistamisel ja friteerimisel. 8. Magustoidud ja suupisted. Soositud maiustused on suhkurdatud või kuivatatud puuviljad, eriti
Lahustuvus Polüsahhariidid sisaldavad glükosüüljääke, millel on keskmiselt kolm hüdroksüülrühma. Polüsahhariidid on seega polüoolid, mis tänu hüdroksüülrühmadele on võimelised siduma ühe või mitu vee molekuli. 1) Hüdraatumine 2) Muudavad ja kontrollivad vee mobiilsust toidusüsteemis 3) Polüsahhariidid on seda rohkem lahustuvad, mida suurem korrapäratus molekulis valitseb Lahuse viskoossus ja stabiilsus Kasutatakse: 1) Vesilahuste paksendajatena või geelistajatena 2) Vedelate toiduainete ja jookide tekstuuri ja voolavusomaduste muutmiseks ja kontrollimiseks 3) Pooltahkete toiduainete deformatsiooni omaduste muutmiseks ja kontrollimiseks Kasutatakse kontsentatsioonis 0,25-0,50%. Polüsahhariidide jagunemine 1) Täiuslikult lineaarsed polüsahhariidid a. Tselluloos, amüloos b. Vees lahustumatud, võivad lahustuda ainult äärmuslikel tingimustel c. Kergesti sadestuvad
light,suhkruvaba). Magusained jaotuvad kolmeks:Looduslikud magusained(ei loeta lisaaineteks), suhkrualkoholid(looduslike suhkrute keemilin etöötlemine) ja sünteetilised tehismagusained. Nende mõju võib välja tulla alles kolmandal või neljandal põlkonnal. (A.Erin, 2010) Mitmesugused lisaained E1000-1520 Siin on põhilisteks lisaaineteks ained E1404-1452 ehk modifitseeritud tärklised, mida kasutatakse peamiselt paksendajatena ja stabilisaatoritena. Ohutust ei ole põhjalikult uuritu, niiet ohutuks ei saa pidada. Ning teine põhi lisaaine n E1520 ehk propüleenglükool(PG) mis on naftaprodukt. Laialt kasutusel pidurivedelikus ja lennukikere kaitseks jäätumise eest. Kasutatakse ka pagaritööstuses(rullbiskviidid, tordipõhjad) ning kosmeetikas. Kusjuures E1520 lisaainet leidub ka Jänksi kiivimaitselises tarretises. Väidetavalt taksistab PG rakkude uuenemise ning tekitab
6. Drazeed - väikeseid ümara või ovaalse kujuga kompvekid, koosnevad korpusest ja ümbrisest, sõltuvalt liigist võivad nad olla kaetud suhkru, sokolaadi, nonparellide või muuga, sisuks rosinad, pähklid, sokolaad jm. 7. Kummikommid -sarnased marmelaadiga, kuid agari asemel kasutatakse zelatiini. 8. Närimiskompvekid nätsutavad omadused saadakse zeleeruvate ainete (nt zelatiini) abil. 9. Vahukommid - põhikoostisosadeks on suhkur, siirup ja vesi, paksendajatena kasutatakse pektiini ja zelatiini, hästi vahustatud ja seetõttu õhulised ja kerged. MUUD MAIUSTUSED 1. Halvaa - idamaise päritoluga maiustus, põhitoorained on pähklid või seemned ja suhkur. 2. Marmelaad - zeleetaolise konsistentsiga maiustus suhkrust, glükoosisiirupist, püreest ja maitse- ning lõhnaainetest, tarretamiseks kasutatakse agarit, pektiini või zelatiini. 3. Martsipan - põhiretsepti kuuluvad jahvatatud mandlid ja suhkur. Sortimendiks on:
zelatiini. Kummikommid on vetruva ja elastse konsistentsiga, neid ei glasuurita. Müügil on väga erinavate maitsete ja kujudega erksavärvilised kummikommid. Närimiskompvekid nn. nätsutavad omadused saadakse zeleeruvate ainete (nt. zelatiini) abil. Zelatiin on loomse päritoluga produkt, mida valmistatakse loomakontidest või kalapõitest ja soomustest. Vahukommide põhikoostisosadeks on suhkur, siirup ja vesi. Paksendajatena kasutatakse pektiini ja zelatiini. On hästi vahustatud ja seetõttu õhulised ja kerged. Maiustuste sortimenti kuuluvad ka: Halvaa - idamaise päritoluga maiustus, mille põhitoorained on pähklid või seemned ja suhkur. Kõige tuntumad sordid on seesami e. tahhiini-, päevalille-, maapähkli-, sarapuupähkli-, india pähkli- e. nakra- ja mandlihalvaad. Lisatud lisandite järgi eristatakse kakao-, rosina-ja vanillihalvaad. Halvaa on energia- ja valgurikas
praadimiseks. Praadimiseks kasutatakse rafineeritud õlisid. Nendest on eemaldatud õlile 58 iseloomulik lõhn. Majonees. Majonees on kaste, mis põhineb õlil ja veel. Majoneesi põhikomponendid on taimeõli, munakollane või munapulber, äädikas, sinep. Maitsestamiseks lisatakse suhkrut, soola, vürtse, tomatipastat, ekstrakte. Stabilisaatoritena (paksendajatena) kasutatakse majoneesi tootmises piima- ja lõssipulbrit, munavalget. Majoneesi liigitatakse rasvasisalduse järgi: Alandatud rasvasisaldusega majonees. See sisaldab 35% õli. Selliseks majoneesiks on näiteks majonees Light. Salatimajoneesid ja majoneesikastmed. Need sisaldavad 50% õli. Majoneesid, mis sisaldavad 80% õli. Selliseks majoneesiks on näiteks majonees „Summer“, „Hellman`s“.
Banaane süüakse küpsetatuna desserdiks, kuid enamikke puuvilju süüakse värskelt. 104 · Liha ja alternatiivid. Liha on kallis, kuid sealiha ja sealihatooted, kaasaarvatud vorstid ja rupskid on meelistoitude esirinnas. Kits, veis, kana, lammas, kalkun, kilpkonn ja vasikas on samuti lihadena kasutusel. · Kala ja mereannid on külluslikud rannikupiirkonnas. · Pähkleid süüakse suupistetena, riivituna mõnikord kastmete paksendajatena. Suupistetena eelistatakse soolatud, röstitud ja vürtsika tsilliga puuderdatuna. Maapähkleid on ohtralt, samuti kreeka pähkleid, kasupähkleid ja pistaatsiaid. Kõrvitsa ja kabatsoki seemneid kasutatakse küpsetamisel röstitud ja maitsestatult. · Leib ja teravilja tooted. Tortillad on valmistatud maisijahust ja on alati igal laual igal söögikorral kas isevalmistatuna või värskelt ostetuna. Bolilla'd on
annaabi.ee 
